Kõigile eesti põhisõnavara sõnadele komi tõlkevastete leidmine oli raskendatud, sest komi keele kohta ei ole piisaval määral ja piisava mahuga normatiivseid sõnaraamatuid välja antud ning mitmete valdkondade terminoloogiat on vähe arendatud. Samuti kasutatakse tänapäevases komi keeles küllaltki palju toorlaene vene keelest. Komi keele kasutusala kitseneb ja keele teadlik arendamine on hädavajalik.
Sõnaraamatus on esitatud ka keeleuuenduslikke sõnu, mis on eri määral ka igapäevases kasutuses. Samas on esitatud ka nende sagedamini kasutatav vene keelest pärit vaste. Keeleuuenduslikke sõnu ei ole eraldi märgistatud, nt aadress - адрес, инпас.
Sõnaraamatus on püütud vältida murdesõnu ning järgida komi kirjakeele normi. Siiski on ka kirjakeeles eri murretest pärit sünonüüme ning ühe ja sama objekti, näiteks taime või looma nimetamiseks kasutatakse tänapäeva komi kirjakeeles tihti mitut sõna. Autorid on püüdnud fikseerida sõnaraamatus kirjakeeles kasutatavaid tõlkevasteid.
Sõnaartikli põhiosad on:
Eesti märksõna on esitatud artikli alguses ja on esile tõstetud paksu musta kirjaga. Märksõnaks võib olla sõna algvorm (nt aadress, tulema, eile), sõnaühend (nt aru saama) või lühend (nt WC). Märksõnale on lisatud grammatiline iseloomustus: sõnaliik ja muutuva sõna kõik põhivormid. Grammatiline iseloomustus on noolsulgudes harilikus kirjas. Põhivormides on tähistatud välde (märk '), ebaregulaarne rõhk (märk `) ning tüve ja muutevormi tunnuse piir (märgid [ ja /). Liitsõna puhul antakse ainult viimase komponendi vormid, mille ees on märk +. Sõnaliike võib mitmetähendusliku märksõna järel olla antud mitu, konkreetse tähenduse sõnaliik esitatakse ka tähendusnumbri järel (nt noor). Kui sõna saab käänata või pöörata kahtmoodi, siis antakse mõlemad variandid (nt muuseum, mõis, sulgema). Variandiks võib olla ka muutumatu sõna (nt aga). Põhivormidele järgneb muutkonna number õigekeelsussõnaraamatus ja vastav hüperlink.
Märksõna tähendusi eristatakse mitmel viisil:
a) homonüümid vormistatakse eraldi artiklitena, eristajaks on ülaindeks, nt kurk1 ja kurk2;
b) mitmetähenduslike märksõnade tähendusi eristatakse araabia numbritega, nt päike;
c) väiksemaid tähenduserinevusi eristatakse seletuste (nt abielluma) ja märgendite abil.
Seletus paikneb vahetult enne vasteid, nt ajama. Seletuseks võib olla sünonüüm, üldisem määratlus vmt.
Märgendid (vt Märgendid ja lühendid) on esitatud kapiteelkirjas ja paiknevad enne seletust. Erialaterminid on varustatud vastava eriala märgendiga (aj, ehit, med). Stiilimärgendid osutavad stilistilisele allkeelele (kõnek, hlv). Sõna või sõnaühendi ülekantud tähendusele viitab märgend piltl. Erialamärgendid iseloomustavad nii eesti keelendit kui ka komi vasteid ja näidete tõlkeid.
Komi vasted on esitatud pärast märksõna grammatilist infot ja tähenduse iseloomustust – iga tähendusnumbri all eraldi. Vasted on esile tõstetud sinise värviga. Semantiliselt lähedaste vastete vahel on koma, kaugemaid vasteid eraldab semikoolon. Kui märksõnal või mõnel tema tähendusel otsene vaste puudub, tähistab seda koolon (:). Koolonile järgnevad kohe kasutusnäited (koos tõlgetega).
Komi vastele võib järgneda viide Eesti etümoloogiasõnaraamatu märksõnale, kui vastel on eesti keeles ka etümoloogiline vaste. Etümoloogiline vaste võib olla sama, mis märksõna, nt kuusk (komi tõlkevaste коз etümoloogiline vaste on ► kuusk) või erinev, nt surema (komi tõlkevaste кувны etümoloogiline vaste on ► koolma). Link etümoloogiasõnaraamatule avaneb uuel vahelehel.
Eesti kasutusnäited iseloomustavad märksõna seoseid teiste sõnadega. Kasutusnäited on harilikus kirjas ja paiknevad pärast komi vasteid. Kasutusnäiteks võib olla (läbipaistva sisuga) liitsõna, sõnaühend, pikem fraas või terve lause.
Igale näitele või selle eri tähendusele antakse komi tõlked (eristatud rohelise värviga), millele on lisatud valikuliselt rektsioon ja stiilimärgend.
Viited võivad olla sisulised või grammatilised. Sisuliste viidete puhul kasutatakse viitelühendeid (vt, vt ka, vrd). Sisulised viited juhatavad teise artiklisse, kus on info variantse sõna kohta (nt seepärast vt sellepärast). Grammatilistes viidetes kasutatakse viitenoolt →. See juhatab erikujulise muutevormi juurest algvormi juurde (nt alates → algama, juuksed → juus).
Märgendid näitavad:
Kõigile sõnaraamatutele ühised lühendite seletused leiate lühendite koondloendist.
| < > | grammatilised andmed |
| ' | III välde |
| ` | ebaregulaarne rõhk |
| & | paralleelvormide vahel (grammatilises infos) |
| + | liitsõnapiir |
| { } | rektsiooniküsimus(ed) |
| → | grammatiline viide |
a b (c) d e f g h i j k l m n o p (q) r s š z ž t u v (w) õ ä ö ü (x) (y)
Sulgudes on võõrtähed, mida kasutatakse ainult võõrnimede ja võõrkeelsete sõnade kirjutamisel.
а б в г д е ё ж з и і й к л м н о ӧ п р с т у ф х ц ч ш щ ъ ы ь э ю я