[KNR] Eesti kohanimeraamat

Ahisilla [ahi‿silla] ‹-le›, kohalikus pruugis varem ka Ahe‿silla Kos – küla Harju maakonnas Kose vallas (Ravila mõis), 1694 Ahasil (talu), 1726 Ahisilla Herm (talupoeg), 1782 Ahhisill (karjamõis), 1796 Ahhisil (karjamõis, kõrts ja küla).  C1
● Tõenäoliselt on küla saanud alguse hajatalust. Nime päritolu jääb hämaraks. Ühe variandina on Ahi- ja Ahe-nimesid seostatud võimaliku algkujuga *ahδi- : *ahti- (‹ *ašti-). P. Ariste sõnul ulatub tüvi *ašti- läänemeresoome-volga ühisperioodi ja sellega tähistati algselt kusagil viibimist või teatud koha külastamist, millest hiljem on arenenud ohverdamise mõiste (nt ahikotus ’ohvripaik’). Ahi- ja Ahe-nimed kuuluvad enamasti just veekogudele või veekogudega seotud kohtadele ning sellele võiks viidata ka siinse nime järelosa -silla. Ahisilla nimega on seostatud ka Taani hindamisraamatus kirja pandud nime Æhildelempæ või siis Hildelempæ, hiljem pole seda aga külanimeks peetud, vaid on arvatud, et tegu on pigem isikunimega. Küla keskmest loodes on asunud Nõmme karjamõis (teateid 1555), mille järgi on nime saanud Nõmmemõisa küla (liideti Ahisillaga 1977). Vrd Ahja. – TL
Ariste 1937;  EAA.1.2.C-IV-64; Faster 2014; Hupel 1774–1782: III, 435; KN; Mellin; Paucker 1853: 47–48; Rev 1725/26 Ha: 317

Albu [al´bu] ‹`Al´pu ~ -sse› JMd – küla Järva maakonnas Järva vallas, kuni 2017 Albu vallas, mõis (Albu mõis), 1281 Alpie, 1615 Alpa ~ Allpa, 1782 Albo.  C2
● A-st 1281 on teada mõis, veski ja küla. Albu ehk Nõmme küla asemele rajati 1781 (ekslikel andmetel 1803) karjamõis Neu Alp (A. W. Hupel tõlkis 1782 selle Vetepereks, 1788. a kaardi järgi Nömme, Mellinil 1796 oli Uus Mois, hilisem eestikeelne nimi oli Jäätma, 1898 Ятма). Selle endisele asukohale viidi osa Albu küla talusid ning neist loodi ↑Vetepere küla. Albu mõisa, sh Jäätma karjamõisa maadele 1920. a-tel tekkinud asundus nimetati 1977 külaks. Albu nimi tuleb tõenäoliselt isikunimest. D.-E. Stoebke järgi võisid isikunimed Alpe, Alpy tuleneda nimest Albert või Albrecht, kuigi pigem oli tol ajal tegu veel paganlike nimedega. Mõisast lõunas oleva Aruküla asemele (↑Kodru) rajati enne 1870 karjamõis. Viimase juurde 1920. a-tel tekkinud asundus (1922 Aro) arvati 1938. a-ks Albu asunduse alla, kuid oli 1940. a-teks taas omaette küla, mis liideti 1977 Albuga. Talurahva Põllupanga poolt enne 1922 müüdud maadele tekkinud Pangaküla Albu idaosas, sh Kaskmäe ja Kureküla, liideti enne 1940. a-id enamasti Albu külaga, osalt Pullevere ja Järva-Madisega. – FP
EAA.1.2.938:33, L 31; EAA.1864.2.IV-6:113, L 111p;  EAA.854.4.545, L 1;  EAA.854.4.13, L 1; ERA.2424.1.519:24, lk 16; EVK; Hupel 1774–1782: III, 509; KNAB; LUB: III, 475a; Mellin; RL 1922: V, 51; Stoebke 1964: 15; Vene TK 42

Hobulaiu [hobu‿laiu] ‹-le›, kohalikus pruugis Obu‿laiu Rid – küla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Ungru mõis).  B4
● 1879 oli saarekesel kaks või kolm talu. Külanimi Hobulaiu järgi, ametlik al 1997. Varem arvati Rohuküla (1977–1997) või Nõmme küla alla (enne 1977). – MK
 EAA.3724.4.786, L 1

