[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kapi ‹-le› Muh – küla Saare maakonnas Muhu vallas, mõis, sks Kappimois, 1618, 1645 Cappenhof (mõis), 1811 Kappimois.  C1
● Algne mõis tekkis Taani ajal XVI saj II poolel. XVII saj alguseks ostis riik maa ja tükeldas selle. Uuesti eraldati Kapi riigimõisana Kantsist ja Suuremõisast ajavahemikus 1744–1750. Selle kõrval oli XIX saj-st samanimeline popsiküla. 1977–1997 oli Kapi ametlikult Tupenurme osa. Küla on nime saanud mõisalt, mille nimi on tekkinud omanikunimest Keppen või Kappen. – MK
BHO: 179; EAN; EM: 123; KNAB; SK I: 82; Troska 1987: 100

Kapu ‹`Kappu ~ -sse› Koe – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Koeru vallas, mõis, sks Kappo, 1253 Kappeliz, 1564 Kappe, 1688 Kappo.  B4
● Küla asemele rajati mõis pärast 1667, kui maad eraldati Preedi mõisast. Karjamõis võis seal olla varemgi, kuna 1688 mainitud mõisahoone oli juba vana ja lagunenud. 1920. a-tel tekkis mõisa maadele asundus, mis 1977 nimetati külaks. Esmamainingu teine levinud kirjapilt Kapgelitz on nähtavasti vigane; Kappeliz võib olla seesütlevas käändes. Nimi võib olla pärit isikunimest Kapp. – FP
Bfl: I, 8; EAA.1.2.933:186, L 185; EAA.1.2.942:650, L 635p; EES; KNAB; LUB: III, 258a; Schilling 1970: 85