[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aed <'aed aia 'aeda 'aeda, 'aeda[de 'aeda[sid & 'aed/u 22 s>
1. puuviljaaed фрукті пу йӧр, фрукті пу сад; juurviljaaed град йӧр
♦
korras aed идӧра град йӧр;
botaanikaaed ботаника сад;
kooliaed школаса йӧр;
lilleaed дзоридз[а] йӧр;
kolhoosi juurviljaaed колхозса град йӧр;
aias töötama град йӧрын уджавны;
aedades õitsesid sirelid йӧръясын розъялісны сиреньяс
2. tara потшӧс, забор, ӧграда; põimaed (гартлӧм ньӧрйысь) потшӧс; lattaed потшӧс; teivasaed (сувтсӧн тшӧкыда тэчӧм) потшӧс
♦
raudaed кӧрт ӧграда;
traataed сутуга потшӧс;
aeda parandama потшӧс дзоньтавны;
aia otsa ronima потшӧс йылӧ кавшасьны;
poiss ronis üle aia зон кавшасьӧмӧн вуджис ӧграда вомӧн
3. loomade aedik йӧр
♦
kanaaed курӧг йӧр;
lambaaed ыж йӧр
4. imikuaed кага вежӧс, манеж

aga <aga konj, adv; aga aga aga -, aga[de aga[sid 17 s>
1. konj vastandav а, но
♦
eile oli külm, aga täna on soe тӧрыт вӧлі кӧдзыд, а талун шоныд;
ta ütles seda tasa, aga kindlalt сійӧ шуис тайӧс лӧня, но зумыда
2. konj küsiv а
♦
aga millal teised tulevad? а кор мукӧдыс локтасны?
3. adv rõhutav sõna но и
♦
on aga inimesed! но и йӧз!;
oled sina aga optimist! но тэ и оптимист!
4. s но
♦
on siiski üks väike aga векжӧ эм ӧти неыджыд „но“

ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс

ebatavaline <+tavaline tavalise tavalis[t tavalis[se, tavalis[te tavalis/i 12 adj> абу векся кодь, аслыснога, торъялан[а]; silmapaistev торъялан[а]
♦
ebatavaline sündmus абу векся кодь лоӧмтор;
ebatavaline jõud торъялан вын;
ebatavaline suvi абу векся кодь гожӧм;
ebatavaline ilu торъялана мич;
ebatavalised võimed торъялана кужӧм

eraldi <eraldi adv, adj>
1. adv торйӧн
♦
eraldi elama торйӧн овны;
maja asub muudest majadest eraldi керкаыс сулалӧ мукӧд керкасьыс бокын;
ärge rääkige kõik korraga vaid eraldi эн сёрнитӧй ставӧн ӧтлаын, а торйӧн
2. adj торъя
♦
eraldi tuba торъя жыр;
eraldi sissekäik торъя пыранін

eriline <eriline erilise erilis[t erilis[se, erilis[te erilis/i 12 adj, s>
1. adj iseäralik, ebatavaline торъялан[а]
♦
eriline andekus торъялана енби;
eriline mälu arvude peale, eriline arvumälu торъялана сям кутны юрын лыдпасъяс;
eriline koht teiste linnade seas мукӧд кар пӧвстын торъялана ин;
ta ei rääkinud midagi erilist нинӧм торъяланасӧ сійӧ эз висьтав
2. adj tunnuslik аслыспӧлӧс
♦
eriline lõhn аслыспӧлӧс дук;
eriline rahvuslik koloriit аслыспӧлӧс национальнӧй колорит

fantaasia <fant'aasia fant'aasia fant'aasia[t -, fant'aasia[te fant'aasia[id 01 s>
1. kujutlusvõime фантазия
♦
ohjeldamatu fantaasia этш тӧдтӧм фантазия
2. väljamõeldis, kujutlus лӧсьӧдлӧмтор, фантазия
♦
see pole fantaasia, vaid tõelisus тайӧ абу лӧсьӧдлӧмтор, а збыль
3. muus vabas vormis helitöö фантазия
♦
fantaasia klaverile ja orkestrile фантазия пианинолы да оркестрлы

