[KNR] Eesti kohanimeraamat

Abjaku ‹-le› Hls – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Abja vallas (Abja mõis).  C1
● 1638. a kirjapanekut Abiakh (mõis) on seni seostatud Abja mõisaga. Mainitud mõisa all on märgitud külana Abia (1504 Abie, 1624 Abbiakil). 1939. a paiku nimetati senine Abja küla Abjakuks. Tänapäeva nimelõpp -ku võiks olla moodustunud sõnast küla. Teine võimalus on, et -ku on pärit kollektiivliitest. Abjakuga on 1977 liidetud Jaanushansu (1970) ja põhjapoolne osa Sookülast (1970) ehk Vihtsist (1731 Wichtmes). Vrd Abja. – MK
BHO: 2; ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); KNAB; Rev 1624 PL: 58; Rev 1638 II: 57; RGADA.274.1.192/1:460, L 439p

Hargi ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Urv – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas (Linnamäe mõis), 1585 Jak Hark, 1627 Harige Mick, 1638 Harje Mick, 1762 Hargi.  A1
● Ametliku külana märgitud 1970. a rahvaloenduse kaardil. Algselt kandis nime talu ja talurühm. Hargi talude maal asub keskaegne külakalmistu. Peremees Jak Hark elas veel Majala külas, al 1627 on see lisanimi esinenud talu hilisema asupaiga külas. XVII saj alguse meetrikates esineb samast isikust nii nimekuju Harje kui ka Harrige. Talupoja lisanime võib võrrelda sõnaga hark, kuid see võib olla tulnud ka isikunimest. Kasaritsas (Rõu) leidub Harikasõ talu, mida võib võrrelda Hargi nime varasemate kirjapanekutega. Hargi küla tunti XVIII saj lõpuni *Vihaste (Wihhaste) nime all. Võimalik, et külanimest esines ka kadunud h-ga hääldust *Viiaste (1582 Wyasth, 1585 Wiast), lühenenult *Viisse (1737 Wisze Kylla). Hargi küla piiresse kuulub 1977 liidetud Mäepõdra (1970 Mäe-Põdra) küla (↑Alapõdra). – ES
EAA.1270.1.264:65, L 64p; EAA.1270.2.1;  LVVA.6828.4.467, L 1; PA I: 83, 177; Rev 1624/27 DL: 101; Rev 1638 I: 54

Jaama1 ‹-sse› Vai – küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Illuka vallas (Vasknarva mõis), vn Я́мы, 1796 Wichtisby oder Jama (küla), u 1900 Ямъ (Вихтица) (küla).  B3
● Jaama nimi on arvatavasti XVIII saj tekkinud rööpnimena. Tavaliselt on Eesti Jaama-nimed seotud posti- või raudteejaamadega. Varasem nimi oli Vihtse või Vihtitsa (1583 Wichtes, 1620 Wichtisby Vasknarva all, 1688 mõis Wichtis). Selle nimega võiks võrrelda muistseid isikunimesid Vychte, Vichtemas, Vichtemes. Soome Vihti-nimede puhul on oletatud nimevastena nii germaanipärast isikunime Vihti, Wihto, Wichtic kui ka sõna vihti ’suunav tara linnupüünisesse’, kuid Soomes tuleb vihti esile just loodusnimedes. Eesti keelealalt Iisakust on registreeritud vihe ’tara, mis suunab linnupaelte juurde’. – MK
Almquist 1917–1922: 311; Bfl: II, 935; BHO: 139, 670–671; EAN; ENE: III, 321; Igal puul oma juur 1989: 166; KNAB; Mellin; Paucker 1847–1849: II, 46; SPK: 504; Stoebke 1964: 75

Kaika [`kaika] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Krl – küla Võru maakonnas Antsla vallas (Vana-Antsla mõis), 1688 Kacke Andres, Tohmas, 1782 Kaugsa Peter, 1795 Kaika Peter, u 1900 Кайка (kirik).  A2
● Kaika talu nimi kujunes külanimeks pärast seda, kui siia 1902 ehitati õigeusu kirik ja rajati õigeusu kihelkonnakool. Algselt oli tegemist hajataluga, XIX saj kahe taluga. XVII saj I poolest on jälgitav naabertalu Püssä. Samal ajal on *Vihuste (Wihustwaldakyllo) poolel olnud Mändiku. Kaika talu nende vahel on olemas 1685. a revisjonis ja kaardil. 1782. a hingeloendis on Kaika nime (juhuslikult?) samastatud sama mõisa Kauksi lisanime ja kohanimega. Kauksi nimi on Vana-Antsla lõunaosas vanem, vrd juba 1592. a mainitud Peter Caxi. Kaika nime päritolu ei ole selge. Vrd kaigas : kaika. Soome perekonnanime Kaikkonen on seostatud muinasgermaani isikunimega Kaike, Gaiko. Kaikaga on 1977 liidetud Härmä küla (1970 Härma). Vrd Kaigutsi, Kauksi2. – ES
EAA.1865.2.130/1:50, L 50; EAA.1865.2.130/10:46, L 45p;  EAA.308.2.88, L 1; PA II: 446; Rev 1624/27 DL: 106; Rev 1638 I: 42; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/35:556, L 562p; Sukunimet 1992: 160; Vene TK 42