Jaakna [`jaakna] ‹-le› LNg – küla Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas (Palivere mõis), 1726 Jackne Jahn, 1798 Jakma, Jakna (talu), 1844 Jakra (küla).  B4
● Nimi pärineb talult, mis omakorda on nime saanud isikult, vrd Jaak, selguseta on praegu nime järelosa -na päritolu. Jaaknaga on 1977 liidetud Mike (Kul, 1726 Mickis, u 1900 Микке) ja Nõmme (1798 Nöm̄e kõrts, u 1900 Немме) küla. – MK
KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Lä: 99, 170; Schmidt 1844

Jälevere ‹-`verre ~ -sse› SJn – küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas (Taevere mõis), 1584 Jalawer, 1601 Jellofer, 1638 Jallafer, 1797 Jllewerre (küla ja kõrts).  B3
● Varasemate kirjapanekute põhjal on vere-lõpuline nimi lähtunud sõnast jalg, mis võis tähendada millegi allosa või oli vana põllundustermin, nagu on oletanud E. Tarvel, vrd põllu jalad ’nööripõllu siilud, ribad’. Pole ka võimatu, et -vere ees oli isikunimi. Nimes on tekkinud muutus ja › jä, mis on j-i järel üldlevinud, nt ka sõna jälg : jälje on samuti lähtunud sõnast jalg. Jäleverega on 1977 liidetud Linnu (1922), Nõmme (1816 kolm talu, Musta Nemme, Koolmeistri Nemme ja Nemme, külana 1970) ja Turpsi (1688–1692 Turbise Jurgen, 1724 Turpsi Jurgen, 1816 kaks talu, Suur Turpsi ja Weikse Turbsi, 1839 Turbse talud, u 1900 Турпси küla). – MK
BHO: 144; EAA.1865.3.255/4:10, 34, 37, L 9p, 33p, 36p; EAN; HK: 53; KNAB; Mellin; PA IV.173; Rev 1601: 109; Rev 1638 II: 103; RGADA.274.1.182/1:19, L 12p; Rücker; Saaga: SRA Östersjöprovinsernas jordrevisionshandlingar, 55410/38:663, L 6p; Tarvel 2001: 202–203

Kaisma [`kaisma] ‹-le› PJg – küla Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, kuni 2017 Vändra vallas, mõis, 1432 Lemte van Kaisemalt, 1530 Caysma (küla), 1624 Kaussma, 1638 Kaysma (küla), 1839 Kaisma.  A3
● 1432 on nimi kirja pandud Tallinna turberaamatus eestlase päritolukohana. Mõis sai Kaisma nime XVII saj keskpaiku küla järgi, varasem nimi allikates oli 1601 Lumme, 1624 Lommat ja 1638 Lemedh. Küla säilis mõisa kõrval ja moodustab praeguse Kaisma tuumiku. Kaisma mõisa juurde tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1939. a paiku nimetati Lõo külaks (praegu jagatud Kaisma ja Sohlu vahel). Kaisma nimi lähtub tõenäoliselt isikunimest, vrd ürikunimi Cayse + maa. Kaismaga on 1977 liidetud Allika (1938, vrd hajatalu 1724 Hallika Mattz), Nõmme (1724 Nömme küla, u 1866 Неммекюля, 1896 Немме) ja osaliselt Järve (1938, nimi Kaisma järve järgi). Vrd Kaisa, Kaisvere. – MK
BHO: 167–168;  EAA.249.1.724, L 1; EAN; ERA.14.2.715 (Pärnu maavalitsuse ettepanek dets-s 1938); Johansen 1929: 66; KNAB; Rev 1624 PL: 22; Rev 1638 II: 16; RGADA.274.1.182/6:76, 77, L 557p, 558p; Stackelberg 1926: 244

Kangru1 [`kangru] ‹-le› Jür – alevik Harju maakonnas Kiili vallas (Kurna mõis).  B4
● Kangru sai alevikuks 2008, enne seda oli ta küla. Küla moodustati 1997 Luige küla osast, mis 1977. a-ni oli kandnud Raudalu nime. ↑Raudalu põhiosa oli varem liidetud Tallinnaga. Nime lähteks on uueaegne katastrinimi Kangro, mida kannab ajalooline Kurna mõisa Nõmme metsavahitalu (1637 Nömme Tausma Hans, 1697 Nommtausme, 1871 Nömmetausma). 2019 liideti Kangru alevikuga ↑Tammejärve küla. – PP
 EAA.1.2.C-I-21; EAA.5393.1.24 (SRA ÖPRK 5. 1637), lk 40; KNAB; Schmidt 1871