haruldane <haruldane haruldase haruldas[t haruldas[se, haruldas[te haruldas/i 12 adj> harva esinev шоча овлан, гежӧд[а паныдасьлан]; ebatavaline торъялана
♦
haruldane leid шоч сюрантор;
haruldane loom гежӧда паныдасьлан пемӧс;
haruldane nimi гежӧд ним;
haruldane nähtus торъяланатор;
haruldane raamat гежӧда паныдасьлан небӧг;
haruldane ilm шоча овлан поводдя

hämmastav <hämmastav hämmastava hämmastava[t -, hämmastava[te hämmastava[id 02 adj> шемӧсмӧдан[а], шензьӧдан[а]
♦
liikus hämmastava kiirusega муніс шензьӧдана ӧдӧн

ilmne <'ilmne 'ilmse 'ilmse[t -, 'ilmse[te 'ilmse[id 02 adj> ясыд, тыдалан[а], тӧдчан[а]
♦
ilmne erinevus тыдалана торъялӧм;
ilmne paremus тӧдчана вевтырлун;
ilmne tõend ясыд эскӧдантор;
on ilmne ясыд;
süütõendid on ilmsed атӧдыс син водзын

ise2 <ise enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00; ise 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron (hrl järeltäiendina)>
1. mina ise ачым; sina ise ачыд; tema ise ачыс; meie ise асьным; teie ise асьныд; nemad ise асьныс ► sama päritoluga sama päritoluga ise
♦
ta ise ütles seda сійӧ ачыс тайӧс шуис;
eks sa ise tead ачыд тӧдан, аслад делӧ;
öelge seda temale endale висьталӧй тайӧс сылы аслыс;
kirjutan kas või ministrile enesele гижа кӧть министрлы аслыс;
ise alles laps, aga mõtleb kui täiskasvanu ачыс кага на, а мӧвпалӧ верстьӧ моз
2. millegi rõhutamisel ачыс
♦
ta on headus ise сійӧ – бурлуныс ачыс

ja <ja konj>
1. ühendav да, и
♦
sina ja mina тэа-меа, тэ да ме;
isa ja ema бать-мам;
eesti ja vene keel эст да роч кыв;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
vihma sajab ja sajab зэрӧ и зэрӧ;
sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama дугдіс зэрны и гӧгӧрбок ставыс пондіс дзирдавны;
kaks ja pool tonni кыкӧн-джынйӧн тонна, кык да джын тонна;
kell kaks ja kümme minutit кык час да дас минутын
2. vastandav а, но
♦
süüdi on tema ja mitte sina мыжа сійӧ, а абу тэ

jaatav <j'aatav j'aatava j'aatava[t -, j'aatava[te j'aatava[id 02 adj> kinnitav эскӧдан[а]
♦
jaatav vastus эскӧдана вочакыв;
jaatav lause keel эскӧдана сёрникузя

järjekord <+k'ord korra k'orda k'orda, k'orda[de k'orda[sid & k'ord/i 22 s>
1. järgnemise, reastumise kord ӧта-мӧд бӧрся мунӧм, черӧд
♦
kronoloogiline järjekord кад серти тэчӧм;
tähestikuline järjekord анбур серти тэчӧм;
järjekorras ӧта-мӧд бӧрын;
esimeses järjekorras медводз;
sõnade järjekord lauses сёрникузяын кывъяслӧн ин;
järjekorrast kinni pidama черӧдӧ кутчысьны;
ärge rääkige kõik korraga, vaid järjekorras эн сёрнитӧй ставӧн ӧтлаын, а ӧта-мӧд бӧрсяыд
2. kelle v mille koht mingis reastuses v järjestuses, inimeste rida, kes ootavad midagi ӧчередь
♦
pikk järjekord кузь ӧчередь;
elav järjekord водзвыв гижсьытӧг ӧчередь;
väljaspool järjekorda ӧчередьтӧг;
järjekorras ӧта-мӧд бӧрся, сьӧрсьӧн-бӧрсьӧн;
järjekorras seisma ӧчередьын сулавны;
järjekorrast kinni pidama ӧчередьӧ кутчысьны

