[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

armas <armas 'armsa armas[t & 'armsa[t -, 'armsa[te 'armsa[id 05 & 03 adj, s>
1. adj armastatud, kallis муса, дона
♦
armas ema муса мам;
armas kodu муса горт;
minu kõige armsam õde менам медмуса чойӧй;
minu armsaim raamat менам медрадейтана небӧгӧй;
armas sõber! дона ёрт!
2. adj kena, meeldiv муса, мича; lahke, armastusväärne шань, бур
♦
armas nägu мича чужӧм;
küll teil on armsad lapsed зэв жӧ нин тіян челядьныд мусаӧсь;
väga armas, et tulite зэв бур, мый локтінныд;
olge nii armsad ja tehke see ära ёна кора, вӧчӧй тайӧс

arvamus <'arvamus 'arvamuse 'arvamus[t 'arvamus[se, 'arvamus[te 'arvamus/i 11 s> seisukoht, mõte видзӧдлас, чайтӧм, дум; hinnang донъялӧм, дон сетӧм
♦
avalik arvamus йӧзлӧн чайтӧм;
laialt levinud arvamus паськыда тӧдса видзӧдлас;
minu isiklik arvamus менам аслам видзӧдлас;
eriarvamus торъялана видзӧдлас;
arvamus väitekirja kohta диссертация донъялӧм;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
oma arvamust avaldama ассьыд видзӧдластӧ висьтавны;
oma arvamust põhjendama ассьыд видзӧдластӧ подулавны;
oma arvamust muutma ассьыд видзӧдластӧ вежны;
arvamusi vahetama мӧвпъясӧн юксьыны;
olen teiega samal arvamusel ме ті моз жӧ чайта;
selle [asja] kohta on mitu arvamust та йылысь чайтӧны некымын ног;
minu arvamuse järgi менам чайтӧм серти

eks <'eks adv>
1. kinnitus- v rõhusõna тай, дай, ӧд, жӧ
♦
eks ma tule ikka, kui saan дерт жӧ, локта, верма кӧ;
eks pärast ole igaüks tark бӧрыннад ӧд быдӧн сюсь;
eks ma öelnud ме ӧд шулі;
eks kümne ringis peaks külalisi ikka tulema дас гӧгӧр гӧсьт ӧд локтас жӧ;
eks tee ise ачыд вӧч дай;
eks näe imet! вот тай дивӧ!;
eks sa näe, kus tark väljas! ӧдтӧ тай сюсь петӧма!
2. usutlussõna ӧд, сідз ӧд
♦
eks ole tõsi? збыль ӧд?;
eks ole ilus? мича ӧд?;
oleme kokku leppinud, eks ju? сёрнитчим, сідз ӧд?;
kõik lõppes hästi, eks ju? ставыс лючки помасис, сідз ӧд?

esinema <esine[ma esine[da esine[b esine[tud 27 v>
1. avalikult esitama v ette kandma выступитны; pilli mängides või näideldes петкӧдчыны, ворсны
♦
ettekandega esinema доклад лыддьыны, доклад вӧчны;
koosolekul esinema собранньӧ вылын висьтасьны;
ajakirjanduses esinema газет-журналӧ гижны;
üliõpilaste ees kõnega esinema студентъяс водзын сёрнитны;
laval esinema сцена вылын петкӧдчыны;
kohtus tunnistajana esinema ёрдын аддзылысьӧн выступитны;
peaosas esinema шӧр роль ворсны
2. leiduma лоны; ette tulema овлыны, паныдасьлыны
♦
sama motiiv esineb mitme kirjaniku teoses тайӧ жӧ мотивыс паныдасьлӧ некымын гижысьлӧн гижӧдас;
see sõna esineb kõigis sõnaraamatuis тайӧ кывйыс эм став кывчукӧрас;
seda esineb harva тайӧ овлӧ гежӧда

hetk <h'etk hetke h'etke h'etke, h'etke[de h'etke[sid & h'etk/i 22 s> здук, сутш
♦
kauaoodatud hetk дыр виччысяна здук;
sobiv hetk лӧсялана здук;
lahkumishetk торйӧдчан здук;
puhkehetk шойччан здук;
hetk tagasi здук сайын;
hetkeks здук кежлӧ;
hetk hiljem здук мысти;
ühe hetkega здукӧн;
samal hetkel сійӧ жӧ здукас;
esimesest hetkest заводитчӧмсяньыс;
kuni viimase hetkeni бӧръя здукӧдзыс;
koosolek on iga hetk algamas собранньӧыс пыр-пыр заводитчас;
oota üks hetk! виччысьлы ӧти здук!

