[KNR] Eesti kohanimeraamat

Sülgoja [`sülg‿oja] ‹-le›, kohalikus pruugis ajalooliselt `Sülgäjä Räp – küla Põlva maakonnas Räpina vallas (Kahkva mõis), 1731 Sülga Dorf, 1839 Silgi, 1866 Сельги, u 1900 Сюльгая, 1923 Sülgoja, 1937 Sülgaja, 1948 Сюлгая.  A1
● Nimi tekkis ühele talurühmale ehk tütarkülale vanas laialdase maa-alaga Kuuksi külas, mille all loetleti kõiki Võhandu paremkalda talusid Sillapäält Mädajõe suudmeni. Esmamainingust Kollowitz oder Kugse et Sülga Dorf võib mõista, et Kuuksit ja *Sülgat peeti XVIII saj juba kõrvuti küladeks. *Sülga nimi pole tekkinud talunimest ega XIX saj I pooleni kirjalikult fikseeritud lisanimest, vaid ilmus kohe kasutusele külanimena. Võimalik, et selle aluseks on väga vana, XVI saj lõpust varasem isikunimi. XIX saj II poolel sai nimi rahvaetümoloogia mõjul kuju Sülgäjä ’sülitaja’. Halvakõlalisuse vältimiseks teisenes nimi kirjalikus kasutuses edasi Sülgojaks (1970). Sülgoja laienes XX saj keskel, kui seal oli farm, naaberküla Kürsä alale. 1977 liideti Sülgojaga ↑Kuuksi ja Parma küla. Need kõik olid kunagi Kuuksi küla osad. Läänepoolseid talusid metsa veerel nimetatakse Mõtsanukaks. Vrd Kuuksi. – ES
EAA.567.3.190:77, L 74p; Eesti TK 50; NL TK 25; Rücker; Vene TK 126; Vene TK 42; ÜAN