Karinõmme [kari‿nõmme] ‹-`nõmme ~ -le› Mih – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Koonga vallas, mõis, sks Karrinöm, 1500. a-tel Cargenorme, 1534 Kargenym, 1688 Karrinem (mõis).  B3
● Karinõmme mõis on rajatud XVI saj lõpul või XVII saj alguses, hiljem oli ta Oidrema mõisa kõrvalmõis. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Tänapäeva nimekuju järgi oleks lähteks kari : karja, varasema -nurme on asendanud -nõmme. Kui oletada, et esimestes kirjapanekutes tuleb lugeda g, mitte j, siis võiks lähtekohaks olla ka kare : karge ’rohumaa’. – MK
Bfl: II, 935; BHO: 189; EM: 86; Läänemaa 1938: 271; Stackelberg 1926: 221; Stackelberg 1928: 224

Kilingi-Nõmme ‹-`Nõmme› Saa – linn Pärnu maakonnas Saarde vallas (Kilingi mõis).  A1
● Linn on tekkinud Kilingi mõisa Nõmme kõrtsi juurde. Kilingi mõisa (sks Kurkund) kohta on teateid 1560 (Ovelgunne), eestikeelne nimi Kilingi (1782 Killinge) on pärit omaniku Schillingi perekonnanimest: 1663 panditi mõis Valentin Schillingile, kelle järglaste käes see oli kuni 1752. Mõis ise asus praeguse Saarde küla piires. Nõmme kõrts oli olemas hiljemalt 1789. Asula kasvas eriti 1870. a-tel, kui suur osa mõisamaid jagati õigeusku siirdunuile. XIX saj lõpul alevik, 1919 sai aleviks, 1938 linnaks. Saksakeelset mõisanime Kurkund on peetud eesti keelest pärinevaks. – MK
Eisen 1924a: 71; ENE-EE: IV, 508–509; Uustalu 1968: 743–744

Konsu ‹`Kontsu ~ -sse› Jõh – küla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas, kuni 2017 Illuka vallas (Illuka mõis), 1534 Groß- und Klein Konse, 1871 Konso (talu), u 1900 Конзо (küla).  B1
● Küla asub Konsu järve kaldal (1844 Konso S.). Pole päris selge, kas talu on nime saanud järvelt või vastupidi, 1534. a dokumendis paistavad olema järvenimed. Kindlasti on mõeldud järvi 1536. a kirjapanekus (den grossen und den kleinen Kantsee), viimase on Konsuga samastanud E. Varep. Oletatavasti oli Konsu algselt järve ümbritsenud soo nimi. Vrd ka konts : kontsa, kondsu, kontsu ’viljatu, kõlbmatu maa; jäätunud, sulamata maakiht’ ja konts : kontsu, konsu ’jäänus, lõpuots’. Konsuga on 1977 liidetud Nõmme ehk Edivere-Nõmme küla (1844 Nömme, u 1900 Неме). – MK
Bfl: I, 1081; BHO: 252; EMS: III, 573, 576; EVK; KN; KNAB; Schmidt 1844; Schmidt 1871

Kuusiku-Nõmme ‹-le› Rap – küla Rapla maakonnas Rapla vallas (Kuusiku mõis), 1922 Nõmme.  A4
● XIX saj lõpuks kujunenud küla. 1977–1997 oli Lipstu küla osa. Täpsustav täiend Kuusiku (mõisa järgi) lisati Nõmme nimele 1930. a-te lõpus. Varasematel kaartidel kannab samanimeliste talude järgi Saareküla nime (u 1900 Саарекюля). Kuusiku-Nõmme piiridesse kuulub ka endine Kuusiku-Altveski küla (liideti 1977). – PP
Eesti TK 200; KNAB; Vene TK 42

Kõlunõmme [kõlu‿nõmme] ‹-le›, kohalikus pruugis Kölu‿nömme Phl – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Pühalepa vallas (Suuremõisa mõis), 1599 Kollo Broos, 1606 Kölo Broß, 1609 Kölo Broß, 1782 Köllo Niggolas, 1939 Kõlu.  B2
● Küla või talud on kuulunud Suuremõisa ja Partsi mõisa alla. L. Tiik on maininud, et veel XIX saj olid Kõlu ja Nõmme eraldi pered. P. Ariste esitab vasteiks kõlu ’sõkal, aganane, kerge vili, riknenud hein’ + nõmm ’liivane männik, künklik liivamaa’. Kõlunõmme põhjaosa on Tika (1609 Ticka Thoniß). – MK
Ariste 1938b: 15; HK: 105, 250; KNAB; Tiik 1966: 550

