[KNR] Eesti kohanimeraamat

Lahe2 ‹`külla›, rahvakeeles ajalooliselt Põlgastõ `mõisa ‹-he› Kan – küla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Laheda vallas (Põlgaste mõis), 1883 Lahhelaane mets, u 1925 Lahe A60 (asundustalu), 1945 Lahe (küla).  C3
● Lahe külaks on ümber nimetatud Põlgaste mõis ja osa asundusest. Põlgaste mõisale eelnes samas kohas Põlgaste küla (1628 Poelcks). Mõisa laienemisel küla järk-järgult ahenes ja XIX saj keskpaigaks kadus. Uue nime tekkimine on seotud 1938. a vallareformiga, kui senine Põlgaste vald jagati nii, et vana vallakeskus jäi uude Kanepi valda, mõisapoolne ots aga liideti endise Aleksandri vallaga. Ilmselt samanimelisuse vältimiseks tuletati kohale uus nimi loodusnimest Lahemõts Põlgastest Sõmerpallu viiva tee ääres. Varem oli seda metsanime kasutatud ühe asundustalu nimetamiseks. Sobimatuks peetud nimega Aleksandri vald pandi ette nimetada Lahe vallaks, kuid Kohanimede Nõukogu pidas seda geograafiliselt põhjendamatuks ja soovitas nime Laheda, mis läkski käibele. Algne kohanimi Lahemõts või Lahelaan on usutavasti tähistanud kohta, mis asub lahkmealal, Põlgaste ja Sõmerpalu põlisel piirialal. Algusosa lahe on Põhja-Võrumaa kohanimedes tavaliselt variant sõnast lahk : laho ’lahknemine, eraldus, vahekoht, metsasiht’. Teine võimalus on metsanime seostamine Võrumaal mitmel pool levinud mäenimega Lahamägi. See nimi pole tähistanud vahekohti, vaid seostub pigem laha ~ loha sõnaga, mida J. Mägiste on pidanud lohisemist, lohakust või lahinal voolamist tähendavate paljude sõnavariantide tüvisõnaks. Lahe küla piiresse jääb idas ↑Ridali. Vrd Lahavere, Laho2, Lahokülä, Põlgaste. – ES
BAL: 659, 665;  EAA.3724.5.2832, L 1; Eesti SK 10; EEW 2000: loha; ERA.14.2.442; KNAB; Rev 1624/27 DL: 64

Laho1 ‹-le›, kohalikus pruugis Laho‿külä ‹-`küllä› Võn – küla Põlva maakonnas Põlva vallas, kuni 2017 Mooste vallas (Rasina mõis), u 1900 Лахо, 1925 Lahuküla, 1970 Laho.  C3
● Nii J. Simm kui ka L. ja I. Rootsmäe toetuvad rahvapärimusele, et küla on rajatud XIX saj III veerandil. Rootsmäede järgi on küla rajatud Mooste piirilt Rasina mõisani laiunud suure metsa äärde, Simmu järgi aga samanimelise järve äärde. Viimasest johtub Simmu nimeseletus. Häälikulise sarnasuse alusel sobivat võrdluseks küll lahk : lahu ’metsaheinamaa, metsasiht’, kuid kuna järvenimi on esmane, siis sobivat paremini soome jt lähisugulaskeeltes esinev laho ’pehkinud (puu, palk)’. Kuna Lahojärv asub Laho küla suhtes teisel pool Moostet, siis küllap on Simm siin eksinud. Esimene etümoloogia sobib. Laho külaga liideti 1977 Säknalohu (koh S´aknaloho) küla (Plv). Vrd Lahojärv. – MJ
KN; KNAB; Rootsmäe 2016: 639; Simm 1973: 58–59; Tartumaa 1925: 476

Laho2 ‹-le›, kohalikus pruugis ‹-lõ› Räp – küla Põlva maakonnas Räpina vallas, kuni 2017 Veriora vallas (Veriora mõis), 1867 Lahho Hindrik, Lahho Jaan.  C2
● Kaks Laho talu tekkisid Viluste küla ääremaale küllalt hilja, võimalik, et alles talumaade kruntimise käigus. Laho oli 1977–1998 Metsavaara (Mõtsavaara) küla osa. Külanimi, algne talude nimi, on tekkinud sõnast lahk : laho ’lahknemine, eraldus, vahekoht, metsasiht’. Vahekohana mõisteti Viluste ja Pääsna vahelist üleminekukohta. Tänapäeval on Pääsna-poolsetest Jõevaara taludest saanud samuti omaette küla. – ES
EAA.2486.3.266:11, 12; EMS: lahk¹