[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kaarli1 [`kaarli] ‹`Kaarli ~ -sse› Rak – küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, kuni 2017 Sõmeru vallas, mõis, sks Alt-Sommerhusen.  C4
● 1642 jagati Sõmeru mõis (sks Sommerhusen) koos kõrval oleva külaga vendade Hastferite vahel nii, et mõis jäi Carlile (sks Alt-Sommerhusen) ja küla Heinrichile, kes rajas sinna samuti mõisa (sks Neu-Sommerhusen). Eestikeelne mõisanimi Kaarli pärineb omanikult Carl Hastferilt. 1920. a-tel tekkis Kaarli asundus, 1977 nimetati külaks. Vrd Sõmeru1. – MK
BHO: 557; ENE-EE: IV, 189; KNAB

Kaarli2 [`kaarli] ‹`Kaarli ~ -sse› Hls – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Halliste vallas, mõis, sks Karlsberg.  B3
● 1416 oli alal *Jõetaga küla (Jehentacke, Jodentack või Jogentacke), 1445 Isentacken. Selle kohale tekkis mõis, mis eraldati ajavahemikus 1795–1811 Õisust (1797 karjamõis Karlsberg). Eesti nimi on saksakeelse nime mugandus. 1920. a-test Kaarli asundus, al 1977 küla. Nime lähtekohaks on isikunimi. – MK
BHO: 184; EM: 109; KNAB; LGU: I, 193; Mellin

Kaarli3 [`kaarli] ‹`Kaarli ~ -sse› Amb – paik (küla) Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, mõis, sks Karlshof, 1775 Carlshof, 1782 Karli mois.  B1
● Kaarli mõis eraldati 1775. a paiku Räsna ja Kuru mõisast. Mõisale hakkas kuuluma vaid Piilu küla. 1920. a-tel tekkis mõisa maadele asundus, hiljem Kaarli küla, mis 1977 jagati Saiakopli ja Vahakulmu küla vahel. Saksakeelse nime Karlshof võis sellele anda Räsna mõisnik Carl Gustav von Müller(n). – FP
EAA.1248.1.10:183, L 181; Hupel 1774–1782: III, 503; KNAB; Schilling 1970: 18

Kuninga2 ‹-le› Hls – küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Kõpu vallas (Kaarli mõis).  B2
● 1970. a-tel Kuninga asund, al 1977 küla. Metsatööliste asula, mis rajati 1956–1958 Kuninga talude juurde. Nimi pärineb talurühma nimest (vrd Õisu mõisa all 1795 kaks Lahne Kuninga talu). Vrd Kuninga1. – MK
EAA.1865.3.209/8:42, 43, L 42, 42p; ENE: IV, 237; KNAB

Piilu ‹`Piilu ~ -sse› Amb – küla Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas (Kaarli mõis, Undla mõis), 1564 Pilo.  B1
● Kuni 1770. a-teni kuulus Räsna mõisale, seejärel Räsna ja Kuru mõisast eraldatud Kaarli mõisale. Hiljem jagunes kaheks osaks. Undla mõisale kuuluv loodepoolne osa oli Undla-Piilu, Kaarli mõisale kuuluv kagupoolne osa Kaarli-Piilu. 1876 rajati läbi küla raudtee ning pärast mõisapiiride kadumist jagas see küla kaheks mõtteliseks osaks. 1920. a-tel oli nimekirjades veel kaks nime, pärast 1940. a-id sulasid küla osad kokku. Nime lähteks võib olla isikunimi Pill. Vrd Piilse. – FP
EAA.1.2.933:141, L 140p; EVK; KNAB; Schilling 1970: 18; Schmidt 1844