ikka <'ikka adv>
1. alati век
♦
ikka ja alati помся;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
tal oli õigus nagu ikka сійӧ прав, кыдз и век;
ikka ja jälle meelde tuletama бара на казьтывны
2. veelgi век на, пыр на
♦
ikka veel valas vihma век на зэрис;
ta on ikka veel siin сійӧ пыр на тані
3. siiski век жӧ
♦
tulid ikka век жӧ локтін;
no küll ikka sajab но и кисьтӧ;
vaadata võime ikka видзӧдлыны век жӧ вермам

ikkagi <'ikkagi adv> век жӧ
♦
pidage see ikkagi meeles век жӧ кутӧй тайӧс тӧд выланыд;
tööd pole palju, aga koju tulles oled ikkagi väsinud уджыс абу уна, но гортад воан век жӧ мудзӧмыд;
ma ei suuda seda ikkagi uskuda ме век жӧ ог вермы талы эскыны

ilmselt <'ilmselt adv>, ka ilmsesti silmanähtavalt, selgesti дерт, дерт жӧ; kindlalt тӧдӧмысь; näib буракӧ, тыдалӧ; küllap кӧнкӧ
♦
ta on ilmselt nõus сійӧ, дерт, сӧглас;
ilmselt nii see oligi буракӧ, тадзи и вӧлі;
ilmselt ta ei tule тыдалӧ, сійӧ оз лок;
ilmselt v ilmsesti on talle saatusest nii määratud тадзи нин сылы, кӧнкӧ, шуӧма

ilmuma <'ilmu[ma 'ilmu[da 'ilmu[b 'ilmu[tud 27 v>
1. määratud punkti tulema v saabuma локны, воны
♦
ta on kohustatud õigeks ajaks ilmuma сылы быть колӧ воны колана кадӧ;
ta ilmus otsekohe сійӧ пыр жӧ воис;
miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda? мыйла тэ эн лок?
2. nähtavaks v märgatavaks saama, tekkima мыччысьны, тыдовтчыны, петкӧдчыны
♦
näole ilmus naeratus чужӧмас тыдовтчис нюм;
laubale ilmus higi кымӧсас мыччысис ньылӧм;
silmapiirile ilmus laev енэжтас сайсянь тыдовтчис караб;
taevasse ilmusid esimesed tähed енэжын мыччысисны медводдза кодзувъяс;
müügile ilmus uus sõnaraamat пондісны вузавны выль кывчукӧр;
ilmus teab kust код тӧдас кытысь мыччысис
3. trükiste kohta петны
♦
ajalehed ilmuvad regulaarselt газетъяс петӧны регулярнӧя;
varsti ilmub huvitav raamat регыд петас интереснӧй небӧг;
see ajakiri ilmub inglise keeles тайӧ журналыс петӧ англия кывйӧн

ju <ju adv>
1. öeldu rõhutamisel ӧд
♦
ma ju armastan teda ме ӧд сійӧс радейта;
me ei ela ju kuigi kaugel ми ӧд ог сэтшӧм ылын олӧй;
sa oled ju poiss тэ ӧд зон;
sa ju aitad mind тэ ӧд меным отсалан;
sa ei lase mul ju rääkida тэ ӧд он сет меным сёрнитны
2. kahtluse puhul, küllap, tõenäoliselt, arvatavasti кӧнкӧ, пӧди
♦
ju see lugu nõnda juhtus тадзи, кӧнкӧ, и вӧлі;
ju ta midagi kurja ikka tegi мыйкӧ ӧд сійӧ лёксӧ, кӧнкӧ, вӧчис;
ju ta kodus istus пӧди, гортас пукаліс;
ju ma kunagi tulen ме ӧд, пӧди, коркӧ локта жӧ

