[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ega <ega konj>
1. konj eitusega seostuv ühendav sõna ни, ни ... ни
♦
tal ei ole isa ega ema сылӧн батьыс ни мамыс абу;
ta ei tahtnud süüa ega juua сійӧ эз кӧсйы ни юны, ни сёйны;
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ;
ta ei tulnud ega tulnud сійӧ некыдз эз лок;
istub ega mõtlegi tõtata пукалӧ да оз и думайт тэрмасьны
2. adv lausungit pehmendav v. kahtlust väljendav eitussõna ӧд; küsilauses -ӧ
♦
ega ta nii noor enam olegi сійӧ ӧд абу нин сэтшӧм том;
ära karda, ega ma midagi ei tee эн пов, ме ӧд нинӧм ог вӧч;
ega sa ei karda? он-ӧ тэ пов?;
ega sa ei tea, millal rong läheb? он-ӧ тэ тӧд, кор мунӧ поездыс?

enam <enam adv; enam enama enama[t -, enama[te enama[id 02 pron, adj>
1. adv rohkem v üle ettenähtud määra v hulga унджык; pigem вывтіджык
♦
kümme korda enam дас пӧв унджык;
kõige enam ставсьыс унджык;
sinna on enam kui sada kilomeetrit сэтчӧдз сё километраысь унджык;
enam kui tarvis коланаысь унджык;
pilt on enam kui kurb серпасыс вывтіджык жугыль
2. adv (eitavas lauses) sellest peale, edaspidi, lisaks сэсся, нин
♦
ei ole enam aega сэсся кадыс абу;
ära tule enam meile миянӧ сэсся эн лок;
sa pole enam laps тэ абу нин кага;
ma enam ei tee ме сэсся ог вӧч;
ei mõista enam midagi öelda сэсся нинӧм ог куж шуны;
teisi vaevalt enam tuleb ӧдвакӧ кодкӧ сэсся локтас
3. pron; adj rohkem ёнджыкасӧ, унджык
♦
kahe või enama isiku osavõtul кык либӧ унджык морткӧд;
kokkutulnud olid enamalt jaolt noored inimesed воӧмаясыс вӧліны ёнджыкасӧ том йӧз;
olen enamaks võimeline ме верма унджыктор;
enamikul juhtudel пырджык, ёнджыкасӧ

enne <'enne adv, prep>
1. adv varem, varemalt водзті, водзджык[сӧ]
♦
niisugust asja pole ma enne näinud татшӧмтортӧ ме водзті эг аддзыв;
kus sa enne töötasid? кӧні тэ водзджыксӧ уджавлін?;
olin ammu enne kohal kui tema ме сыысь ёна водзджык местаас вӧлі;
nii on ennegi tehtud тадзи и водзджык вӧчлісны;
olime juba enne kokku leppinud ми водзджык нин сёрнитчылім;
enne kui vastad, mõtle вочавидзтӧдзыд мӧвпышт
2. adv esmalt, kõigepealt войдӧр, первой
♦
kuhu sa kiirustad, söö enne! кытчӧ тэрмасян, первой сёй!;
kõige enne on vaja plaan koostada медвойдӧр колӧ план лӧсьӧдны
3. prep [part] ajaliselt varem -ӧдз; enne verbiga tähistatud tegevust -тӧдз
♦
enne lõunat ӧбедӧдз;
enne meie ajaarvamist миян эраӧдз;
enne tähtaega кадысь водз, кад вотӧдз;
enne ärasõitu мунтӧдз;
enne pimedat пемдытӧдз;
enne starti стартӧдз;
enne õhtut ta ei tule сійӧ рытӧдз оз лок

et <'et konj>
1. üldistab, väljendab viisi ja tagajärge мый
♦
on hea, et sa tulid бур, мый тэ локтін;
mõtlesin, et sa ei tulegi чайті, мый тэ он и лок нин;
tõmbas nii, et nöör katkes кыскыштіс сідз, мый гезйыс орис;
juhtus nõnda, et pidin ära sõitma артмис сідз, мый меным ковмис мунны;
lahkus, ilma et oleks sõnagi lausunud муніс кыв шутӧг
2. väljendab otstarvet мед, медым
♦
võttis raamatu, et natuke aega lugeda босьтіс небӧг, мед лыддьысьыштны;
tulime siia, et teid aidata локтім татчӧ тіянлы отсавны;
tõusin kikivarbaile, et paremini näha сувті кок чунь йылӧ, медым бурджыка аддзыны
3. väljendab põhjust сы вӧсна мый, сы вӧсна, мый, да
♦
et midagi teha ei olnud läksin kinno нинӧм вӧлі вӧчнысӧ да, муні киноӧ;
ütlesin seda sellepärast, et mul oli õigus шуи тайӧс сы вӧсна, мый вӧлі прав;
kõik läksid tuppa, sellepärast et väljas oli tuuline ставӧн пырисны, сы вӧсна мый ывлаас вӧлі тӧла
4. väljendab soovi мед
♦
tahan, et kõik hästi läheks кӧсъя, мед ставыс артмас