Penuja ‹-le› Hls – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Abja vallas, mõis, sks Penneküll, 1525 Penniger (küla), 1580 Penniküll (mõis), 1782 Pennoje mois, 1909 Penoja m(ois).  C2
● Mõisa maadele tekkis 1920. a-tel Penuja alevik, 1970. a-tel oli kirjas Penuja asundus ja küla, mis 1977 liideti külaks. L. Kettunen on eestikeelset nime käsitlenud kaheosalisena Penu+ja, kus algusosa lähtuks isikunimest Penu, järelosa oleks lühenenud sõnast oja. Varasemate kirjapanekute põhjal võis järelosa olla ka -jõe. Algusosa puhul tuleb märkida, et teise silbi u võib olla hiline muutus osise -oja mõjul, vrd sks mõisanimi Penneküll. Penuja põhjaosa on nimetatud Kivikülaks. 1977 liideti Penujaga lõunapoolne osa Sookülast (1970) ehk Vihtsist (1922, ↑Abjaku). Vrd Penijõe, Penniküla. – MK
Bfl: II, 50; BHO: 442; EO: 42; Hupel 1774–1782: III, 337; KNAB; LGU: II, 425; Stackelberg 1926: 161

Vihi ‹-le›, kirjakeeles varem ka Vihiküla SJn – küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas (Taevere mõis), 1681 Wehekell Kiet, 1706 Wihikul Matzo Jurgen (hajatalu), 1839 Wihikülla (talu), u 1900 Вихикюля (küla).  B4
● Algselt oli talunimi, külaks kujunes XIX saj II poolel. L. Vaba on nimega seoses osutanud sõnadele vihe ’linnupaelad’ ning liivi, vadja ja soome vihi ’(kala)tõke, tõkkeaed (jahilooma püünisesse suunamiseks)’, mis võikski külanime lähtekoht olla. Vihiga on 1977 liidetud ↑Maltsaare ja Tamme (1584 Tamoweska veskiküla, 1601 Tamma, u 1900 Тамме). Vihist itta jääb Kolgioja (1724 Kolke oder Hire Oja Adam), talu on praegu Põhjaka piires. – MK
EAA.308.6.211; EAA.567.3.98:40, L 39p; EAN; Igal puul oma juur 1989: 166; KNAB; PA IV: 173, 174; RGADA.274.1.182/1:46, L 39p; Rücker; Wd

Ähijärve [ähi‿järve] ‹-le›, kohalikus pruugis ajalooliselt Ähe‿järve Krl – küla Võru maakonnas Antsla vallas (Vana-Antsla mõis), 1586 Haierkula, 1627 Ayer Kuella, 1798 Ahhijerw, 1811 Aihijerwe, 1839 Ahijerw.  C2
● Järvenime põhjal moodustatud külanimi ilmus allikatesse küllalt varakult ja on kohe kirja pandud märgatavalt lühenenuna. XVI saj lõpu Poola revisjonid arvasid selle küla alla ka Mändiku ja Mikilä ümbruse talusid. XVII saj seevastu tehti vahet Ähijärve ja *Vihuste (Wehust, Wehustewalda, Wihustwalda, 1688 Mendika By) vahel. Mikilä järve nimi 1685. a kaardil Uigast Lacus tuleneb samast tänapäeval kadunud nimest. Praeguse Ähijärve küla põhjaosas eristub talurühmana Peedsi, leidub mitmeid vanu hajatalusid, nagu Saarjärve, Sibula, Värtemäe. Ähijärvega liideti 1977 Saera küla (1970, mõisa metsatööliste ehk „saerahva“ kunagine elukoht), mille lõunaosa tuntakse Peräjärve nime all. – ES
EAA.1865.2.131/2:41, L 41;  EAA.308.2.88, L 1; Mellin; PA II: 331; Rev 1624/27 DL: 106; Rücker; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/35:556, L 562p