järele jätma
1. alles jätma, säilitama кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
kõike ei jõutud ära süüa, muist jäeti järele ставсӧ сёйны эз вермыны, мындакӧ колисны
2. lõpetama, lakkama дугдыны, ӧвсьыны
♦
jäta kohe järele! пыр жӧ дугды!;
laps jättis peagi nutu järele кага пыр и ӧвсис бӧрдӧмысь

kindlasti <k'indlasti adv> kahtlemata, tingimata быть, дерт жӧ, кыв шутӧг
♦
ta tuleb kindlasti сійӧ быть локтас;
kindlasti ta pole süüdi дерт жӧ, сійӧ абу мыжа

kohe <kohe adv>
1. viivitamata, jalamaid пыр жӧ, дзик пыр
♦
tule kohe siia! пыр жӧ лок татчӧ!;
ta tuli kohe сійӧ дзик пыр локтіс
2. vahetus läheduses дзик < (орччӧн)>
♦
jõgi on kohe maja taga юыс дзик керка саяс

kujutlusvõime <+võime v'õime võime[t -, võime[te v'õime[id 06 s> фантазия
♦
elav kujutlusvõime сераса фантазия;
ta kujutlusvõime hakkas kohe selles suunas tööle сылӧн фантазияыс пыр жӧ мӧдіс сыланьӧ уджавны

kõne <kõne kõne kõne[t k'õnne, kõne[de kõne[sid 16 s>
1. rääkimine; keel keele tegelik kasutamine, grammatiliste kategooriate nimetustes сёрни
♦
ebaselge kõne гӧгӧрвотӧм сёрни;
otsene kõne keel веськыд сёрни;
kirjalik kõne keel гижӧда сёрни;
seotud kõne шыльыд сёрни;
kiirkõne тэрыб сёрни
2. kõnelus, jutuajamine, arutlus сёрни
♦
ta taipas kohe, millest oli kõne сійӧ пыр жӧ гӧгӧрвоис, мый йылысь вӧлі сёрниыс
3. avalik ettekanne, jutt сёрни, кывъяс, доклад
♦
kõrgelennuline kõne тшапитӧм сёрни;
kiidukõne ошкана кывъяс
4. telefoni- сёрни (телефона, телефон пыр)
♦
kõne Tartuga katkes Тартукӧд сёрни торксис

küllap <küllap adv>
1. arvatavasti, nähtavasti кӧнкӧ, тыдалӧ
♦
küllap sa tunned teda тэ, кӧнкӧ, тӧдан сійӧс;
küllap ta tahtis meid üllatada тыдалӧ, сійӧ кӧсйис миянӧс чуймӧдны
2. küll, eks дерт, дерт жӧ
♦
küllap sa tead, aga ei taha öelda дерт жӧ, тэ тӧдан, но он кӧсйы висьтавны

muidu <muidu adv>
1. muul v vastasel juhul а то
♦
hakake kohe minema, muidu jääte hiljaks ӧні жӧ мунӧй, а то сёрманныд
2. tavaliselt, harilikult векся
♦
rohkem kui muidu вексяысь унджык

mõistagi <m'õistagi adv> iseenesest mõista, arusaadavalt дерт жӧ
♦
mõistagi ei julgenud ta sellest kellelegi rääkida дерт жӧ, та йылысь сійӧ эз лысьт некодлы висьтавны

niisamuti <+samuti adv>
1. samuti тшӧтш и, сідз жӧ
♦
täna niisamuti nagu eilegi талун сідз жӧ, кыдзи и тӧрыт;
kõik lähevad ära, mina niisamuti ставӧн мунӧны, тшӧтш и ме
2. kõnek niisama, muidu сідз
♦
ei midagi, ma niisamuti küsisin нинӧм, ме сідз юалі

nimeline2 <+nimeline nimelise nimelis[t nimelis[se, nimelis[te nimelis/i 12 adj (hrl liitsõna järelosa)> нима
♦
samanimeline сэтшӧм жӧ нима