Kõnnu2 ‹`Kõndu ~ -sse› Trm – küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, kuni 2017 Torma vallas, mõis, sks Kondo, 1493 Konde, 1599 wieś Konde, 1601 Kondo, 1695 Kondohoff, Kondokylla.  C1
● Küla on mainitud 1493, mõisa kohta on teateid 1533. Küla säilis mõisa kõrval idas. Mõisa maadele tekkis 1920. a-tel asundus, mis 1977 liideti külaga. Nimi pärineb sõnast kõnd : kõnnu ’kuiv, kõrge, savine maa; põndak’. Nimisõna kõnd kohta on üksikud teated Põhja-Eestist. Kohanimede põhjal võib eeldada, et sõna oli laiemalt tuntud. 1977 liideti Kõnnuga Nõmme ja ↑Palastvere küla. Vrd Kõnnu4. – VP
EO: 98; PTK I: 98–99; P XVI: 140

Kärdla-Nõmme [`kärdla-nõmme] ‹-le›, rahvakeeles Nömme Phl – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Pühalepa vallas (Kärdla mõis), kuni 2017 Nõmme.  A2
● Juba Kärdla osaks kujunenud küla on arvatavasti hiline, ametliku külana al 1997, mitmel pool Hiiumaal on nii Nõmme külasid kui ka talusid. Hargtäiend Kärdla- lisati nimesse 2017 Hiiumaa valla moodustamisel. Varem oli Kärdla asunduse (kuni 1977) või Tubala küla osa. Vrd Nõmme2. – MK
HK: 168–169; KNAB

Laukna [`laukna] ‹-sse ~ -le› Kul – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Kalju-Leila mõis, Koluvere mõis), 1421 Lankenal, 1539 Laukenall, 1798 Laukna.  A4
● Laukna nimi esineb Kullamaa vakuraamatus XVI saj kujul Laouckna, Louckna. Nimi on olnud kaheosaline, algusosa vasteks lauk : laugu ’sile madal koht’ või ’auk, veeloik, soine koht’. Järelosa -na võiks olla kohaliide. Laukna idaosa oli 1920.–1930. a-tel Nõmme küla, mis hiljem liitus Lauknaga. Laukna piiresse jääb endine Kääsla mõis (sks Käsal), mis eraldati Loodnast XVII saj lõpul ja liitus sellega jälle XVIII saj. – MK
Bfl: I, 137; BHO: 424; EM: 83; Mellin; Saareste 1923b: 143; Stackelberg 1928: 187

Liivanõmme [liiva‿nõmme] ‹-le›, rahvakeeles Nömme Kaa – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Lääne-Saare vallas (Kaarma mõis), kuni 2017 Nõmme.  B4
● Uue-Kaarma mõisa maale tekkinud asundusküla, Nõmme nimega hiljemalt 1922. a-st. 1977–1997 oli ametlikult Asuküla osa. Külanimi on lähtunud tõenäoliselt lisanimest; Meedlas on Nõmme talu. Lisanimena esinenud XVIII saj Sikassaare mõisas (1782 Nemme Lille Tenno). Kui 2017 Saaremaa valla moodustamisel oli küla tarvis eristada teistest Nõmme-nimelistest, nimetati Liivanõmmeks, sest külas asub Liiva kalmistu. Küla piires asus varem Uue-Kaarma mõis (sks Neu-Karmel), mis eraldati Kaarma mõisast 1872. Vrd Asuküla1, Kaarma2, Nõmme2. – MK
EAN; EM: 121; ERA.14.2.716 (Saare maavalitsuse ettepanek 10. V 1939 nr 271/5 asunduste nimede muutmiseks); KNAB; SK I: 251–252

Lolu ‹-le ~ `külla›, kirjakeeles varem ka Lolo Pst – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas (Holstre mõis), 1855–1859 Лоло (talu).  C2
● Külana nimekirjas 1970. Lolu on ka järve nimi. Külanimi on saadud talunime alusel. Talunime lähtekohaks on tõenäoliselt isikunimi, vrd Lull, Lule, Lullie. Lolu kagunurk on Vasila (küla 1930. a-tel, nimetatud Holstre mõisa kõrvalmõisa järgi, 1601 Weissennsehe, 1782 Wiesenhof, 1797 Weisenhof, 1855–1859 Визенхофъ, vrd 1494 Wittensee, Holstre mõisa varasem nimi). 1977 liideti Nõmme küla (u 1900 Немме). – MK
 EAA.298.2.71, L 9; Hupel 1774–1782: III, 325; KNAB; Mellin; Rev 1601: 150; Stoebke 1964: 47

Metsaküla2 [metsa‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Trm – küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas, kuni 2017 Kasepää vallas.  A1
● Murru küla osadest 1998 moodustatud küla. Asustus on tekkinud pärast Teist maailmasõda, kuulus pikka aega Nõmme küla piiresse, a-st 1977 Murru küla alla. Vrd Metsaküla1. – PP
KNAB