keerutama <keeruta[ma keeruta[da keeruta[b keeruta[tud 27 v>
1. keerlema panema, korduvalt keerama бергӧдлыны; ennast бергавны; keerdu ajama гартны
♦
ratast keerutama кӧлеса бергӧдлыны;
nööri keerutama гез гартны;
tüdruk keerutas end kaua peegli ees ныв дыр бергаліс рӧмпӧштан водзын
2. ringe v keerde tegema бергавны
♦
pea kohal keerutas kull юр весьтын бергаліс кутш
3. rulli v rõngasse keerama гаровтны
♦
eit keerutas pähe juuksekrunni пӧч гаровтіс юрсисӧ балябӧжас [тутурӧ]
4. piltl jutuga laveerima мудеравны; juttu heietama кузя висьтавны
♦
räägi, kuidas asi oli, ära keeruta! висьтав, кыдзи вӧлі, эн мудерав!;
kõneleja keerutas pikalt-laialt, aga asja tuumani ei jõudnudki сёрнитысьыс кузя висьтасис, а сюрӧсӧдзыс эз и во

komi <komi komi komi & komi[t -, komi[de komi[sid 17 & 16 s; komi ag>
1. soome-ugri rahva liige коми
♦
ta ema on komi, aga isa venelane сылӧн мамыс коми, а батьыс роч
2. ag коми
♦
komi keel коми кыв;
komi rahvalaulud коми йӧзкостса сьыланкывъяс

kriitiline <kriitiline kriitilise kriitilis[t kriitilis[se, kriitilis[te kriitilis/i 12 adj>
1. arvustav донъялан[а]
♦
kriitiline artikkel донъялана стаття
2. ohtlik, otsustav, pöördeline зэв сьӧкыд
♦
haige seisund on äärmiselt kriitiline висьысьлы зэв сьӧкыд

mitte <m'itte adv>
1. rõhutab, intensiivistab eitust абу
♦
süüdi pole mitte tema, vaid keegi teine мыжаыс абу сійӧ, а кодкӧ мӧд;
mitte midagi ei juhtunud нинӧм эз ло;
ma ei tea mitte kui midagi ме дзик нинӧм ог тӧд;
kas ta pole mitte sinu isa? сійӧ абу тэнад батьыд?
2. jaatavas kontekstis väljendab eitust
♦
lähen, aga mitte täna муна, но ог талун;
olla või mitte olla! лоны али не лоны

muidu <muidu adv>
1. muul v vastasel juhul а то
♦
hakake kohe minema, muidu jääte hiljaks ӧні жӧ мунӧй, а то сёрманныд
2. tavaliselt, harilikult векся
♦
rohkem kui muidu вексяысь унджык

nüüd <n'üüd adv> tähistab käes olevat ajahetke ӧні
♦
enne ja nüüd водзті и ӧні;
siis oli nii, aga nüüd on hoopis teisiti сэки вӧлі сідз, а ӧні дзик мӧд ног

pigem[ini] <pigemini adv>
1. rohkem, tõenäolisemalt, õigemini, hoopis ёнджыкасӧ; õigemini öelda стӧчджыка кӧ
♦
see on pigem[ini] oletus kui tõsiasi тайӧ ёнджыкасӧ чайтӧмлань мунӧ, а оз збыльлань
2. parem, eelistatavalt бурджык
♦
pigem[ini] vähem, aga paremini бурджык этшаджык, но бурджыка

põlgama <p'õlga[ma põla[ta p'õlga[b põla[tud 29 v>
1. üleolevalt, halvasti suhtuma, mitte sallima зывӧктыны, мустӧмтны
♦
põlgan sind hingepõhjast v hingepõhjani ме тэнӧ зэв ёна зывӧкта;
nad elasid koos üksteist vihates ja põlates найӧ олісны ӧта-мӧд вылас лӧгалӧмӧн да мустӧмтӧмӧн
2. eitava otsuse v hinnanguga seoses чайтны
♦
ta on vaevalt üle viiekümne, aga juba põlatakse vanaks сылы муртса на ветымын сайӧ, а пӧрысьӧн нин чайтӧны
3. vastumeelseks pidama зывӧктыны
♦
ta ei põlga ühtegi tööd сійӧ оз зывӧкты некутшӧм удж
4. hülgama, ära tõukama ӧтдортны
♦
neiu põlgas kõik kosilased ära невеста ӧтдортіс став карасьысьсӧ

