[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kohatu2 ‹-sse› Kul, Mär – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas, mõis, sks Kohhat, XVI saj I poolel Cohatto Oloff (vabatalupoeg), ? 1529 Koath (veski), 1689 Kohatta, 1798 Kohhat (mõis).  A4
● Kohatu mõis eraldati Vaiknast ajavahemikus 1726–1733. Mõisa maadele 1920. a-tel tekkinud asundus liideti Kohatu külaga millalgi pärast 1940. a-id. Mõis oli Kullamaa, küla Märjamaa khk poolel. L. Kettunen on nime puhul kaheldavaks pidanud võrdlust soome nimega Kuohatti ja toonud võrdluseks eesti kohitsema, kohitud, kohitu, kuid tunnistab isegi, et i-lisi vorme nimest ei ole. Seejärel toob ta kohatu ’ebasobiv, ilma kohata’, mis tema arvates sobiks isikunime täiendiks. Kohatuga on 1977 liidetud Laane ehk Käändalaane (Kul, 1945 Laaneküla, varem Käända asundus). Küla piiresse jäävad endine ↑Käända ja Kütke mõis (Kul). Viimane oli Kohatu mõisa kõrvalmõis. Vrd Kohatu1. – MK
EAA.1.2.941:1644, L 1634p; EAN; EM: 83; EO: 247; Hansen 1900: 179; KNAB; Mellin; Stackelberg 1928: 192

Vasara ‹-le› Vil – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Uusna mõis), 1692 Wasser Henn (talupoeg Uusna mõisa all Saare külas), u 1900 Вазаракюля.  A2
● 1970. a-tel ametlikult Uusna II küla, al 1977 taas Vasara küla. Nimi pärineb talupoja lisanimest, XVII saj algul esines lisanimi Wassar Suure-Jaani khk-s. 1704 oli Uusna all Wassara Hinn, 1724 Laanekülas Wasser Jürgen. XVIII saj oli Vana- ja Uue-Võidu mõisa piirkonnas mitu hajatalu, mille nimes esines Wassare või Wassaro, 1782 oli Uusna mõisa all Wassara Hans ja Wassara Marckus. Lisanime võiks tuletada sõnast vasar : vasara. Vasara loodeosa on Laaneküla (1692 küla Lahne Byy, talurühmana 1703 Lahne Jacko Jochum, Lahne Jacko Hans, 1724 Lahne Külla, 1930. a-tel omaette küla). Lõunaotsa nimetatakse Tagatkülaks ehk Väikekülaks, talud kuulusid Viljandi mõisale. – MK
EAA.567.2.81:15, L 14p; EAA.1865.3.282/2:4, L 3p, 4; KNAB; RGADA.274.1.181/6:65, L 554p; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/38:251, L 297p