[KNR] Eesti kohanimeraamat

Kirikuküla1 [kiriku‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Lih – küla Pärnu maakonnas Lääneranna vallas, kuni 2017 Lääne maakonnas Lihula vallas (Lihula kirikumõis), 1923 Kiriku.  A2
● Kirikuküla on nime saanud sellest, et kuulus Lihula kirikule, sealsed talupojad maksid makse kirikuõpetajale. 1782. a revisjonis on küla märgitud kui Strand dorff und dorff Tallo meggi, külas leidub ka lisanimena Tallo. Hiljem oli külas Talu saun ning kaks Talu talu. Mellini kaardil 1798 on kohale märgitud Lasi, ilmselt hilisema Kirikuküla Laasu talu järgi. 1977–1997 oli Kirikuküla ametlikult Suitsu küla. Suitsu on paik küla loodetipus Tuudi jõe ääres (1855–1859 Суйтсо). Tänase Kirikuküla neid osi, mis kuulusid varem Lihula mõisa alla, nimetati Äärenurga külaks (1855–1859 Эренуркъ), see liideti Kirikukülaga pärast 1940. a-id. – MK
 EAA.298.2.71, L 2; EAA.1864.2.IV-9:495, L 459p;  EAA.298.2.71, L 2; KN; KNAB; Mellin

Krüüdneri [`krüüdneri] ‹`Krüüdneri ~ -sse›, kohalikus pruugis ka `Krüüneli ‹-de, -n› Kam – küla Põlva maakonnas Kanepi vallas, kuni 2017 Valgjärve vallas, mõis, sks Krüdnershof, 1782 Krüdneri mois.  B1
● Mõisa kohta on teateid al 1547. Mõisa maadele rajati 1920. a-te alguses asundus. Kohanimi lähtub omaniku nimest Krüdener (ka Kruedener, Crudner jt), kellele mõis läänistati XVI saj keskpaiku. Mõis on aegade vältel allikates kandnud eri nimesid, nagu 1547 Hof tho Sutz, 1627 Suidtz (paralleelnimena), hiljem Schwitzhof (vrd sks schwitzen ’higistama’), samuti Lintz ja Luxhoff (sks Luchs ’ilves’?). Esimestena mainitud nimed näikse seostuvat sõnaga suits : suitsu, mida oletas juba M. J. Eisen. 1939. a kavandati Krüüdneri asunduse nimeks Järviste, ent pärast sõda sai nimeks Krüüdneri järve järgi lihtsalt Järve (1970, lühiajaliselt 1945 Pedastiku). Sel teel püüti vältida saksapärase nime kasutamist. Järve küla nimetati 1977 Krüüdneriks ning sellega liideti ↑Tarikatsi ja Vahtra küla. Viimane on endine Vastse-Prangli asundus (nimetatud ka Väikse-Prangliks), mis tekkis 1920. a-te alguses Vastse-Prangli mõisa maadel (↑Prangli). – EE
BHO: 262; Eisen 1919a: 6; EM: 92, 157; ENE-EE: V, 172; ERA.14.2.717 (Tartu maavalitsuse ettepanek 19. VI 1939 nr 3102 asunduste nimede muutmiseks); Hupel 1774–1782: III, 260; KN; KNAB; Rev 1624/27 DL: 116; SK I: 419; Stryk 1877: 28; Uustalu 1968: 247, 736; ÜAN

Metsküla4 [`mets‿küla] ‹-`külla ~ -sse› Rap – küla Rapla maakonnas Rapla vallas, kuni 2017 Raikküla vallas (Raikküla mõis), u 1900 Метсакюля.  C1
● Algselt näib selle nimega olevat tähistatud kõiki mõisa hajatalusid vastu Märjamaa piiri (kaartidel vahel ↑Rõkalu, vahel ↑Nõmmküla kohal), hiljem on see kitsenenud kõige lõunapoolsemate Raikküla talude nimeks. Praegune Metsküla koosneb kahest ajaloolisest külast: Suitsu (1725 Sutzo Hans jt) loodes ning Sääsküla (1476 Sesskull, 1798 Säskül, 1871 Seaskül) kagus. Suitsu külaga saab ehk samastada veel varasema küla, mille õiget nime on raske kindlaks teha (1476 Kouwenputh, 1540 Kauwenpitte, 1545 Capida ja Kahepidem, 1574 Kahoxeda, oletatavasti sama kohta märgivad Kahona hajatalud XVII saj II poole kaardil). – PP
Bfl: I, 317;  EAA.1.2.C-IV-108; KNAB; Mellin; Rev 1725/26 Ha: 261; Schmidt 1871; Vene TK 42