rabelema <rabele[ma rabel[da rabele[b rabel[dud 31 v; rabele[ma rabele[da rabele[b rabele[tud 27 v>
1. ägedasti ennast liigutama пессьыны; ettepoole чепсасьны
♦
rabeleb nagu kala võrgus тывйын чери моз пессьӧ;
rabeles rahvasummas, et edasi pääseda йӧз пӧвстӧд чепсасис водзлань
2. rüseldes rammu katsuma тышкасьны, бертчыны
♦
poisid rabelesid pisut зонкаяс бертчыштісны;
pulmas läksid mehed rabelema кӧлысь дырйи мужикъяс босьтчисны тышкасьны
3. rabama, rühmama мырсьыны, пессьыны
♦
rabele või hing seest välja кӧть кувтӧдзыд мырсьы;
rabelesime hommikust õhtuni endale armu andmata асьнымӧс жалиттӧг асывсянь рытӧдз сьӧкыд удж мырким;
sina rabeled, aga teised vaatavad niisama тэ пессян, а мыкӧдыс сӧмын видзӧдӧны
4. sekeldama, õiendama, askeldama пессьыны
♦
rabeleb ajapuuduses кад тырмытӧмла пессьӧ-тэрмасьӧ

ruttu <r'uttu adv> kähku, kärmesti, ilma pikemata, pea, varsti ӧдйӧ
♦
aeg läheb ruttu кадыс мунӧ ӧдйӧ;
tee ruttu, muidu jääme hiljaks! тэрмыштчы, а то сёрмам!

sealjuures <+juures adv> seejuures, samal ajal и
♦
teretab, ise sealjuures punastades чолӧмасьӧ, а ачыс гӧрдӧдӧ;
mehed parandasid aeda, ajades sealjuures juttu мужикъяс сёрнитігмоз дзоньталісны потшӧс;
ta on väga elav ja sealjuures huvitav inimene cійӧ зэв шурыд да и интереснӧй морт

selline <selline sellise sellis[t -, sellis[te sellise[id 10 pron> niisugune, seesugune сэтшӧм, татшӧм
♦
ainult selliseid ploome võib korjata сӧмын татшӧм сливаяс позьӧ чукӧртны;
täht A on selline „А“ шыпас татшӧм;
kes sa selline üldse oled? коді тэ сэтшӧмыс?

siis <s'iis adv>
1. osutab mainitud, teada olevale ajahetkele: sel ajal, sel hetkel сэк, сэки
♦
olime siis kõik noored сэки ставӧн вӧлім томӧсь
2. osutab toimuva ajalisele järgnevusele: seejärel, peale seda сэсся
♦
enne mõtle, siis ütle первой мӧвпышт, сэсся шу
3. viitab mainitud v mainitavatele asjaoludele: niisugusel juhul, sellise puhul сэк, сэки
♦
aga kui kedagi kodus ei ole, mis siis? а гортас кӧ некод абу, сэки мый?
4. kindla tähenduseta sõnana tugevdab eelnevat v järgnevat sõna v lauseosa v esineb täitesõnana сідзкӧ
♦
homseni siis! аскиӧдз, сідзкӧ!

silmapaistev <+p'aistev p'aistva p'aistva[t -, p'aistva[te p'aistva[id 02 adj>
1. näha olev, selgesti märgatav синмӧ шыбитчана, тыдалан[а], тӧдчан[а]
♦
silmapaistev huvipuudus тыдалӧ, мый интересыс абу
2. tähelepanuväärne тӧдчана, нималана
♦
silmapaistev skulptor нималана скульптор

tegelik <tegel'ik tegeliku tegel'ikku tegel'ikku, tegelik/e & tegel'ikku[de tegel'ikk/e & tegel'ikku[sid 25 adj> tõepoolest olemasolev, tõeline, reaalne, faktiline збыль
♦
see pole maalitud veri, vaid tegelik тайӧ абу рисуйтӧм вир, а збыль

