[KNR] Eesti kohanimeraamat

Verijärve [veri‿järve] ‹-le›, varem ka `Vastse-Kasaritsa, kohalikus pruugis `Vahtsõ-Kasaritsa, rahvakeeles Kitsõ‿`mõisa Rõu – küla Võru maakonnas Võru vallas (Vastse-Kasaritsa mõis), 1627 Wehry (järv), 1638 Weri Jerw, 1684 Werri Jerw, 1688 Wirrj Jerw.  A1
● Mõisanimest tulenev Vastse-Kasaritsa muutus Verijärve külaks nii, et esialgu nimetati üks osa 1920. a tekkinud asunduskülast Verijärve järgi (mitte enne 1945. aastat), seejärel 1977. a liideti seni eksisteerinud Uue-Kasaritsa küla Verijärve külaga. Nimi Verijärv on vana, mitmed endised Verijärved Võrumaal on tänapäevaks saanud uue nime, kuid nime enda tähendus pole selge. Sõna veri võib olla saadud alepõllunduse kadunud sõnavarast. See võib olla ebareeglipäraselt muutunud sõnast *veeru, mis seostaks nime järve erakordselt kõrgete ja otse vette laskuvate oruveerudega. Järvenimi võib olla ka häälikuvahelduslik teisend sellest läbi voolava oja vanast nimest *Võro või *Viro (↑Koreli oja). Kahtlane on siinse Verijärve nime seostamine järve kõvera kujuga, vrd soome Vääräjärvi, karjala Viäräjärvi, millest omakorda vene Вирозеро. Tõenäoliselt ei tule järvenimi ka sõnast veri : vere. Vastse-Kasaritsa mõis eraldati Vana-Kasaritsast XVII saj keskel ja rajati Verijärve kaldale (1684 Nya Kasaritz, hilisem sks Neu-Kasseritz). Pärast 1890. a olid kahe Kasaritsa kroonumõisa vallad ühendatud, vallamaja paiknes Vana-Kasaritsas ja Vastse-Kasaritsa tähtsus vähenes. Seda iseloomustab ka pilkenimi Kitsõmõisa. Verijärve külaga liideti 1977 Jaama, Meeldemäe (↑Meeliku) ja Räestkunnu küla. Vrd Kasaritsa. – ES
BAL: 694; BHO: 196;  EAA.308.2.178, L 1;  EAA.308.2.224, L 1; Ernits 2009; Rev 1624/27 DL: 88; Rev 1638 I: 201; Saar 2009