omasugune <+sugune suguse sugus[t -, sugus[te suguse[id 10 adj, s>
1. adj samasugune kui keegi v miski ise ас кодь; taoline тшатшӧм
♦
see hoone on esimene omasugune linnas татшӧм стрӧйбаыс карас тайӧ медводдза;
mängib omasuguste poistega palli ас кодьыс жӧ зонкаяскӧд ворсӧ мачӧн
2. adj omapärane аслыспӧлӧс; eriline торъя
♦
püstitas omasuguse rekordi шедӧдіс аслыспӧлӧс рекорд;
temale on see omasugune pidupäev сылы тайӧ торъя праздник
3. s ас коддьӧм
♦
poeg rääkis isaga nagu omasugusega пиыс сёрнитіс батьыскӧд ас коддьӧмыскӧд моз;
otsi omasuguseid ja jäta mind rahule ас коддьӧмъястӧ корсь да коль менӧ ас кежам

ometi <ometi adv>
1. ikkagi, sellegi poolest ӧд, векжӧ
♦
proovida võiksime ometi видлыны векжӧ вермам;
kui ka ei osta, vaadata võib ometi мед кӧть он ньӧб, видзӧдныс ӧд позьӧ
2. rõhutab tundetooni да, жӧ, нӧ
♦
rääkige siis ometi! да висьталӧй нин!;
nõnda ometi ei tohi! тадзи жӧ оз позь!;
kus sa ometi nii kaua olid? кӧн нӧ тэ та дырасӧ вӧлін

otsekohe <+kohe adv>
1. kohe, jalamaid пыр жӧ, пырысь-пыр
♦
tema lahkumist märgati otsekohe сылысь мунӧмсӧ пыр жӧ казялісны;
tulge otsekohe локтӧй пырысь-пыр
2. kõnek lausa веськыда; päris дзик
♦
otsekohe vale see jutt ei ole тайӧ абу дзик сӧрӧм
3. kõnek otsekoheselt веськыда
♦
ma ütlen otsekohe, te meeldite mulle ме веськыда шуа, ті меным кажитчанныд

praegu <pr'aegu adv> ӧні
♦
tule kohe praegu ӧні жӧ лок;
just praegu буретш ӧні

rakendama <rakenda[ma rakenda[da rakenda[b rakenda[tud 27 v> kasutusele võtma вӧдитчыны заводитны
♦
tööstuses rakendatakse moodsat tehnikat промышленносьтын заводитӧны вӧдитчыны ӧнія кадся техникаӧн;
mitmed ettepanekud rakendati ka kohe ellu уна вӧзйӧм пыр жӧ пӧртісны олӧмӧ;
mind rakendati eksperdina менӧ уджӧдісны экспертӧн

sama1 <sama adv> kõnek võrdluses: niisama, omaduse puhul сэтшӧм жӧ, татшӧм жӧ; arvu, hulga puhul сымда жӧ, мында жӧ
♦
sama lai сэтшӧм жӧ паськыд;
roose oli sama palju kui nelke розаыс вӧлі сымда жӧ, мында и быгзянтуруныс, розаыс вӧлі быгзянтурун мындаыс жӧ

sama2 <sama sama sama -, sama[de sama[sid & sam/u 17 pron> seesama сійӧ жӧ, тайӧ жӧ; samasugune сэтшӧм жӧ, татшӧм жӧ
♦
sama mees käis siin ka pool tundi tagasi тайӧ жӧ мужичӧйыс воліс татчӧ час джын сайын;
üks ja sama isik ӧти и сійӧ жӧ морт;
käivad samas koolis ветлӧны ӧти школаӧ

samamoodi <+m'oodi adv>, ka sama moodi тадзи жӧ, сідзи жӧ
♦
selles olukorras oleks igaüks käitunud samamoodi v sama moodi тайӧ ситуацияас быдӧн эськӧ тадзи жӧ вӧчис

samas <samas adv> ühtlasi сэк жӧ
♦
süsteem on lihtne ja samas tõhus системаыс прӧстӧй и сэк жӧ эффективнӧй

samasugune <+sugune suguse sugus[t -, sugus[te suguse[id 10 adj> сэтшӧм жӧ, татшӧм жӧ, кодь жӧ
♦
tütar on oma hingelaadilt samasugune kui ema ловнас нылыс мамыс кодь жӧ

samuti <samuti adv>
1. samal viisil, samamoodi сідз жӧ, моз жӧ
♦
elab samuti kui teised inimesed олӧ мукӧд йӧзыс моз жӧ;
ma oleksin toiminud just samuti ме эськӧ сідз жӧ вӧчи
2. ka тшӧтш, жӧ
♦
vendi tal pole, õdesid samuti mitte вокыс сылӧн абу, чойыс абу жӧ;
sina tule samuti kaasa! тэ тшӧтш лок!

