[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aadress <'aadr'ess 'aadressi 'aadr'essi 'aadr'essi, 'aadr'essi[de 'aadr'essi[sid & 'aadr'ess/e 22 s> адрес, инпас
♦
täpne aadress стӧч адрес;
puudulik aadress абу тыр адрес;
kodune aadress оланінпас;
tööaadress, töökoha aadress уджаланінпас, уджвывса адрес;
aadressita läkitus адрестӧм шыӧдчӧм;
kriitika {kelle-mille} aadressil (кодӧс-мый) критикуйтӧм;
anna mulle oma aadress вай меным ассьыд адрестӧ

aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад
♦
kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост
♦
hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр
♦
kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад
♦
inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система

ainult <ainult adv> сӧмын, куш
♦
ainult selleks, et ... сӧмын сы понда, мед[ым]...;
ainult et медтыкӧ;
ainult mõni meeter cӧмын некымын метра;
kümme tütarlast ja ainult kaks noormeest дас ныв и сӧмын кык зон;
tehti kõik, et ainult pääseda вӧчисны ставсӧ, медтыкӧ мездысьны;
kui ta ainult paraneks [мед] сӧмын эськӧ бурдіс;
ta pole halb tüdruk, ainult veidi laisk сійӧ абу лёк нывка, сӧмын дышкодь

alkoholivaba <+vaba vaba vaba -, vaba[de vaba[sid & vab/u 17 adj> коддзӧдтӧм, абу кода

all <'all postp, adv> vt ka alla, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allpool, madalamal, millegi sees, küljes улын ► sama päritoluga sama päritoluga all
♦
laua all пызан улын;
puu all пу улын;
lume all лым улын;
all elas skulptor уліас оліс скульптор;
puud on kuuri all пескыс лэбулын;
hobusel on rauad all вӧлыс дорӧма;
metsa all on pime вӧрын пемыд;
kastil pole põhja all ящикыслӧн абу пыдӧсыс
2. postp [gen] mille juures, lähedal бердын, дорын
♦
akna all ӧшинь дорын;
pood on otse ukse all лавкаыс дзик ӧдзӧс дорас
3. postp [gen] millegi tegevus- v mõjupiirkonnas, mingis seisundis улын
♦
kaitse all видзӧг улын;
{kelle} mõju all {кодлӧн} тӧдчӧс улын;
kahtluse all olema мыжа туйын лоны;
kannatab unepuuduse all оз вермы узьны;
maja on juba katuse all керкаыс вевта нин;
põld on kartuli all муыс картупель улын

alla andma
1. alistuma, alla vanduma сетчыны
♦
vaenlane sunniti alla andma вӧрӧглы быть лоис сетчыны, вӧрӧглы ковмис сетчыны;
saatusele alla andma шуӧмаыскӧд миритчыны, судьбакӧд миритчыны
2. alla jääma сетчыны
♦
naised ei andnud töös meestele alla уджын нывбабаяс мужичӧйяслы эз сетчыны;
meie söökla toidud ei anna restoraniroogadele sugugi alla миян столӧвӧйса сёян ресторансаысь ньӧти абу лёкджык

andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу

aru <aru aru aru -, aru[de aru[sid 17 s> mõistus вежӧр, мывкыд
♦
tark aru ыджыд мывкыд;
piiratud aru ичӧт вежӧр;
terve aruga inimene тӧлка мывкыда морт;
terase aruga laps ёсь мывкыда кага;
lühikese v napi aruga olevus ичӧт вежӧра ловъя лов;
inimene on aruga olend мортыд вежӧра ловъя лов;
vanataat on arust segane пӧльӧыс выжывмӧма;
eit on poole aruga пӧчӧыс абу тыр сюсь;
minu arust ме думысь

arvestus <arvestus arvestuse arvestus[t arvestus[se, arvestus[te arvestus/i 11 s>
1. арталӧм, артыштӧм, артас
♦
range arvestus стӧч арталӧм;
ebatäpne arvestus абу стӧч арталӧм;
seltsi liikmete arvestus котырӧ пырысьясӧс арталӧм;
oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust pidama воан сьӧм да видзӧм сьӧм артавны;
minu arvestust mööda менам арталӧм серти;
oma arvestustes eksima арталігӧн сорсьыны;
esialgsete arvestuste järgi водзвыв артыштӧм серти;
jaotada raha arvestusega kakssada eurot igaühele юкны сьӧм быдӧнлы кыксё евроӧн пайӧ
2. teadmiste kontroll kõrgkoolis зачёт, донъялан удж
♦
ladina keele arvestus латин кывйысь зачёт;
arvestust tegema v sooritama зачёт сдайтны

asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?