Raudlepa [`raud‿lepa] ‹-`leppa ~ -sse› VJg – küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, kuni 2017 Sõmeru vallas (Kaarli mõis), 1241 Rauculeppi, 1481 Rawkelepp, 1642 Rauculep, Raocolep, 1726 Raudlop.  C4
● Kirjapanekuisse ilmub -t- või -d- esmalt 1586 (Ruttelap), et siis XVII saj II poolel kinnistuda. Osis Raud- on asendanud varasema Raug(u)-, võib-olla läheduses oleva Raudvere mõjul. L. Kettunen on Raugi ja Raugu nimesid käsitlenud koos ja esitanud vasteks rõuk : rõugu, mis kohati esineb kujul rauk ’teivas, viljahunnik, mis teivastele pandud’, ta oletab ka isikunime. Isikunime on soome Rauko-nimede lähtekohaks pidanud J. A. Lopmeri, mainides, et vähemasti Hämes oli selleks isikunimeks olnud Ragvald. Vrd ka rauk : rauga ’kivine maa’. L. Kettunen on Raudlepa vasteks pakkunud küsivalt rauiklepp, tuues võrdluseks raudkask, sm rauduskoivu. Nime järelosis olnuks siis puunimetus lepp. On siiski võimalik, et järelosise lähtekohaks oli lõpe ’lõpp’. Küla edelaosa, kus varem asusid saunad, nimetatakse Kadakakülaks. Vrd Raugi, Raugu. – MK
EO: 33, 107; Joh LCD: 571; Rev 1725/26 Vi: 123; Troska 1987: 102

Raudvere [`raudvere] ‹-`verre ~ -sse› VJg – küla Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas, kuni 2017 Sõmeru vallas (Kaarli mõis), 1241 Raulæuæræ (küla), 1481 Rawuelver, 1489 Raudever, 1726 Raudfer, 1913 Raudwere (küla).  C4
● Põline küla, 1970. a-tel oli kirjas asundusena, 1977–1997 oli ametlikult Rägavere osa. L. Kettunen on moodustanud nime algusosast algvormi *Rautalan-, millest *Raudla- kaudu arenes Raula-. Algusosa, mis võis olla vana isikunimi, lähtus sõnast raud : raua. Küla loodeosa, kus varem asusid saunad, kutsutakse Kikukülaks. – MK
EAN; EO: 280–281; Joh LCD: 572; KNAB; Rev 1725/26 Vi: 123; Troska 1987: 102

Rimmu ‹`Rimmu ~ -sse› Hls – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Halliste vallas (Kaarli mõis), 1731 Rimmo Hans (veski), 1797 Rimmo (veski), 1839 Rim̄o (küla).  B3
● Küla on tekkinud veski juurde. 1795 on Päidre all mainitud nelja Rimmu (Rümmo) talu. XIX saj oli Vana-Kariste mõisal ka Rimmu karjamõis, mis asus tänapäeva Kanaküla piires. 1920.–1930. a-tel Rimmu alevik, hiljem kaks Rimmu küla (Rimmu I ja II), mis 1977 liideti. 1930–1950 eksisteeris ka Rimmu vald. Nime tähendussisu jääb hämaraks, vrd rimmu(s), krimmu(s) ’kortsu(s), krimpsu(s)’. Pole ka võimatu, et veskinime aluseks on mingi isikunime mugand, vrd sks Grimm(e), Krimm(e). Rimmuga on 1977 liidetud Ülejõe küla (1922). Vrd Rimmi. – MK
Bahlow: 186; EMS: III (15), 845; ENE: VI, 498; Heintze-Cascorbi 1933: 224; KNAB; Mellin; RGADA.274.1.192/1:583, L 571p; Rücker

Saksaküla [saksa‿küla] ‹-`külla ~ -sse›, rahvakeeles ka Saksa‿`mõisa Hls – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Halliste vallas (Kaarli mõis), 1907 Сакки (mõis), 1921 Saksamõisa; sks Sachsenwald (karjamõis).  B3
● XIX saj II poolel oli seal Kaarli mõisa karjamõis. 1920.–1930. a-tel Saksamõisa asundus, hiljem jagunes kaheks Saksakülaks, mis liideti 1977. Eestikeelse nime kujunemist on võinud mõjutada saksakeelne nimi Sachsenwald, kuid lisanimena esines Saxsa lähikonnas juba XVII saj algul. Saksakülaga on 1977 liidetud Peedi küla (1970). – MK
BHO: 524;  EAA.2072.9.153, L 1; ERA.T-6.3.892, L 1; ERA.14.2.719 (Rimmu vallavalitsuse 22. IV 1939 koosoleku protokoll nr 3); KN; KNAB

