[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kõrkküla1 [`kõrk‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Lüg – küla Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, kuni 2017 Ida-Viru maakonnas Aseri vallas (Koogu mõis, Purtse mõis), 1472 Kerpykull, 1726 Korcküll (küla), 1796 Gr. Korkül, Kl. Korkül.  B3
● 1930. a-teni olid eraldi idapoolne Ees-Kõrkküla (sks Klein Korkül) ja läänepoolne Taga-Kõrkküla (sks Gross Korkül). Esimene on olnud Purtse, teine Koogu mõisa järgi. Küla asub paepangal, nime algusosa aluseks võiks olla omadussõna kõrge, kuid see võib olla ka hiline rahvaetümoloogia. P. Johansen on külanimega samastanud hoopis aadlisuguvõsa nime Korpkulle (1417 Hannes Korpkullen kindere), mõis nimega Kerpykull osteti 1472 Purtse mõisale. Nimi pärineb eesti keelest, selle aluseks on kõrb ’suur mets’. Siin on see külanimeks tõenäoliselt saanud suguvõsanime vahendusel mõisanime kaudu, kui Johanseni samastus paika peab. Paepealsel ilmselt suurt metsa ei kasvanud. Kõrkkülaga on 1977 liidetud Ridaküla (VNg, 1922). Vrd Kõrkküla3. – MK
EVK; Joh LCD: 869–870; KNAB; LGU: I, 197; Rev 1725/26 Vi: 152

Kõrkküla2 [`kõrk‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Plt – küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas, kuni 2017 Pajusi vallas (Rutikvere mõis), 1582 Karkulia, 1599 Kirgula, 1638 Korckokuella, 1794 Korkylla, 1797 Körkül.  B1
● XVII saj-st kuulus küla Rutikvere mõisa alla. Nime lähtekohaks võib olla kõrge, ent ka kõrb : kõrve ’suur mets’, vrd alal 1624 Korbkilla Henrich. Vrd Kõrkküla1. – MK
 EAA.1687.1.57, L 1; Mellin; PA IV: 18; P XVI: 278, 306; Rev 1624 PL: 48; Rev 1638 II: 162

Kõrkküla3 [`kõrk‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Kär – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Paadla mõis), 1454, 1592 Korpkull, 1645 Körckull, Körküll, Kerküll, 1798 Kerkel.  C4
● Nimi on lähtunud sõnast kõrb : kõrve ’suur mets’. Algne b ~ p on asendunud k-ga ilmselt järgneva k mõjul. Vrd Kõrkküla1. – MK
BHO: 256; SK I: 144

Kõrkküla4 [`kõrk‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Kõrk‿külä Kam – küla Tartu maakonnas Kambja vallas (Vana-Kuuste mõis), 1582 K(i)erkiel, 1588 Kierbkul, 1627 Korck kuella (Maidla mõisa all), 1738, 1796 Korbkülla, 1782 Korküll, 1839 Korpküll (karjamõis).  A3
● XVIII saj lõpul või järgmise aastasaja algupoolel küla maadele rajatud karjamõis tükeldati pärast 1922 kruntideks. Nimi tuleneb sõnast kõrb : kõrve ’viljatu, kuiv, liivane maa; põlislaas’. Küla sai maareformi ajal põliste talude järgi nimeks Külma; tänapäeval on see lõunapoolne külaosa. Ümbruskonda nimetati Külma nurgaks. Kõrkküla nime kasutati 1930. a-tel paralleelselt, hiljem muutus see valdavaks. Vrd Kõrkküla1. – EE
BHO: 256; EMS: IV, 273; Hupel 1774–1782: III, 259; KN; KNAB; Mellin; PA I: 97, 98, 271; Rev 1624/27 DL: 118; RGADA.274.1.201:430, L 401p; Rücker; Tartumaa 1925: 151; ÜAN

Kõrveküla1 [kõrve‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, kohalikus pruugis Kõrve‿kül´a ‹-n› TMr – alevik Tartu maakonnas Tartu vallas (Raadi mõis), 1582 Korwa, 1627 Korwekuella, 1796 Korbkülla.  A1
● Küla nimetati alevikuks 1977. Liitsõnaline kohanimi lähtub sõnadest kõrb : kõrve ’põlismets’ ja küla. Vrd Kõrve. – EE
BHO: 257; KN; Mellin; PA I: 334; Rev 1624/27 DL: 38

Kõrveküla2 [kõrve‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Kad – küla Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas (Arbavere mõis, Vohnja mõis), 1241 Corpius (küla), 1463 Korpis, 1671 Korbekülle, 1726 Körbeküll (küla).  C4
● Küla koosneb kahest osast: Arbavere-Kõrveküla ja Vohnja-Kõrveküla, mis on lahknenud XIV või XV saj. Mõlemasse külapoolde tekkis mõis. Ühe nimi oli 1454 Polzen, hiljem kutsutud suguvõsanime Tuve järgi Tuimõisaks (Tuenhoff). Veelgi hiljem oli Tuimõisa suurtalu praeguse Kõrveküla põhjaosas Uku piiril. Teine, arvatavasti Kõrveküla-nimeline mõis (Corpes) on mainitud 1495, mõis kadus XVI saj. Hiljemalt 1940. a-test on mõlemad külapooled liidetud, nimi ametlikult Kõrveküla, sõnast kõrb : kõrve ’suur mets, soine padrik, inimtühi kolgas’. E. Tarvel on oletanud, et Kõrveküla oli algselt metsadevaheline hajaküla, mis võis hõlmata ka hilisema Tõdva-Kõnnu ja Arbavere peresid. Kõrveküla piiresse jäävad põhjas Undla mõisa järgi olnud Metsaküla talud. Vrd Kõrveküla1. – MK
Joh LCD: 447–448; KNAB; Rev 1725/26 Vi: 67; Tarvel 1983: 23, 47

Kõrveküla3 [kõrve‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Amb – küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas (Jäneda mõis), 1859 Körwekülla, 1866 Кюрвекюлля.  C1
● Kõrvekülaks hakati kutsuma metsatalude rühma Jäneda–Lehtmetsa teest kagus, hilisemast ajast kuulub küla alla ka teest loodes olev piirkond. Enamik algses külas olnud talusid on rajatud pärast XIX saj keskpaika, mis ajast on teada ka küla nimi. Praegu külla kuuluvatest taludest vanimad on Kernu (1744 Kirno), mis on saanud nime Kernu ehk Kirna järve järgi (1688 Kirnojerwe), ning Salu (1782 Sallo Mart). Vrd Kõrveküla1. – FP
Ambla 1859: 1p;  EAA.298.2.71, L 4; EAA.3.1.482:262, L 260p; EAA.1.2.942:140, L 134p; EAA.1864.2.IV-6:344, L 337p