ette kujutama думыштны, син водзӧ вайӧдны
♦
ta oli oma tulevikku teistsugusena ette kujutanud ассьыс водзӧ олӧмсӧ сійӧ мӧд ногаӧн думайтіс;
püüan ette kujutada, kuidas kõik oli видла син водзӧ вайӧдны, кыдзи ставыс вӧлі;
kujuta ette, ta jättis tulemata! думышт, сійӧ эз лок!

ilmselt <'ilmselt adv>, ka ilmsesti silmanähtavalt, selgesti дерт, дерт жӧ; kindlalt тӧдӧмысь; näib буракӧ, тыдалӧ; küllap кӧнкӧ
♦
ta on ilmselt nõus сійӧ, дерт, сӧглас;
ilmselt nii see oligi буракӧ, тадзи и вӧлі;
ilmselt ta ei tule тыдалӧ, сійӧ оз лок;
ilmselt v ilmsesti on talle saatusest nii määratud тадзи нин сылы, кӧнкӧ, шуӧма

ilmuma <'ilmu[ma 'ilmu[da 'ilmu[b 'ilmu[tud 27 v>
1. määratud punkti tulema v saabuma локны, воны
♦
ta on kohustatud õigeks ajaks ilmuma сылы быть колӧ воны колана кадӧ;
ta ilmus otsekohe сійӧ пыр жӧ воис;
miks sa ei võtnud vaevaks kohale ilmuda? мыйла тэ эн лок?
2. nähtavaks v märgatavaks saama, tekkima мыччысьны, тыдовтчыны, петкӧдчыны
♦
näole ilmus naeratus чужӧмас тыдовтчис нюм;
laubale ilmus higi кымӧсас мыччысис ньылӧм;
silmapiirile ilmus laev енэжтас сайсянь тыдовтчис караб;
taevasse ilmusid esimesed tähed енэжын мыччысисны медводдза кодзувъяс;
müügile ilmus uus sõnaraamat пондісны вузавны выль кывчукӧр;
ilmus teab kust код тӧдас кытысь мыччысис
3. trükiste kohta петны
♦
ajalehed ilmuvad regulaarselt газетъяс петӧны регулярнӧя;
varsti ilmub huvitav raamat регыд петас интереснӧй небӧг;
see ajakiri ilmub inglise keeles тайӧ журналыс петӧ англия кывйӧн

julgema <j'ulge[ma j'ulge[da j'ulge[b j'ulge[tud & jule[tud 27 v> лысьтны
♦
kuidas sa julged minust niimoodi mõelda? кыдз тэ лысьтан ме йылысь тадзисӧ чайтны?;
tule, kui julged лок, лысьтан кӧ;
kas julgeme sisse minna? лысьтам пырны?

juurde <j'uurde postp, adv>
1. postp [gen] vahetusse lähedusse дорӧ
♦
tule minu juurde! лок ме дорӧ!;
rada viib järve juurde ордымыс нуӧ ты дорӧ
2. postp [gen] kelle asukohta, kelle jutule, vastuvõtule ордӧ, дорӧ
♦
viisin lapse tuttavate juurde нуи челядьӧс тӧдсаяс ордӧ;
lähen arsti juurde муна врач дорӧ
3. adv vahetusse lähedusse
♦
astus mulle juurde ja küsis teed матыстчис ме дорӧ да юаліс мунан туй;
siia ei pääse autoga juurde машинанад татчӧ он матыстчы
4. adv lisaks
♦
sain palka juurde меным содтісны удждон;
ta on palju juurde õppinud сійӧ унатор содтӧд велӧдӧма

järele <järele postp, adv> vt ka järel
1. postp [gen] kelle-mille taha, tahapoole бӧрӧ
♦
asusin järjekorda tema järele сувті ӧчередьӧ сы бӧрӧ
2. postp [gen] osutab soovitud objektile
♦
tulin oma asjade järele локті аслам кӧлуйла;
sirutasin käe raamatu järele нюжӧдчи небӧгла;
sõdurid haarasid püsside järele салдатъяс кватитісны ружьеяснысӧ;
igatsus sinu järele тэысь гажтӧмтчӧм
3. postp [gen] osutab uuritavale objektile, teatavale asjaolule бӧрся
♦
mis sa nuhid minu järele? мый тэ ме бӧрся кыйӧдчан?;
ta päris ema tervise järele сійӧ юаліс мамлӧн дзоньвидзалун йылысь;
politseinikud valvavad korra järele полиция видзӧдӧ пӧрадок бӧрся;
pargis lõhnab sirelite järele паркын кылӧ сирень дук
4. adv osutab järgnemisele, kelleni-milleni püüdlemiseni бӧрсянь, бӧрся
♦
tule mulle järele лок ме бӧрся;
koer jooksis autole järele пон котӧртіс машина бӧрся;
talle hüüti midagi järele сылы бӧрсяньыс мыйкӧ горӧдісны;
oodake meid järele! виччылӧй миянӧс!
5. adv osutab millegi lõppemisele
♦
vihm jäi järele кобис, дугдіс зэрны;
valu andis järele кокньӧдіс, дойыс лэдзис