Mustla-Nõmme [`mustla-nõmme] ‹-le› Ann – küla Järva maakonnas Paide linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Paide vallas (Purdi mõis).  B3
● Külana mainitud hiljemalt 1970. 1977–1997 oli Võõbu küla osa, seejärel taastati iseseisva külana. Nime esiosa tuleneb Mustla küla nimest, teine osis Nõmme kõrtsi nimest, mis oli Mustlas olemas juba 1782 (Nomme Körtzi Jürry). Vrd Nõmme2. – MK
EAA.1864.2.IV-7:171, L 171; KNAB

Neeme2 [`neeme] ‹`Neeme ~ -sse› Khk – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Kihelkonna vallas (Tagamõisa mõis), 1617 Nemmal, 1645 Nemmall, 1673 Nehme Käsper Hannus, 1798 Nöm̄e.  B2
● 1977–1997 oli ametlikult Kuralase küla osa. Külanime kirjapanekuis on segunenud nõmm : nõmme ja neem : neeme. Võiks arvata, et algne on neem, sest küla asub poolsaarel, kuid Saaremaa kohanimedes esineb see sõna harva. Kohanimedes on need sõnad segunenud mujalgi. Vrd Neeme1, Neemi, Salinõmme, Tagamõisa1. – MK
EAN; Johansen 1951: 306; KNAB; SK I: 240

Nõmavere ‹-`verre ~ -sse› Pil – küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas (Võisiku mõis), 1583 Mamawier (küla), 1599 Mamawer, Mamower, 1601 Mammower, 1624 Memmafer, 1638 Mummaferr, 1685 Nummawerrest, 1687 Næm̄afer By, 1797 Nem̄efer (küla, karjamõis, kõrts).  A3
● Stryki andmeil tehti XVIII saj algul Nõmavere küla maadele Nõmme karjamõis (sks Nemmenhof, juba XVII saj algul oli Põltsamaa lossile läänistatud küli vakusest nimega Nennum). Hilisem Nõmavere karjamõis (1797 Nem̄efer) jäi praeguse Esku küla piiresse. Nõmavere nime m-algulised kujud jäävad päritolult ebaselgeks, võib-olla peegeldub neis mingi muistne isikunimi, vrd näiteks Meme, Memy, Memo ja Nemo (?). XVII saj on need kasutajaile arusaamatuks muutunud vormid asendanud ilmselt häälduselt lähedasel loodusterminil nõmm : nõmme põhinev nimeosa. XVIII–XIX saj, teistel andmetel 1905. a rajas Võisiku mõis küla kõrvale Annamõisa karjamõisa (sks Annenhof). Viimase ümber tekkinud asundus liideti 1960. a-tel Nõmavere külaga. – MK
EAA.567.3.103:2, L 1p; EAA.3144.2.1:19, L 19; EE: I, 431; ENE-EE: VI, 691; Mellin; PA IV: 7; P XVI: 289, 302; Rajandi 1966: 129, 134–135; Rev 1601: 101; Rev 1624 PL: 43; Rev 1638 II: 150; Stryk 1877: I, 379

Nõmbra [`nõmbra] ‹-sse› Kos – küla Harju maakonnas Kose vallas, poolmõis, 1621 zwene Gesinde zu Nomber, 1694 Nomperre (talu), 1795 Nömbra Jahn (hajatalu peremees), 1871 Nömbra (poolmõis), u 1900 Нембра.  A1
● Algselt talunimi. 1849 eraldati Nõmbra poolmõis Alavere mõisast. 1920. a-test asundus. 1977 moodustati uus Nõmbra küla, liites kokku väikese osa Nõmbra asundusest ning Nõmme ja Saare küla. Nõmbra mõisasüda ise jääb praegu Rooküla piiresse. Nimi tuleneb sõnadest nõmm : nõmme ’kuiv kõrge liivane (metsaga) maa; palu’ + pere. Nii liitnime esimene kui ka teine pool on läbi teinud vanadele kohanimedele iseloomuliku lühenemise. Ravila mõisa piirkonda jäänud Nõmme ja Saare küla loeti varem Lenderma osadeks, iseseisvateks said nad pärast Teist maailmasõda. – TL
Bfl: II, 347; BHO: 11, 388; EAA.1864.2.V-23:280, L 261p;  EAA.1.2.C-IV-64; KNAB; Schmidt 1871

