[KNR] Eesti kohanimeraamat

Koigu1 ‹`Koiku ~ -sse› Urv – küla Valga maakonnas Otepää vallas, mõis, sks Koik, 1509 Koykull (küla), 1582 Koikie, 1584 Koika, 1627 Gross und Klein Koykul, 1719 Koigo.  A2
● Koigu, mida mõisana on mainitud 1582, jagati 1799 kolmeks, Koigu, ↑Annemõisa ja ↑Truuta. XIX saj elasid Koigu omanikud Annemõisas, viimase nimegi on kasutatud kujul Koik-Annenhof. 1920. a-tel tekkis mõisa maale asundus (1939 Koigo-Anne asundus). 1938 läks põhjapoolne osa Koigu vallast Kooraste valla alla, sh Koigu asundus, mis hiljemalt 1945 oli muudetud külaks. Ka nüüd kuulub Koigu kandi kirdeosa Kanepi valda (↑Rebaste¹), loodeosa ühes hävinud Koigu mõisa asemega Otepää valda, lõunaosa aga sama nime all Urvaste valda. Varastes nime kirjapanekutes Koikie ja Koika võib oletada mitmuse omastava käände lõppu (vanapärane a-mitmus), teises variandis on liitunud liigisõna küla. Nime aluseks on muistne isikunimi, vrd Koigi. Koigu mõisat on nimetatud ka Roonimõisaks (Runemois, Runnemois). Praegu on sellenimeline talu Urvaste valla poolel. – ES
BHO: 241; EAA.1270.2.1:4, L 4; ERA.14.2.721 (Võru maavalitsuse ettepanek 20. III 1939); KNAB; LGU: I, 82; PA I: 78, 133; Rev 1624/27 DL: 107

Koigu2 ‹`Koiku ~ -sse›, rahvakeeles ka `Siirius ‹-tõ› Urv – küla Võru maakonnas Antsla vallas, kuni 2017 Urvaste vallas (Koigu mõis, Urvaste mõis), 1798 Koigo (kõrts).  A3
● Tegemist on Koigu mõisapiirkonna lõunaosaga, kuhu jääb XIX saj tekkinud vallakeskus. Omaette külaks kujunes pärast vallapiiri nihutamist 1938. 1970. a-tel oli kirjas Koigu asundusena, al 1977 küla. Koigu kõrtsi lähedal asus kohaliku seltsi Siirius rahvamaja, mille järgi sai nime ka 1950. a-te kolhoos. Siirius(e) käibib rahvaliku rööpnimena tänapäevalgi. Vrd Koigu1. – ES
KNAB; Mellin