[KNR] Eesti kohanimeraamat

Jõepera1 [`jõe‿pera] ‹-`perra ~ -le›, kohalikus pruugis `Jõ̭õ̭‿perä ‹-`perrä ~ -le› Räp – küla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Tartu maakonnas Meeksi vallas (Meeksi mõis), 1582 Jepara, 1601 Jebara, 1625 Jebbere, 1627 Jebahren, 1638 Jeber, 1670 Jäbbora, 1682 Jöbora, 1686 Jebara kylla, 1738 Jöberrä.  A2
● Erinevalt teisest Jõepera külast ei pruugi selle koha nimi olla motiveeritud asendist mingi jõe suhtes. Lämmijärve rannaküla võib olla nime saanud siia tulnud siirdlastelt mõnest teisest (kadunud?) Jõepera-nimelisest kohast. Nime väga varieeruv kirjapilt võiks ka näidata, et see on rahvaetümoloogiliselt ümber kujunenud hoopis teist päritolu nimest. Üks võimalus on võrdlus Parapalu külanime algusosaga para. Võrdlusi võib otsida ka isikunimedest. Vähem tõenäoline on oletus, et nime aluseks on vene (ka vanem slaavi) vandesõna ёбарь [jobǝr´]. Lõunaeestilises laensõnas joobõr on esialgne tähendus pehmenenud ja muutunud ’joodiku’ suunas. Jõeperaga on 1977 liidetud ↑Laanõ (Laane) küla, samuti osaliselt Meeksi piiril olev ↑Pihosi. Vrd Parapalu. – ES
EAA.567.3.190:14, L 14; EAA.308.2.104; EAA.567.3.191:44, L 44p; PA I: 95; Rev 1601: 20; Rev 1624/27 DL: 68; Rev 1638 I: 258; Roslavlev 1975: 30, 44; VES: 101

Jõepera2 [`jõep‿pera] ‹-le ~ -`perra›, kohalikus pruugis `Jõõp‿perä, kohalikus pruugis varem `Iip‿perä Krl – küla Võru maakonnas Antsla vallas (Vana-Antsla mõis), 1419 Jegenpere, 1627 Jeper Kuella, 1638 Jeberkyllo, 1811 Joepere.  A2
● Vana küla, mis on põliselt kuulunud Vana-Antsla mõisa *Ülemõtsa (1386 Yldemittze) vakusesse, kuigi 1638. a revisjon mainib ka kunagist kuulumist Tsooru alla. Külanimi viitab paiknemisele Mustjõe ülemjooksu kõige ülemistel harudel, „jõe päras“ jõge mööda altpoolt läheneja jaoks. Jõepera põhjaosa on tuntud Andsi nime all. – ES
EAA.1865.2.131/2:35, L 35; LGU: I, 408; Rev 1624/27 DL: 106; Rev 1638 I: 41

Jõhvi1 ‹`Jõhvi ~ -sse›, kohalikus pruugis ajalooliselt Jõvi Jõh – kihelkond ajaloolisel Virumaal, sks Jewe.
● Jõhvi ala kuulus XIII saj Alutagusesse. Kirikukihelkond sündis arvatavasti XIII saj keskel (esmamaining 1354), alguses haaras see maid kuni Peipsini. Iisaku khk eraldati Jõhvist vahemikus 1654–1744 ja lõplikult al 1867. Jõhvi kiriku vanem osa pärineb XIV saj-st, algselt oli see kindluskirik. Kihelkond on nime saanud Jõhvi küla järgi (1241 Gevi). Vrd Jõhvi3. – MK
BHO: 147; ENE-EE: IV, 156; EVK; Joh LCD: 338

Järvere [`järvere] ‹-`verre ~ -sse›, kohalikus pruugis ‹-`viirde› Urv – küla Võru maakonnas Võru vallas, kuni 2017 Sõmerpalu vallas, mõis (Sõmerpalu mõis), sks Jerwen, 1638 Jerwkulla, 1719 Järwe weere Märt, Jerwere Hindric, 1752 Jerwere Samul, u 1770, 1798 Jerwer.  B1
● Kaht Sõmerpalu mõisa talupoega on 1716 nimetatud Järwe weere ja sellest lühenenud Järvere (Jerwere) lisanimega, seda elukoha järgi Vagula järve kaldal. Sama koht on ilmselt ka Jerwkulla Sõmerpalus Vagula järve kaldal, kust 1638 nimetatakse pärinevat üks Kärgula talupoeg. Talunimed on jälgitavad 1760. a-teni, mõisa rajamise järel ümber asustatuna on neist saanud Kala ja Sarve talu. 1766 jagati Sõmerpalu mõis nelja venna vahel neljaks iseseisvaks mõisaks, üks neist sai Järvere (Jerwer) nime. Ilmselt oli sellel ajal Vagula kaldal juba mõisahoone või suvituskoht olemas. 1867 liideti mõis uuesti Sõmerpaluga, koht säilis suvitusmõisana. Saksakeelne nimi on aja jooksul sarnastunud Järvamaa saksakeelse nimega Jerwen. 1920. a-test asundus, XX saj keskel rajati Järveresse Võru metsamajandi keskus ja kujunes välja rahvarohke asula, ametlikult Järvere asund, al 1977 küla. – ES
BHO: 146, 558; EAA.1270.2.1:3, L 2p; EAA.1270.2.2:117, L 116p; EAA.1270.1.264:106, L 106; Mellin; Rev 1638 I: 151

Leevre [`leevre] ‹-sse›, kohalikus pruugis ka `Leevri ~ `Liibre Kul – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas, mõis, sks Lewer, 1421 Ledener, 1689 Lefferby, 1726, 1798 Lewer.  A4
● Mõis eraldati Kasarist XVII saj II poolel. Mõisa maadele 1920. a-tel tekkinud asundus hiljem kadus, 1970. a-tel ja praegu on ta Sooniste osa. Leevre külaks hakati hiljemalt XX saj alguses nimetama mõisast põhjas paiknevat küla. Leevre nimi oli kaheosaline, algusosa lee, leet või leede, järelosa äär, kui esimeses kirjapanekus ei ole kirjutusviga (u asemel n). XVI saj oli nimi juba vere-lõpuline (1535 Perto Ledever, Kerick de Ledevere; Hermen Leydevere). Leevre vana küla on kutsutud Kasenurme külaks (1583–1589 Kasenom, 1607 Kasenarmaby, 1798 Kassenorm). 1930. a-tel mõisteti selle nime all Leevre lõunaosa, endine Kasenurme (Kudri) mõis asus aga Leevre tuumikust põhja pool varasemas Käända külas. Leevrega on 1977 liidetud ↑Karusmaa küla. Vrd Käända, Leedri. – MK
Bfl: I, 137; EAA.1.2.941:1643, L 1633p; EM: 83; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 88; Saaga: Originalet av Jakob Koits regestverk. Del 1, K:8; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/4:33, L 44p; Stackelberg 1928: 190, 191

Nääri [`nääri] ‹-le› Mär – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Valgu mõis), 1591 Newer (küla), 1696 Newer By, 1725–1726 Newer (küla, milles talupoeg Newre Hann), 1798 Nähri.  C1
● 1977–1997 oli Paisumaa osa. Esimeste kirjapanekute järgi otsustades on nimi rahvaetümoloogiliselt ümber mõtestatud ja ühendatud sõnaga näär(id). Algselt võis olla tegemist hoopis isikunimega, vrd tõenäolist eesnime Neuer (1618–1619 Saaremaal Salo Neuer). – MK
 EAA.1.2.C-IV-251; EAN; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 56; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/5:225, 43p; Tiik 1977: 287