Nõmjala [`nõm‿jala] ‹-`jalga›, rahvakeeles ka Nömme Pöi – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Laimjala vallas (Laimjala mõis), kuni 2017 Nõmme.  A3
● Hiline küla (1922), mis tekkis Laimjala mõisa maadel, külas ka Nõmme talu. 1977–1997 oli ametlikult Laimjala osa. Nimetati Nõmjala külaks 2017, kui Saaremaa valla moodustamisel sattus sinna mitu Nõmme küla. Nõmjala nimi on moodustatud Laimjala ja Valjala eeskujul; nime olevat kümmekond aastat enne seda kasutatud valdade üritustel. Nõmjala piiresse jääb endine Tammimõisa karjamõis (1645 Tamma). Vrd Nõmme2. – MK
EAN; KNAB; SK I: 416

Nõmme2 ‹-le›, kohalikus pruugis Nömme Käi – küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas, kuni 2017 Käina vallas (Putkaste mõis), 1611 Neme, 1782 Nemmekülla.  B3
● 1977–1997 oli Käina aleviku osa. Käina Nõmme küla on praeguste andmete kohaselt Hiiumaal vanim sellenimeline paik. Nimi lähtub sõnast nõmm : nõmme ’kõrge kuiv liivane maa, metsaga või ilma; kanarbik’. Mellini kaardil 1798 on Nõmme, Selja ja Käina vahel mainitud ka Liiva küla (Liwa, 1620 Liffva). Vrd Kärdla-Nõmme, Reigi-Nõmme. – MK
Almquist 1917–1922: 293; EAN; HK: 168; KNAB

Nõmme4 ‹-le› Trm – küla Jõgeva maakonnas Mustvee vallas, kuni 2017 Kasepää vallas (Laius-Tähkvere mõis), vn Алексе́евка, Лисе́ифка.  A1
● Pärimusteadetel on küla rajatud XX saj esimesel kümnendil troonipärija Aleksei sündimise puhul metsast jagatud kruntidele, sellest ka venekeelne nimi Aleksejevka (kõnekeeles Lisseifka). Eestikeelne nimi Nõmme esineb hiljemalt 1922. a rahvaloenduse materjalides. 1977–1998 nimetati küla Murruks; küla hõlmas ka praeguse ↑Kaasiku ja ↑Metsaküla. Vrd Nõmme2. – PP
KNAB; PTK I: 160

Nõmme6 ‹-le› Rid – küla Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Ridala vallas (Ungru mõis), 1913 Немекюла (küla), 1939 Nõmme.  C4
● 1977–1997 oli Nõmme Rohuküla osa. Külanimena uus, tekkinud talunimest, hajatalu esines juba 1689 (Nömme Petter, Nömme Mattz). Nõmme haarab ka Karatuma (1689 Karathoma, 1798 Karrotoma), mis oli 1930. a-tel eraldi küla. Vrd Nõmme2, Pullapää nina. – MK
EAA.1.2.941:782, L 770p; Eesti VP; EAN; KNAB; Mellin

Nõmme8 ‹-le› Var – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Varbla vallas (Paatsalu mõis), ? 1725–1726 Nemme Peter, Nemme Jürri (talupojad Varbla mõisa Mäliküla all), 1871 Nömme (küla), 1923 Nõmme.  A1
● Külanimena uus, XIX saj II poolest. 1977–1997 oli Tamba küla osa. Nõmme idaosa oli 1930. a-tel Piiu küla (u 1900 Піо). Vrd Nõmme2. – MK
KNAB; Rev 1725/26 Lä: 123; Schmidt 1871; ÜAN

Nõmme9 ‹-le› Rap – küla Rapla maakonnas Rapla vallas (Maidla mõis), 1922 Maidla-Nõmme.  A3
● Oola küla hajataludest 1920. a-tel kujunenud küla, mis on nime saanud ilmselt Nõmme kõrtsi (1798 Nöme) järgi. 1977–1997 oli Oola küla osa. Vrd Nõmme2. – PP
KNAB; Mellin

Nõmme11 ‹-le›, kohalikus pruugis Nömme Krj – küla Saare maakonnas Saaremaa vallas, kuni 2017 Leisi vallas (Karja mõis), 1645 Nömma Hanß, 1731 Nemme Hans.  C2
● Algselt vist Pamma küla juurde kuulunud talu on andnud nime külale, mis kujunes XIX saj lõpuks. 1977–1997 oli Nõmme ametlikult Pamma osa. Vrd Nõmme2. – MK
EAN; KNAB; SK I: 251-252