järgnema <j'ärgne[ma j'ärgne[da j'ärgne[b j'ärgne[tud 27 v>
1. kelle-mille järel liikuma мунны кодкӧ бӧрся; ajaliselt mille järel toimuma лоны кодкӧ / мыйкӧ бӧрын
♦
koer järgneb peremehele igale poole понйыс быдлаӧ вӧтчӧ кӧзяин бӧрсяыс;
järgnesime talle mööda järsku treppi мунім сы бӧрся крут содйӧд;
päev järgneb ööle вой бӧрын воӧ лун;
järgne mulle лок ме бӧрся;
järgneksin talle kas või maailma otsa муні эськӧ сы бӧрся кӧть му помӧдзыс
2. mille järgi toimima, mida arvesse võttes
♦
{kelle} eeskujule järgnema {кодкӧ} моз вӧчны

kauaks <kauaks adv> pikaks v hulgaks ajaks дыр кежлӧ
♦
ma ei tulnud kauaks ме эг дыр кежлӧ лок;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?

keegi <k'eegi kellegi kedagi -, - - 00 pron>
1. (jaatavas lauses) teadmata kes кодкӧ; kes tahes коді, код
♦
keegi koputas uksele кодкӧ таркӧдчис ӧдзӧсӧ;
ta räägib kellegagi сійӧ кодкӧдкӧ сёрнитӧ;
räägiti, mida keegi suvel tegi сёрнитісны, коді мый гожӧмнас вӧчӧма
2. (eitavas lauses) mitte ükski некоді, некод
♦
[mitte] keegi ei tulnud appi некод эз лок отсавны

kohe <kohe adv>
1. viivitamata, jalamaid пыр жӧ, дзик пыр
♦
tule kohe siia! пыр жӧ лок татчӧ!;
ta tuli kohe сійӧ дзик пыр локтіс
2. vahetus läheduses дзик < (орччӧн)>
♦
jõgi on kohe maja taga юыс дзик керка саяс

kui <k'ui konj, adv; k'ui k'ui k'ui[d -, k'ui[de k'ui[sid 26 s>
1. konj võrdlev, sarnaste asjade kohta кодь ► sama päritoluga sama päritoluga kui; erinevate asjade kohta -ысь, -ся
♦
tugev kui karu ош кодь ён;
meri on sile kui peegel саридзыс рӧмпӧштан кодь шыльыд;
vend on noorem kui mina вокӧй меысь томджык
2. konj väljendab aega, tingimust кӧ
♦
kui sa ei taha, siis ära tule он кӧ кӧсйы, эн лок;
poisse oli kolm, kui mitte neli зонмыс вӧлі куим, эз кӧ нёль
3. konj samastav кыдз
♦
tunnen teda kui tagasihoidlikku inimest ме сійӧс тӧда кыдз лӧнь мортӧс
4. konj hüüdlauses кутшӧм
♦
kui vana sa oled? кымын тэныд арӧс?;
kui ilus maja! кутшӧм мича керка!

kuid <k'uid konj> aga, ent но
♦
proovisin uinuda, kuid uni ei tulnud видлі унмовсьны, но унмӧй эз лок

kähku <k'ähku adv> kiiresti, ruttu ӧдйӧ, чожа
♦
tule kähku siia! чожа лок татчӧ!;
hüppas kähku voodist ӧдйӧ чеччис вольпасьысь

lähemale <lähemale adv> vt ka lähemal, lähemalt матӧджык
♦
tule lähemale! лок матӧджык!, матыстчы!;
tõmba tool lähemale матыст улӧстӧ

mistõttu <+t'õttu adv>
1. mille pärast, mille tõttu мыйла, мый понда
♦
mistõttu ta tulemata jäi? мыйла сійӧ эз лок?
2. kõrvallause alguses мыйла, мый понда
♦
ütle, mistõttu vili ikaldus висьтав, мыйла няньыс эз во

praegu <pr'aegu adv> ӧні
♦
tule kohe praegu ӧні жӧ лок;
just praegu буретш ӧні

samuti <samuti adv>
1. samal viisil, samamoodi сідз жӧ, моз жӧ
♦
elab samuti kui teised inimesed олӧ мукӧд йӧзыс моз жӧ;
ma oleksin toiminud just samuti ме эськӧ сідз жӧ вӧчи
2. ka тшӧтш, жӧ
♦
vendi tal pole, õdesid samuti mitte вокыс сылӧн абу, чойыс абу жӧ;
sina tule samuti kaasa! тэ тшӧтш лок!