tegija <tegija tegija tegija[t -, tegija[te tegija[id 01 s, adj>
1. вӧчысь
♦
ahjutegija пач тэчысь;
heinategija турун пуктысь;
tööd on palju, aga tegijaid vähe уджыс уна, а вӧчысьыс этша
2. kõnek mingil alal tulemuslikult tegutsev, oma ala meister тӧдысь-кужысь, киа-пода
♦
muusikute hulgas on tal tõsise v arvestatava tegija maine музыкантъяс пӧвстын сійӧ кывсьӧ тӧдысь-кужысьӧн

teisalt <t'eisalt adv> teisest kohast, mujalt мӧдлаысь
♦
abi tuli teisalt kui oodatud отсӧг воис мӧдлаысь, а эз сэсянь, кытысь сійӧс виччисны;
ühest küljest tundus võimalus vägagi ahvatlev, teisalt pani aga mõtlema ӧтар боксянь, позянлуныс веж петкӧдліс, но мӧдар боксянь, думыштчӧдіс

tiss <t'iss tissi t'issi t'issi, t'issi[de t'issi[sid & t'iss/e 22 s> kõnek rind нёнь
♦
imik tahab tissi кага кӧсйӧ нёнь;
ise juba suur poiss, aga ikka veel imeb tissi ыджыд зон нин, а век на нёнясьӧ

too <t'oo tolle to[da -, tolle[sse & t'o[sse tolle[s & t'o[s tolle[st & t'o[st tolle[le tolle[l & t'o[l tolle[lt & t'o[lt tolle[ks tolle[ni tolle[na tolle[ta tolle[ga; pl n'oo[d, non[de, n'o[id, non[desse & n'o[isse 00 pron>
1. substantiivselt viitab kaugemal asuvale objektile эсійӧ ► sama päritoluga sama päritoluga see; substantiivselt viitab varemalt mainitud objektile v olukorrale cійӧ
♦
sina võta see, mina võtan tolle тэ босьт тайӧс, ме босьта эсійӧс;
too oli minu lapsepõlvekaaslane сійӧ вӧлі менам ичӧтдырся ёртӧй
2. adjektiivselt osutab kaugemal asuvale objektile эсійӧ; adjektiivselt osutab varemalt mainitud objektile v olukorrale сійӧ
♦
mulle meeldis too tüdruk меным кажитчис сійӧ нылыс, меным кажитчис эсійӧ нылыс;
ikka meenuvad mulle nood suveõhtud век на тӧд вылам волӧны сійӧ гожся рытъясыс
3. adjektiivselt viitab möödunud ajale сійӧ
♦
tol aastal сійӧ вонас
4. substantiivselt viitab tekstis mainitud objektile, nähtusele сійӧ; tagasõnakonstruktsioonides сы
♦
küsis pojalt, kelleks too tahab saada юаліс пиыслысь, кодӧн сійӧ кӧсйӧ лоны;
vasemal on järv ja tolle taga mets шуйгавылын ты, а сы сайын вӧр

tumm <t'umm tumma t'umma t'umma, t'umma[de t'umma[sid & t'umm/i 22 adj, s>
1. adj kõnevõimetu кывтӧм
♦
sündimisest saadik tumm laps чужӧмсяньыс кывтӧм кага
2. s kõnevõimetu inimene кывтӧм
♦
tummade kool кывтӧмъяслӧн школа
3. adj sõnatu, hääletu, helitu, vaikne чӧв; tegevusnimega кыв шутӧг
♦
tumm etteheide кыв шутӧг дивитӧм;
ootasin kõnet, aga telefon jäi tummaks виччи звӧнок, а телефон чӧв оліс

