?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
jäik <j'äik jäiga j'äika j'äika, j'äika[de j'äika[sid & j'äik/u 22 adj> paindumatu нюклясьтӧм; kõva, kange чорыд; tardunud, liikumatu измӧм; kalk, tundetu, ametlik чорыд
♦
jäigad harjased нюклясьтӧм тшӧть;
jäiga tallaga kingad чорыд пыдӧса кӧм;
jäik vedru чорыд пружина;
jäik poos измӧм поза;
jäik poliitika чорыд политика;
jäik toon чорыд тон;
jalg on põlvest jäik пидзӧс оз нюклясь
kange <k'ange k'ange k'ange[t -, k'ange[te k'ange[id 01 adj>
1. paindumatu, jäik кын, измӧм; külmast гегдӧм, турдӧм
♦
külmast kangeks jääma v tõmbuma кӧдзыдла турдыны;
selg jäi tööst kangeks ёна уджалӧмысь мышкӧй оз веськав;
jalad jäid pikaajalisest istumisest kangeks дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
tüdruk jäi hirmust kangeks piltl нывка повзьӧмысла турдіс
2. tugev, äge ён, чорыд; tugevatoimeline крепыд, чорыд
♦
kange peavalu ён юр висьӧм;
kange köha сьӧкыд кызӧм;
kange soov ыджыд кӧсйӧм;
kange külm v pakane чорыд кӧдзыд;
kange tuul ён тӧв, ыджыд тӧв;
kange tee крепыд чай;
kange äädikas чорыд уксус;
kange lahus чорыд сорас;
kange tubakas ён табак;
kange vein чорыд вина;
kange hais чорыд кӧр;
mul on kange janu ёна косьмӧ горшӧй;
mul on kange kiire v rutt зэв ёна тэрмася
köök <k'öök köögi k'ööki k'ööki, k'ööki[de k'ööki[sid & k'öök/e 22 s> ruum инпӧв; rahvuslik toiduvalmistusviis сёян
♦
avar v ruumikas köök ыджыд инпӧв;
eelistan hiina kööki меным кажитчӧджык китайса сёян
põrutama <põruta[ma põruta[da põruta[b põruta[tud 27 v>
1. põruma panema, põrumist esile kutsuma зӧркӧдны, пыркӧдны
♦
tee on hea, ei põruta üldse туйыс бур, ньӧти оз пыркӧд;
põrutav tee зӧркӧдана туй
2. tugevasti lööma, virutama кучкыны, вартны; jalaga зымӧдны; mida hooga kuskile lööma v paiskama шыбитны; kõnek kellele tugevat hoopi andma, keda millega viskama лӧсыштны
♦
mees põrutas vihaselt rusikaga lauale v vastu lauda мужичӧй скӧра кучкис кабырнас пызанӧ;
tantsijad põrutasid hoogsalt jalga vastu põrandat йӧктысьяс вынӧн зымӧдісны кокнас джоджӧ;
poiss põrutas kassile kiviga зонка шыбитіс каньлы изйӧн;
ta põrutati mättasse сылы лӧсыштісны
3. kehavigastusena, ise viga saada доймыны; mingit kehaosa vigastada дойдны
♦
ta sai autoõnnetusel põrutada сійӧ доймис аварияын;
põrutatud jalg tegi kaua valu дойдлӧм кок дыр висис
4. piltl rabama, jahmatama panema v üllatama, vapustama, [tugevasti] puudutama падмӧдны, шӧйӧвоштыны
♦
olen kuuldust põrutatud кылӧмторсьыс шӧйӧвоши;
põrutav uudis падмӧдана выльтор
5. kurjalt v järsult ütlema, käratama равӧстны
♦
põrutas paar kõvemat sõna равӧстіс гоз-мӧд чорыд кыв
6. kõnek laskma, tulistama шковгыны
♦
põgenejale põrutati paar pauku järele гоз-мӧдысь шковгисны пышйысьлы бӧрсяньыс
7. kõnek kihutama, kuhugi kiiresti minema тӧвзьыны, лэбны
♦
põruta rattaga otse koju! тӧвзьы великнад веськыда гортад!;
kuhu sa nüüd põrutad? кытчӧ тэ лэбан?;
põruta siit minema! усйысь татысь!;
istus autosse ja põrutas minema сӧліс машинаӧ да тӧвзис-муніс
8. kõnek väljendab v rõhutab tegevuse hoogsust
♦
mehed põrutasid kooris laulu v laulda мужичӧйяс хорӧн горӧдісны сьывны;
orkester põrutas marssi оркестр грымӧбтіс марш
riiul <riiul riiuli riiuli[t -, riiuli[te riiule[id 02 s> джадж
♦
köögiriiul инпӧв джадж
sattuma <s'attu[ma s'attu[da satu[b satu[tud 28 v; s'attu[ma s'attu[da s'attu[b s'attu[tud 27 v>
1. juhuslikult kuhugi tulema v mingisse olukorda jõudma веськавны
♦
kuidas te siia sattusite? кыдзи ті татчӧ веськалінныд?
2. juhtumisi esinema v ette tulema веськавны, сюрны
♦
eksamil sattus mulle kerge pilet экзамен вылын меным сюрис кокни билет
3. tabama, millegi pihta minema веськавны, инмыны
♦
kirves sattus kivvi чер инмис изйӧ
sõidutee <+t'ee t'ee t'ee[d -, t'ee[de & tee[de t'ee[sid & t'e[id 26 s> машина туй
♦
munakividega sillutatud sõidutee изйӧн вольсалӧм машина туй
uks <'uks ukse 'us[t -, us[te 'uks[i 14 s> ӧдзӧс
♦
kitsas uks векни ӧдзӧс;
klaasuks, klaasist uks стеклӧ ӧдзӧс;
köögiuks инпӧв ӧдзӧс;
salauks гуся ӧдзӧс;
välisuks, õueuks ывла ӧдзӧс, ортсыса ӧдзӧс;
kahe poolega uks кык джынъя ӧдзӧс;
lahtiste uste päev восьса ӧдзӧса лун;
uks on riivis ӧдзӧсыс игана
