[KNR] Eesti kohanimeraamat

Koväslova ‹-sse›, kohalikus pruugis Kovaslova ~ Kovääsluva ~ Kovääslüvä ~ Kovasluva ‹-he› Se – küla Petseri rajooni Irboska vallas (Irboska, Irboska nulk), vn Ковя́злово, u 1790 Ковязлова, 1849 Ковязлово, 1903 Kowäslowa, 1904 Koväslova, Ковя́злово, u 1920 Kovääzlovo, 1923 Kovjaslovo, 1928 Kovääslova.  B2
● Küla kuulus XIX saj Mõla kogukonda ja Irboska Nikolai kogudusse. XX saj alguse seto küla venestus sajandi esimesel poolel. J. Truusmann püüdis nime seletada läti tüvega, mis tähendab võitlejat või takistust, peatust (L. Vaba andmeil on see sõna kavēkslis ’riiukukk, tülinorija, teiste jalus tolgendaja’). Vene sõnavarast on raske vasteid leida, vrd tüvi ков ’halb kavatsus, vandenõu, pettus’, ковать ’(kuuma) metalli töötlema, taguma; raske tööga eesmärki saavutama’, коваль ’sepp’. A. Šteingolde meelest pole need seletused usutavad. Lähedane külanimi oli Pihkvamaal varem Kovjazõ (Ковязы), Laura vallas on Kovsino (Говзино) küla, mida L. Vaba võrdles läti talunimega Gausiņi (Salaspils) või mäenimega Gausiņa-kalns (Valtaiķi), sõnast gauss ’aeganõudev, aeglane’. Vrd Kobela, Kõola. – AK
Academic; Eesti TK 42; Ernits 1924: 207; Ernits 2012: 40; Hurt 1903: 239; Hurt 1904: XXV; Hõrn 1990: 21; Hõrn 2009; PGM 1785–1792; SeK: 53; Setumaa 1928: 196; Truusmann 1897b: 27; VMS; ÜAN

Poloda nulk, rahvakeeles ka Poloda kolk Se – nulk (külastu) Võru maakonnas Setomaa vallas (Lobotka), 1904 Poloda nulk.  A1
● Kohanime võib võrrelda lõunaeestiliste sõnadega polatka, polotka ’riiul’ (Võn, vene laen), polonits ’mõrd’ (Plv, Rõu), polut (poludi, polot, poluti, poluk) ’magamisase, loomasõim’ (San, Võn). Vene algupära korral võib aluseks olla полоток ’lagi’, vrd ka ukraina полот ’lapp’. Võimalik, et nulga nimi on tulenenud vene sõnast болото ’soo’. Pihkvamaal leidub Poludino (Полудино) küla. Nulka kuuluvad ametlikud külad Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Karisilla, Laossina, Lobotka, Lüübnitsa, Mikitamäe, Nedsaja, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Tonja, Toomasmäe, Treski, Usinitsa, Varesmäe, Võpolsova ja Võõpsu, lisaks ↑Kito, ↑Koksina, ↑Kotelniki, ↑Käre, ↑Mäessä, Liivakülä (↑Laossina), ↑Padosaarõ, ↑Pedäjäalostõ, Rainova (↑Varesmäe), ↑Sadora, ↑Soelaanõ, ↑Tsolgo ja ↑Töganitsa. J. Hurda järgi kuulus ka Õrsava küla siia nulka. Vrd Polovina. – AK
Faster 2013a: 201; Hurt 1904: XIX; Hõrn 1990: 21; Hõrn 2009; KNAB; Remmel 1978; Remmel 1985: 3–5; SeK: 114; VMS

Riiassaare [riias‿saare] ‹-`saarde›, kirjakeeles varem ka Riiasaare SJn – küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas, kuni 2017 Suure-Jaani vallas (Olustvere mõis), 1724 Riasar Peet, Riasar Peter, 1731 Riga Sare Pert, Rija Sare Peter (talupojad Olustvere mõisa all), XIX saj I poolel Rijasaare Tönnis, Ryasāre (hajatalu Jaska mõisa järgi), 1816 Ryasare, Riasare Jaak, Riasare Jürry (talud), 1839 Riosare (talud).  C4
● 1816 olid Riiassaare talud nii Olustvere kui ka Jaska mõisal. Algselt loodusnimi, mille lähtekohaks riid : riiu (vrd sm riita) + saar, on talunime vahendusel muutunud külanimeks. Riiassaare lõunaosa nimetatakse Võsakülaks. – MK
EAA.308.6.153; EAA.1865.3.254/5:10, L 11p; EAA.1865.3.255/1:15, 16, L 15p, 16p; RGADA.274.1.182/1:76, L 69p; RGADA.274.1.193:108, L 102p; Rücker