tõmbama <t'õmba[ma tõmma[ta t'õmba[b tõmma[tud 29 v>
1. кыскыны; millegi küljest rebima, käristama нетшыштны
♦
kumbki tõmbas köit enda poole кыкнаныс кыскисны гезсӧ асланьыс;
lipp tõmmati vardasse флагсӧ лэптісны зібйӧ;
tõmbas mul mütsi peast нетшыштіс шапкаӧс юрысь
2. laiali laotama, sirgu v pingule venitama зэвтны; teed, kraavi rajama нюжӧдны
♦
läbi raba tõmmati kuivenduskraav нюр вомӧныс нюжӧдісны косьтан канава;
pakane tõmbas järvele jää piltl кӧдзыдыс вевттис тысӧ йиӧн
3. [käega] mingit pinda mööda libistama нуӧдны
♦
tõmbas käega üle juuste кинас нуӧдіс юрсиӧдыс;
tõmbame sirgjoone punktide A ja B vahele нюжӧдам А да В костӧ веськыд визь
4. selga, kätte, pähe panema пасьтавны, сюйны; jalga panema кӧмавны, сюйны; seljast, käest, jalast, peast võtma пӧрччыны; käest, jalast võtma кыскыны
♦
tõmba mul kummikud jalast! кыскы сапӧгӧс кокысь!
5. märgib asendi v olukorra muutmist, olukorra, seisundi muutumist
♦
end kõverasse v kööku v kössi v kägarasse v konksu tõmbama йӧжгыльтчыны;
tõmba end sirgu веськӧдчы;
mu põsed tõmbasid punaseks бандзибӧй гӧрдӧдіс
6. sissehingamise kohta кыскыны (лолалігӧн сынӧд); лолыштны
♦
tõmbasin kopsudesse niisket mereõhku лолышті саридзса уль сынӧдсӧ;
ta tõmbab piipu сійӧ каллян куритӧ
7. enda poole liikuma panema кыскыны; mingisse kooslusse, tegevusse kaasa haarama, [üle] meelitama, tähelepanu, huvi äratama ылӧдны
♦
magnet tõmbab rauda [külge] магнит кыскӧ кӧрт;
mind tõmbab mere äärde менӧ кыскӧ саридз дорӧ;
tublid töötajad tõmmati teistesse firmadesse бур уджалысьясӧс ылӧдісны мукӧд фирмаясӧ

vaid <v'aid adv, konj>
1. adv ainult, üksnes, kõigest сӧмын
♦
sinna on maad vaid mõni kilomeeter сэтчӧдз сӧмын некымын километра
2. konj osutab otsesele vastandusele а
♦
toas polnud lauda, vaid ainult toolid жырйын пызаныс эз вӧв, сӧмын улӧсъяс;
tähtis pole mitte vorm, vaid sisu тӧдчана абу формаыс, а сюрӧсыс
3. konj ühendsidesõna osana а
♦
mitte ainult ..., vaid [ka] абу сӧмын …, но [нӧшта] и ...

või1 <v'õi konj, adv>
1. konj seob valikut väljendavaid sõnu v lauseosi либӧ; küsilausetes али
♦
nüüd või ei iialgi! ӧні либӧ [сэсся] некор;
olla või mitte olla? лоны али не лоны?;
varem või hiljem коркӧ, коркӧ-некоркӧ;
nii või teisiti сідз ли тадз
2. konj ähvarduses: muidu, vastasel juhul а то
♦
mine ära, või muidu läheb halvasti! мун, а то лёк лоас!

üles <üles adv>
1. ülespoole, kõrgemale вывлань, вылӧ; veevoolu suhtes катыд, катчӧс, йывлань
♦
trepist üles minema содті кайны;
lippu üles tõmbama флаг лэптыны;
teerada tõuseb keerutades üles mäkke ордымыс чукльӧдлӧмӧн кайӧ вывлынь;
käed üles! китӧ лэпты!;
sõitsime mööda jõge üles v jõge pidi üles катім ю кузя;
võtsin mitu pesa kartuleid üles кери некымын поз картупель
2. töökorda, tegevuseks, kasutamiseks valmis seisu (panema)
♦
püüniseid üles panema лэч пуктавны, дзуг октавны;
sellele nõlvakule paneme mõned skulptuurid üles тайӧ ньывкъяс сувтӧдам некымын скульптура
3. talletatuks, jäädvustatuks (kirjutama)
♦
rahvalaule üles kirjutama v tähendama фольклор гижны, фольклор чукӧртны
4. magamast ärkvele, jalule
♦
ärgake üles! садьмӧй!;
tule üles, muidu jääd kooli hiljaks чеччы, а то школаад сёрман
5. lamamast, istumast jalule, püsti
♦
kukkusin, ent tõusin kohe üles уси, но пыр жӧ сувті