Nõmme14 ‹-le› Tür – paik (küla) Järva maakonnas Türi vallas, kuni 2017 Väätsa vallas (Väätsa mõis), 1853–1855 Nömme Krug (kõrts), 1878 Nöme (küla), 1913 Nömmekülla.  B1
● Küla liideti 1977 Aasuväljaga. Külas oli ka Nõmme talu. Enamik talusid olid Väätsa mõisa kahepäevakohad, kuid oli ka suuremaid, mille hulka kuulus Nõmme talu (kuuendikukoht). Nimi on saadud looduseseme nimetuse järgi, ka metsa Väätsa mõisast läänes kutsuti Nõmmemetsaks. Vrd Nõmme2. – MK
 EAA.3724.4.520, L 1;  EAA.3724.4.523, L 1; EVK; KNAB

Nõmmemetsa [nõmme‿metsa] ‹-`metsa› Rap – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Raikküla vallas (Kabala mõis), ? XVII saj II poolel Nomme Byy, 1844 Nomme (kõrts), u 1900 Номе, 1922 Nõmmemetsa.  C4
● Küla sai oma nime tõenäoliselt Nõmme kõrtsi järgi, mis paiknes Kabala mõisa idapiiril vastu Raikküla mõisat. Küla kujunes uuesti XIX saj lõpuks, kuid juba XVII saj kaardil on kõrts ja selle ümber Nõmme ehk Likemetsa (Like Mettz Byy) küla. Likemetsa on talu Nõmmemetsa naabruses. 1977 liideti Nõmmemetsaga põhjaosas paiknev Pilpaküla (XVII saj II poolel Pilpa Jörgen, 1725 Pilpa Maddis), mis sai oma nime talupoja lisanime järgi. – PP
 EAA.1.2.C-IV-101; KNAB; Rev 1725/26 Ha: 274; Schmidt 1844; Vene TK 42

Nõmmeotsa [nõmme‿otsa] ‹-`otsa ~ -le› Mär – küla Rapla maakonnas Märjamaa vallas (Kasti mõis), 1695 Nomme Tönniß, Nommy Willem, Nomme Jörg, Nomme Thomas (talupojad Mõisamaa Teliste ja Nihu külas, kaks viimast hajatalud), 1867 Hofs Ansiedlungen im Nömm, 1922, 1923 Nõmmeotsa.  B1
● Endine popsiküla, 1977–1997 oli Moka küla osa. Nimi tuleneb sõnadest nõmm : nõmme ja ots : otsa. Külanimed järelosaga -otsa on sealkandis levinud (Kõrtsuotsa, Paaduotsa, Rassiotsa). Vrd Nõmme2. – MK
 EAA.1.2.C-IV-246;  EAA.2072.5.94, L 1; KNAB; Troska 1987: 99; ÜAN

Nõmmeri ‹Nõmmeri ~ -sse ~ -le› Kos – küla Harju maakonnas Kose vallas (Paunküla mõis), u 1900 Нымеюри (talu), 1935 Nõmmeri (talu).  A3
● Küla moodustati 1977 Nõmme ja Saueaugu küla liitmisel. Nõmme ehk Nõmmeküla oli algselt saunaküla ning Saueaugu oli talust alguse saanud küla. Liitmisel tekkinud küla sai nime Saueaugu küla lõunaotsas asuva Nõmmeri metsavahikoha järgi. Tegu on liitnimega, mille esimene pool lähtub sõnast nõmm : nõmme ja teine on tugevalt lühenenud, nimelõpp -ri tuleneb isikunimest Jüri. Vrd Saueaugu2. – TL
Eesti TK 50; ENE-EE: VI, 692; EVK; KN; Vene TK 42

Nõmmküla3 [`nõmm‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Rap – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Raikküla vallas (Raikküla mõis), 1490 Nümküll, 1540 Nommekull, u 1900 Немкюля (küla).  A1
● XVII saj-st ja hiljem nime ei ole mainitud, uuesti kujunes külaks XIX saj lõpuks. Maastikuterminile viitav kirjeldav nimi, võib-olla mõjustatud Nõmme kõrtsi nimest (kõrts jäi Kabala mõisa poolele), kaartide järgi tundub vahel ka Metskülaga segunevat. 1977–1997 oli Nõmmemetsa küla osa. Vrd Nõmmküla1. – PP
Bfl: I, 372, 1159; KNAB; Schmidt 1871

Ollepa ‹-le› Pil – küla Järva maakonnas Türi vallas, mõis, sks Ollepäh, 1583 Holubie (küla), 1638 Ollieper (mõis), 1797 Ollepæ.  B3
● Ollepa mõis on rajatud XVII saj I poolel Ollepa küla asemele. 1920. a-test asundus, al 1977 küla. Hol-alguliste Viljandimaa kohanimede puhul on L. Kettunen vasteks esitanud oletatava isikunime *Holloi (sm Hollo). Nimi on olnud kaheosaline, järelosa lähtekohaks pea. Ollepa piiresse kuulub idas osaliselt endine Nõmme küla, nimetatud karjamõisa (sks Neuhof) järgi. 1977 liideti osa Laeva külast (1797 Laewa). – MK
EO: 312; KNAB; PA IV: 13; Rev 1638 II: 158