sekka <s'ekka postp, adv>
1. kelle-mille seltsi, keskele, hulka пӧвстӧ, пиӧ
♦
tule meie sekka! лок ми дорӧ!;
varas kadus rahva sekka гусясьысь вошис йӧз пӧвстӧ;
mina ei sobi teie sekka ме ті лыдӧ ог ладмы
2. kelle-mille sisse, lisaks, vahele -ӧ
♦
poetas sõna jutu sekka сёрниӧ кыв содтіс;
tainasse pannakse rosinaid sekka няньшомӧ пуктӧны изюм

sest <s'est konj> sellepärast et сы вӧсна мый
♦
sest et сы вӧсна мый;
ma ei tule, sest mind pole kutsutud ме ог лок, сы вӧсна мый менӧ эз корны

siia <s'iia adv>
1. osutab lähemal, kõneleja ligidal olevale kohale татчӧ
♦
tule siia! лок татчӧ!
2. koos sõnaga „sinna“ ӧтарӧ-мӧдарӧ
♦
tuul pillub lehti siia ja sinna тӧлыс новлӧ коръяссӧ ӧтарӧ-мӧдарӧ

siit <s'iit adv>
1. osutab lähemal, kõneleja ligidal olevale kohale тась, татысь
♦
kao siit! вош татысь!;
jõgi on siit paigast lai юыс таті паськыд
2. osutab eespool mainitud v teada olevale kohale, osutab asjaolule, mis midagi põhjustab
♦
tule selle akna juurde, siit on kõik hästi näha лок тайӧ ӧшинь дорас, тасянь ставыс бура тыдалӧ

silmapilk1 <+p'ilk adv> otsekohe, jalamaid дзик пыр, пыр жӧ, пырысьтӧм-пыр
♦
abi jõudis silmapilk kohale отсӧг воис пырысьтӧм-пыр;
tule silmapilk siia! пыр жӧ лок татчӧ!;
lapsed jäid silmapilk magama челядь дзик пыр унмовсисны

tulema <tule[ma t'ull[a tule[b t'ul[dud, tul[i tul[ge tull[akse 36 v>
1. lähenedes liikuma локны
♦
tuleb aeglaselt ньӧжйӧ локтӧ;
tule minu juurde! лок ме дорӧ!;
õnnetus ei jää tulemata piltl неминучаысь не мынны, шог суас
2. nähtavale ilmuma, nähtavaks saama петны
♦
haavast hakkas verd tulema дойсьыс пондіс вир петны
3. saabuma, pärale v kätte jõudma воны; tulevikus toimuma лоны
♦
külalised tulevad kella viieks гӧсьтъяс воасны вит час кежлӧ;
und ei tule ун оз лок
4. tekkima, ilmuma, sugenema
♦
laubale tulid higipiisad кымӧсас мыччысисны ньылӧм войтъяс;
tal tuli tahtmine vaadata, mis seal toimub сылы лоис окота видзӧдлыны, мый сэні вӧчсьӧ;
jutus tuli vaheaeg сёрни коставліс;
see sõna on tulnud kreeka keelest тайӧ кывйыс воӧма грек кывйысь
5. da-infinitiiviga: vaja olema, kohustatud v sunnitud olema, pidama ковны; tulevikus ja minevikus ковмыны
♦
homme tuleb meil vara tõusta аски миян ковмас водз чеччыны;
heina ajal tuli abilisi palgata турун пуктігӧн ковмис отсасьысьясӧс медавны;
sind tuleb alati oodata тэнӧ век колӧ виччыны
6. osutab millelegi tulevikus toimuvale лоны
♦
siia tuleb uus maja тані лоас выль керка

viitsima <v'iitsi[ma v'iitsi[da viitsi[b viitsi[tud 28 v> tahtmist omama окота, кӧсйыны; eitamisel дыш (мыйкӧ вӧчны)
♦
ei viitsi vaielda дыш вензьыны;
kui viitsid, tule kaasa окота кӧ, тшӧтш лок

võimalikult <võimalikult adv> кыдз позьӧ, кыдз верман
♦
katsu võimalikult ruttu tulla лок кыдз верман ӧдйӧджык