[KNR] Eesti kohanimeraamat

Laaksaarõ [`laak‿saarõ] ‹-sse›, kohalikus pruugis ‹-`saardõ›, kirjakeeles ka Laaksaare ‹-`saarde› Räp – paik (küla) Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Tartu maakonnas Meeksi vallas, sadam (Meeksi mõis), 1588 Likisar, 1601 Lacksar, 1630 Laigsari kylla, 1638 Laxsar, 1686 Laxarekylla, 1798 Laksar.  A2
● Ametlikult Parapalu küla koosseisu kuuluv Laaksaarõ küla pole saanud kasvada ümbritseva soo tõttu. XIX saj talude kruntimise ajal kolis siit osa peresid Meerapalu külla, kus tuntakse tänini külaosa Väikene Laaksaar. Nimi tuleb loodusnimest Laaksaar. Sõna saar tähistab kõrgemat kohta ehk soosaart, sõna laak tähendus pole selge. Kujul laagi esineb see ka muudes loodusnimedes, nt Laagimägi (Vas), Laaginurm (Urv). Sõnavaralised võrdlused, nagu laak : laagi ’laag, aluspuu’ või Wiedemanni Laak (lehma nimi) ei paku kõige paremat nimeandmismotiivi. Laaksaarõ nime varasemad üleskirjutused lubavad seostamist sõnaga laik, algupärane -ai- võib olla assimileerunud pikaks a-ks. Pika a tekkimist võib olla mõjutanud ka saksa keele sõna Schlag, mis muude tähenduste kõrval tähendab raielanki või üldse kohta, kust midagi on raiutud, raadatud, lagedaks tehtud. Et ka sõnal laik on valgusküllase koha tähendus, on võidud Laaksaarõ nime algusosa ümber mõtestada lagendikust saksapäraseks metsanduse oskussõnaks. Vrd Laiksaare, Lanksaare. – ES
 EAA.308.2.104, L 1; EES: laik; Mellin; PA I: 265; Rev 1601: 21; Rev 1638 I: 258; Roslavlev 1975: 24; Wd

Vaaksaarõ [`vaak‿saarõ] ‹-`saarde ~ -sse› Se – küla Võru maakonnas Setomaa vallas, kuni 2017 Meremäe vallas (Pankjavitsa, Vaaksaarõ nulk), 1566 Вакосоры, 1592–1593 Вакосору, u 1790 Ваксурува, u 1866 Кульницова, 1882 Ваксары, Кирпичево, 1897 Курпичево, 1904 Vaksara, Vaaksarõ, Vaaksara, Ку́рпичево, u 1920 Vaksare, 1922 Vaaksare, 1928 Vaaksaare.  C2
● XIX saj kuulus küla Voronitsa (Воронкино) kogukonda ja Pankjavitsa kogudusse, seda peeti samanimelise nulga keskuseks. 1977–1997 oli Kiislova küla osa. Tõenäoliselt on tegu liitsõnaga Vaak- + saar, milles algusosa võib olla seotud linnunimetusega vares (murretes vaak ’vares’, lõunamurretes ’lisapars ahjusuu kohal’). Vrd ka vaakuma, vaakma ’(hinge) vaakuma, naakuma; vaaruma, tuikuma’. Algusosa võib olla ka vakk : vaka ’mõõt, viljamõõt; puunõu’ või vakk : vaku ’maksualune maa-ala’. Vene külanimi Ваксары on pigem tulenenud seto nimest. Rööpset nime Курпичево seletab J. Truusmann sõnaga kõrvits. Teiste nimekujude põhjal võiks leida ka seoseid sõnadega курпей ’pintsel; lambanahk’ ja кирпич ’(savist) tellis’. Kuivõrd Pelsi, Sulbi ja Vaaksaarõ küla asuvad väga lähestikku, on kirjalikes allikates nende nimekujude omavahelisel seostamisel teatavat ebakindlust; vene tavas näib Ваксары rohkem viitavat Pelsi külale. Vrd Pelsi, Vaaksaarõ nulk. – AK
Academic; Eesti TK 42; Hurt 1904: XXII; KN; PGM 1785–1792; RL 1922; SeK: 178; Selart 2016: 117; Setomaa 2009: 223; Setumaa 1928: 277; Truusmann 1897b: 34; Vasilev 1882: 42; Vene TK 126; VMS

Vaaksaarõ nulk [`vaak‿saarõ nulk], kirjakeeles ka Vaaksaare nulk Se – nulk (külastu) Võru maakonnas Setomaa vallas ja Petseri rajoonis Pankjavitsa vallas (Pankjavitsa), 1904 Vaaksarõ nulk, Vaksara nulk, 1978, 1985 Vaaksaare nulk, 1990 Vaksaare nulk, 2009 Vaaksaarõ nulk, Vaaksaarõ nukk.  C2
● Ajalooline setode piirkond hõlmab endise Meremäe valla lõunaosa. Piirkonda on ühendatud ka kas Luhamaa (J. Hurt) või Koolina nulgaga (R. Remmel). Nulga nimi tuleb Vaaksaarõ küla järgi. J. Hurda järgi kuulusid siia külad „Kolina nulgast lõuna poole; Meeksist Poduvjani“. 2010. a kinnitatud nimestiku järgi kuuluvad siia ametlikud külad Kiislova, Kuigõ, Miikse, Olehkova, Pelsi, Sirgova, Sulbi ja Vaaksaarõ küla, lisaks mitteametlikud ↑Solova, Suurõ-Kiislova (↑Kiislova) ja Varõstõ (↑Sirgova); Petseri rajooni poolelt võib nulka arvata Kiirova (mõis, vn Кирово), ↑Krantsova, ↑Luuska, Mednikova (Медниково), Poduvja (Поддубье), ↑Porosluva ja Vasildõ (Настахино). R. Remmeli järgi kuulus siia ka Kastamara ja Moona küla. Kastamara, Miikse ja Olehkuva seotakse teinekord Koolina nulgaga, Moona aga jällegi Luhamaaga. Vrd Vaaksaarõ. – AK
Hurt 1904: XXIX; Hõrn 1990: 21; Hõrn 2009; KNAB; KN; Remmel 1978; Remmel 1985: 22; SeK: 178