[KNR] Eesti kohanimeraamat

-pa ~ -ba, murdeti ka -pä ~ -bä – Eesti kohanimede lõpp.
● Kohanimelõpp -pa (-pä, -ba, -bä) on tulenenud osisest pea (pää), mis on võinud olla nii liigisõna tähenduses ’ots, tipp’ kui ka isikunime osa. Kirjapanekuis on nimelõpp sageli lühikujul ja varieeruv, nagu ka tegelikus kasutuses (Taugapää ~ Taugabe ~ Taugaba). Tõenäoliselt isikunimest on tekkinud Haiba, Karuba, Ollepa. Seevastu Aespa, Jõempa, Nõmpa, Nõmba, Vahtrepa aluseks on olnud loodustermin + pea ’ots, tipp’. Harva on -pa (-ba) ka muust järelosast lühenenud: Särgeba ~ Särgepao. – MK
EMK 2009: 278; EO: 1–2; SK II: 36