Riidamäe [riida‿`mäe] ‹-le› Kos – küla Harju maakonnas Kose vallas (Harmi mõis), XVII saj II poolel Ridame (hajatalu), 1871 Ridama, 1935 Riidamäe.  C2
● Hajatalust alguse saanud küla. Nime päritolu pole päris selge, häälikulise kuju järgi võiks oletada lähtumist sõnast riit : riida ’küttepuude vm virn; rivi; rait, pikk hoone’ + mäe. Liitnime esimest poolt saaks kõrvutada ka soome sõnaga riita ’riid (riiu)’. – TL
 EAA.1.2.C-IV-69, L 1; Eesti TK 50; Schmidt 1871

Riidma [`riidma] ‹-le› Kod – küla Tartu maakonnas Peipsiääre vallas, kuni 2017 Alatskivi vallas (Alatskivi mõis), 1834 Riedma.  C3
● Riidma talust väljakasvanud küla, esimest korda nimestikus 1922. Nimes võib V. Palli arvates sisalduda kas sõna riid : riiu (*Riidumaa) või isikunimi (Riido, Riidu, mis tuleneb Friedrichist). – PP
KNAB; PTK I: 204

Riitsilla [`riit‿silla] ‹-`silda ~ -le› Rõu – küla Võru maakonnas Rõuge vallas (Sänna mõis), 1909 Redsila (karjamõis), 1923 Suure-Riitsilla, Väike-Riitsilla.  B2
● Küllalt noore Sänna mõisa karjamõisa ja sellest tekkinud asundusküla nimi pärineb sillanimest. Tänapäeval pole see sillakoht tuntud. Tavaliselt pärinevad Riit-algulised Lõuna-Eesti kohanimed sõnast riid : riiu ja on tingitud mingist maa pärast peetud tülist. Muidugi on loodusnimedes võimalik ka puuriida motiiv või ümber kujundatud sõna riih : rehe ’rehi’. Riitsilla põhjaosas on Ihändü talud. – ES
BAL: 702; Saar 2008: 159; ÜAN

Riuma [`riuma] ‹-le›, kohalikus pruugis ‹`külla ~ -sse› Trv – küla Viljandi maakonnas Viljandi vallas, kuni 2017 Tarvastu vallas (Tarvastu mõis), 1583 Rimo, 1584 Rewma, 1601 Riemkulla, 1624 Ryhoma, 1638 Rohumakill, Rumma, 1797 Rioma.  A2
● Põlisküla, mille väga vana nimi on tugevasti kulunud. Nime järelosa on tõenäoliselt pärit sõnast maa või mägi. P. Nurmekund on arvanud, et algupärane nimi oleks *Riiumaa, mis ei tundu aga usutav. Tõepärasem paistab nime algusosa lähtumine pigem vahepealsetes kirjapanekutes kajastuvast sõnast rohi : rohu. Riuma kagunurk on Mõtsanurga (Metsanurga). Riumaga on 1977 liidetud ↑Jaanessa küla. ¤ 1. Mulgi talu maal kasvab suuremal kivikalmel Kloostrimetsa kask – seal olevat 1330. aasta paiku tegutsenud dominikaani kloostri abikirik. Klooster asunud Aadamantsu talu niidul. Muuga metsa ääres asub munkade kalatiik, seest kividega vooderdatud. Seal külas olevat palju sõdu toimunud, seepärast on nimeks Riiumaa. (1939) 2. Riuma rahvas olnud vanasti väga kuri ja tülihimuline, kes enesevahel ja naaberküladega ühtelugu kakelnud. Sellest saanudki ta omale nimeks Riiumaa, mis hiljem muutus Riumaks. (1939) – MKu
KM: ERA II 237, 281 (8) – 1939; KM: ERA II 237, 245 (1) – 1939; Mellin: VII, 1796; PA IV: 146, 179; Rev 1601: 129; Rev 1624 PL: 78; Rev 1638 II: 113, 119