sarnane <sarnane sarnase sarnas[t -, sarnas[te sarnase[id 10 adj> kelle-mille moodi v taoline кодь, коддьӧм, сяма; samalaadne татшӧм жӧ, сэтшӧм жӧ; ühetaoline, ühtiv ӧткодь
♦
sarnased kolmnurgad ӧткодь куимсэрӧгъяс;
poeg on täiesti oma isa sarnane пиыс дзик батьыс кодь;
neis on palju sarnast налӧн зэв уна ӧткодьыс

sealsamas <+samas adv> samas kohas сэні жӧ, сэн жӧ
♦
ema seisis sealsamas tütre kõrval мамыс сулаліс сэн жӧ нылыскӧд орччӧн

sealt <s'ealt adv> osutab kõnelejast eemal olevale kohale сэтысь
♦
läks kööki ja tuli sealt kohe toidunõudega tagasi ветліс инпӧлӧ да пыр жӧ бӧр локтіс сэтысь бекар-паньӧн;
kes sealt tuleb? коді сэні локтӧ?

sedavõrd <+v'õrd adv> sel määral, niivõrd сэтшӧма; omadussõnadega сэтшӧм
♦
mäe nõlv oli sedavõrd järsk, et siit üles ei pääsenud кырйыс вӧлі сэтшӧм крут, мый кайны сэті эз артмы;
ta oli sedavõrd väsinud, et vajus kohe rampraskesse unne сійӧ вӧлі сэтшӧма мудзӧма, мый пыр жӧ крепыда унмовсис

seejärel <+järel adv> selle järel, pärast seda сэсся, сы бӧрын
♦
algul tõusis püsti üks, seejärel kohe teine külaline первой сувтіс ӧти, сэсся пыр жӧ мӧд гӧсьт

seesama <s'ee+sama selle+sama se[da+sama -, n'ee[d+sama[d nen[de+sama[de n'e[id+sama[sid & n'e[id+sam/u 17 pron>
1. rõhutades: sama сійӧ жӧ, тайӧ жӧ
♦
kõik on endine: seesama kaev, needsamad õunapuud ставыс важ кодьыс: сійӧ жӧ струбаыс, сійӧ жӧ яблок пуясыс;
kohtume homme selsamal kellaajal аддзысям аски тайӧ жӧ каднас
2. samasugune сэтшӧм жӧ, кодь жӧ
♦
tal on just seesama kõnnak nagu isal сылӧн ветласногыс батьыс кодь жӧ

siinsamas <+samas adv> siin, sellessamas kohas тан жӧ, тані жӧ
♦
oota mind siinsamas виччы менӧ тані жӧ

silmapilk1 <+p'ilk adv> otsekohe, jalamaid дзик пыр, пыр жӧ, пырысьтӧм-пыр
♦
abi jõudis silmapilk kohale отсӧг воис пырысьтӧм-пыр;
tule silmapilk siia! пыр жӧ лок татчӧ!;
lapsed jäid silmapilk magama челядь дзик пыр унмовсисны

sitt <s'itt sita s'itta s'itta, s'itta[de s'itta[sid & s'itt/u 22 s, adj>
1. vulg roe, väljaheide inimesel сіт ► sama päritoluga sama päritoluga sitt
♦
mehed läksid sitale мужикъяс мунісны сітасьны
2. kõnek sõnnik сіт
♦
kanasitt курӧг сіт;
põllule veeti sitta му вылӧ петкӧдісны куйӧд
3. kõnek mustus, roppus няйт
♦
te upute varsti sita sisse ära ті регыд тыранныд няйтнас, ті регыд вӧянныд няйт пиас
4. kõnek, vulg vilets, halb омӧль, некытчӧ туйтӧм
♦
tal on sitt iseloom сылӧн характерыс некытчӧ туйтӧм;
sitt vein омӧль вина
5. hlv, vulg rahvapärastes ütlustes ja väljendites
♦
ega minagi sita pealt riisutud ole! ме ӧд абу жӧ йӧй!;
sa ei tea sittagi тэ нинӧм он тӧд!