Sammaste ‹-sse› Hls – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Halliste vallas (Kaarli mõis), ? 1560 Sampsar, 1601 Sammest, 1624, 1797 Sammast (küla).  B3
● Külas on ühel künkal asunud kabel ja koht, kuhu veel XVII saj ohverdatud. XVII saj kuulus küla Pöögle ehk Saarde vakusesse. Nime häälikuliseks vasteks on sammas : samba. See võib olla rahvaetümoloogia, sest külanimele on võimalik anda ka võõrkeelne etümoloogia, XVI saj Poola revisjonides esineb nimekuju Zamosth (1584). Küla kohta on kasutatud ka Suurküla nime, mis oli ametlik 1920.–1930. a-tel. Sammastega on 1977 liidetud Araku küla (1970, taluna 1584 Arako Kieryk), mis praegu jääb Sammaste ja Saksaküla piirile. ¤ Terved talud olnud täiesti elanikkudeta. Põllud rohtunud harijate puudusel. Kaarli valda toonud Õisu mõisa omanik von Sievers, kes olnud kapteniks Vene keisri juures, Venemaalt inimesi. Suur osa sissetooduid olnud mustlased, kes sugugi ei olevat tahtnud tööd teha. Peksuga sunnitud tööle. Peksmiseks seotud suur sammas ülesse, millest praegune Sammaste küla oma nime saanud. (1925) Vrd Samma. – MK
BHO: 532; KM: EKLA, f 199, m 11, l 16 – 1925; KNAB; Mellin; Rev 1601: 144; PA IV: 168; Rev 1624 PL: 56; Stackelberg 1926: 166

Toosi ‹-le› Hls – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Halliste vallas (Kaarli mõis), 1816 Tosi (kaks talu), 1855–1859 Оррико, Тоси (talud).  A1
● 1922 nimetatakse kohta Vingi ehk Toosi külaks, üheverstakaardil u 1900 on aga Orika (Орико) talud. Toosi nimi lähtub eesnimest Toos, mis oli sealkandis sage veel XVIII saj. Ala kuulus XVII saj Õisu vakusesse. Varasemas Vingi ehk Vingivalla külas (1624 Wengewalde, 1638 Wingiwall, 1816 on mainitud kahte Wingiwalla talu) oli XVII saj talupoeg Orrika Jacob. Vingi nimi tuleb omanikult Vinck von Overbergilt, kelle läänistus pärineb XV saj-st. XIX saj keskpaigaks olid Vingivalla talud kolinud loode poole, jäädes tänapäeva Niguli küla piiresse (praegu tuntud Vinguvalla nime all). Vrd Ülemõisa. – MK
BHO: 184;  EAA.298.2.71, L 14; EAA.1865.3.171/8:3, 4, 5, 2p, 3p, 4p; KNAB; Rev 1624 PL: 53; Rev 1638 II: 68; Vene TK 126

Ülemõisa [üle‿`mõisa] ‹-`mõisa ~ -sse› Hls – küla Viljandi maakonnas Mulgi vallas, kuni 2017 Halliste vallas (Kaarli mõis), u 1900 Карлсбергъ (Юлимойза) (Kaarli mõisa karjamõis).  B4
● 1938 esines katastriüksuse nimena, 1939 kavandati anda Kaarli asunduse osa nimeks (Ülesküla, Ülemõisa või Ülemeste). Pärast 1945 eraldi Ülemõisa asundus, al 1977 küla. Nimi pärineb Ülemõisa karjamõisa nimest (1797 Wilhelminenshof, 1839 Minchenshof). Kui Halliste poolt vaadata, siis asub teisel pool Kaarli mõisat. Küla piires on endine Ooriku karjamõis (sks Friedrichshof). On arvatud, et ala on varem kuulunud Vingivalla (Vingi) külasse. Vrd Toosi. – MK
ENE-EE: X, 644; ERA.T-3.1.1130, L 1; ERA.14.2.719 (Rimmu vallavalitsuse 22. IV 1939 koosoleku protokoll nr 3); KNAB; Mellin; Rücker