Pullapää nina [pulla‿`pää nina] Rid – neem Lääne maakonnas Haapsalu linna halduspiirkonnas (Ungru mõis), 1391 Pullenpe, 1689 Pollapeh, 1798 Pullapa (karjamõis).  C4
● Neemel oli keskajal rootslastega asustatud küla, hiljem karjamõis ja pärast seda talu, praegu jääb paik Nõmme külasse. Küla oli ilmselt saanud nime neemelt. Nime algusosa lähtub tõenäoliselt mehenimest Pull, kuid võib-olla ka sõnast pull ~ pullu ’võrgukäba, raskus võrgu allääres’. Vrd Puliste, Pulli. – MK
EAA.1.2.941:782, L 770p; LUB: III, 1298; Mellin

Rammuka1 ‹-le› Var – küla Pärnu maakonnas Pärnu linna halduspiirkonnas, kuni 2017 Tõstamaa vallas (Saulepi mõis, Vaiste mõis), 1689 Rammoko Larß (talupoeg Varbla mõisa Saare küla all), 1782 Rammoka Michel, Rammoka Iuhann (talupojad Saulepi mõisa all).  B2
● 1878 oli Rammuka kõrtsikoht. Algselt ilmselt lisanimena kasutatud kohanimele võiks vasteks tuua sõna rammukas : rammuka ’tugev, paks, jäme, lihav’. Küla omaette osad on Nõmme (seal oli varem Poolenõmme karjamõis) ja Suuretüki (1922 Suurtüki), põhjapiiril on Massumetsa (Massu-Kilgi). Rammukaga on 1977 liidetud ↑Jäärumetsa, Rammukametsa (1913 Metsaküll, 1970 Rammuka-Metsaküla) ja osa ↑Sööni külast (Tõs). – MK
BHO: 482; EAA.1.2.941:1151, L 1138p; EAA.1864.2.IV-9:385, L 361; EAN; KNAB; Wd

Salda [`salda] ‹`Salda ~ -sse›, kirjakeeles varem ka Salla Kad – küla Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas (Udriku-Pala mõis), 1241 Salda, 1429 Salde, 1586, 1726 Sall.  B1
● XIII saj-ks oli küla nimi juba välja kujunenud. Üks võimalus nimesisest d-d ja tugevat astet põhjendada oleks oletus, et nimi on olnud kaheosaline, näiteks *Salutaguse, ning XIII saj juba lühenenud Salda kujule. Saldaga on 1977 liidetud Nõmme küla (u 1900 Немме). Vrd Salla. – MK
EAN; Joh LCD: 587; KNAB

Saustinõmme [sausti‿nõmme] ‹-le› Jür – küla Harju maakonnas Saku vallas (Sausti mõis), 1798 Nöm̄e.  A1
● Nimetati pikka aega Nõmme külaks, 1930. a-te lõpus lisati nime ette Sausti-, pärast Teist maailmasõda Sausti-Nõmmküla. 1977–1997 Lokuti küla osa, seejärel taastati Saustinõmme külana. Väärib märkimist, et 1503 on Sausti mõisas nimetatud „vabatalupoegi, kes elavad nõmmel“ (samuti 1586 Freyen in der Heyde). – PP
Bfl: I, 622; Mellin; Rev 1586: 85

Tammiku2 ‹-sse ~ -le› Kos – küla Harju maakonnas Kose vallas, mõis, sks Tammik, 1637 Tammick (karjamõis), 1782 Tammiko mois.  B1
● Tammiku mõis eraldati Tuhalast XVII saj algul. 1920. a-tel sai asunduseks, 1977 külaks. 1977 liideti Tammikuga Nõmme küla. Nime lähtekohaks on sõna tammik : tammiku ’tammemets’. Vrd Tammiku1. – TL
BHO: 579; Hupel 1774–1782: III, 436; KNAB

Tännassilma1 [tännas‿silma] ‹-`silma ~ -sse› Tür – küla Järva maakonnas Türi vallas (Türi-Alliku mõis), 1564, 1615 Tenesilm (küla).  B2
● XVI saj oli Türi-Alliku mõisa Raukla vakuses. Küla asub Nõmme soo põhjaserval, sellest soost saab alguse mitu oja või jõge. Vrd Tänjala, Tännassilma2. – MK
Ungern-Sternberg 1912a: 72, 84