värk <v'ärk värgi v'ärki v'ärki, v'ärki[de v'ärki[sid & v'ärk/e 22 s> kõnek
1. täpselt määratlemata asi, tegevus, olukord -тор; miski мыйкӧ
♦
arvuti on ikka üks vägev värk компъютерыд векжӧ прамӧйтор;
mingisugune värk mootoris logiseb моторас мыйкӧ торксьӧма
2. värki: liiki, laadi сяма, -сяма, пӧлӧс, -пӧлӧс
♦
kasvatab igat värki aedvilju быдтӧ быдсяма градвыв пуктассӧ;
Ants on hoopis teist värki mees kui ta vend вок сертиыс Антс дзик мӧд пӧлӧс морт;
sama värki juttu kuulsin ka küla pealt татшӧм сяма жӧ сёрни кывлі и сиктын

üks <'üks ühe 'ühte & 'üht 'üht, 'ühte[de 'ühte[sid & 'üks/i 22 num, s, pron>
1. num põhiarv ӧти ► sama päritoluga sama päritoluga üks
♦
kaks pluss üks on kolm кык плюс ӧти лоӧ куим;
null koma üks ноль да ӧти дасӧд пайыс;
kell üks päeval ӧти час лунын
2. pron kellegi v millegi esmakordsel mainimisel ӧти
♦
elas kord üks kuningas оліс-выліс ӧти король
3. pron mingi asjaolu, olukorra kohta, millest järeldub midagi ӧтитор
♦
üks on selge -- alustatu tuleb lõpule viia ӧтитор ясыд -- панӧмасӧ колӧ помавны
4. pron osutab objektide, nähtuste, olukordade samasusele ӧти, ӧти и сійӧ жӧ; ühesugune, samasugune ӧткодь, ӧти пӧлӧс
♦
ühte tüüpi laevad ӧти пӧлӧс карабъяс;
nad istusid ühe laua taga найӧ пукалісны ӧти пызан сайын

ükskord <+k'ord adv>
1. mingil ajal tulevikus коркӧ; minevikus ӧтчыд, коркӧ
♦
ma tulen sind ükskord vaatama ме коркӧ пырала тэ ордӧ;
ükskord pidin peaaegu uppuma ӧтчыд муртса эг вӧй;
see oli ükskord ennevanasti тайӧ вӧлі коркӧ зэв важӧн
2. lõpuks, viimaks
♦
jõudsid ometi ükskord tagasi! воин жӧ тай сэсся бӧр!

üles <üles adv>
1. ülespoole, kõrgemale вывлань, вылӧ; veevoolu suhtes катыд, катчӧс, йывлань
♦
trepist üles minema содті кайны;
lippu üles tõmbama флаг лэптыны;
teerada tõuseb keerutades üles mäkke ордымыс чукльӧдлӧмӧн кайӧ вывлынь;
käed üles! китӧ лэпты!;
sõitsime mööda jõge üles v jõge pidi üles катім ю кузя;
võtsin mitu pesa kartuleid üles кери некымын поз картупель
2. töökorda, tegevuseks, kasutamiseks valmis seisu (panema)
♦
püüniseid üles panema лэч пуктавны, дзуг октавны;
sellele nõlvakule paneme mõned skulptuurid üles тайӧ ньывкъяс сувтӧдам некымын скульптура
3. talletatuks, jäädvustatuks (kirjutama)
♦
rahvalaule üles kirjutama v tähendama фольклор гижны, фольклор чукӧртны
4. magamast ärkvele, jalule
♦
ärgake üles! садьмӧй!;
tule üles, muidu jääd kooli hiljaks чеччы, а то школаад сёрман
5. lamamast, istumast jalule, püsti
♦
kukkusin, ent tõusin kohe üles уси, но пыр жӧ сувті

üles tõusma
1. lamamast, istumast jalule, püsti сувтны
♦
kukkusin, ent tõusin kohe üles уси, но пыр жӧ сувті
2. magamast ärkvele чеччыны
♦
suvel tõusti vara üles гожӧмнас сувтісны водз