aus <'aus 'ausa 'ausa[t -, 'ausa[te 'ausa[id 02 adj> tõemeelne, õiglane, kohusetruu ылӧдчытӧм, честнӧй
♦
aus inimene ылӧдчытӧм морт;
aus tegu ылӧдчытӧм вӧчӧмтор;
aus kriitika ылӧдчытӧм критика;
ausad silmad ылӧдчытӧм син;
ma ei taha oma ausat nime määrida ме ог кӧсйы ассьым бур нимӧс лякӧсьтны;
sõpra hätta jätta pole aus пикӧ воӧм ёртӧс эновтны абу бур;
ausat elu elama ылӧдчытӧг овны

ebamugav <+mugav mugava mugava[t -, mugava[te mugava[id 02 adj> лӧсьыдтӧм, абу лӧсьыд; piinlik яндзимвыв воштан
♦
ebamugav korter лӧсьыдтӧм патера;
ebamugav tugitool лӧсьыдтӧм креслӧ;
ebamugav vaikus яндзимвыв воштан чӧв-лӧнь;
ebamugavas asendis lamama лӧсьыдтӧма куйлыны;
tal hakkas ebamugav сылы лоис яндзим;
tal oli sellest rääkida ebamugav сылы эз вӧв лӧсьыд та йылысь сёрнитны

ebatavaline <+tavaline tavalise tavalis[t tavalis[se, tavalis[te tavalis/i 12 adj> абу векся кодь, аслыснога, торъялан[а]; silmapaistev торъялан[а]
♦
ebatavaline sündmus абу векся кодь лоӧмтор;
ebatavaline jõud торъялан вын;
ebatavaline suvi абу векся кодь гожӧм;
ebatavaline ilu торъялана мич;
ebatavalised võimed торъялана кужӧм

ebaõiglane <+'õiglane 'õiglase 'õiglas[t 'õiglas[se, 'õiglas[te 'õiglas/i & 'õiglase[id 12 & 10? adj> абу веськыд, абу ина
♦
ebaõiglane karistus абу ина накажитӧм;
ebaõiglane etteheide абу ина дивитӧм;
ebaõiglane kohus абу веськыд ёрд

eelmine <'eelmine 'eelmise 'eelmis[t 'eelmis[se, 'eelmis[te 'eelmis/i & 'eelmise[id 12 & 10? adj> колян, кольӧм, воддза
♦
eelmisel nädalal кольӧм вежоннас;
eelmisel aastal колян во[нас];
eelmisel korral колянысьсӧ;
tema uus romaan ei jää alla eelmisele сылӧн выль романыс воддзасьыс абу лёкджык

ega <ega konj>
1. konj eitusega seostuv ühendav sõna ни, ни ... ни
♦
tal ei ole isa ega ema сылӧн батьыс ни мамыс абу;
ta ei tahtnud süüa ega juua сійӧ эз кӧсйы ни юны, ни сёйны;
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ;
ta ei tulnud ega tulnud сійӧ некыдз эз лок;
istub ega mõtlegi tõtata пукалӧ да оз и думайт тэрмасьны
2. adv lausungit pehmendav v. kahtlust väljendav eitussõna ӧд; küsilauses -ӧ
♦
ega ta nii noor enam olegi сійӧ ӧд абу нин сэтшӧм том;
ära karda, ega ma midagi ei tee эн пов, ме ӧд нинӧм ог вӧч;
ega sa ei karda? он-ӧ тэ пов?;
ega sa ei tea, millal rong läheb? он-ӧ тэ тӧд, кор мунӧ поездыс?

ei <'ei adv; 'ei 'ei 'ei[d -, 'ei[de 'ei[sid 26 s>
1. eitussõna, annab lausele eitava sisu, öeldistäite eitamisel, evidentsiaalse mineviku eituses абу; oleviku 1. pööre ог; oleviku 2. pööre он; oleviku 3. pööre оз; mineviku 1. pööre эг; mineviku 2. pööre эн; mineviku 3. pööre эз ► sama päritoluga sama päritoluga ei
♦
ma ei tea ме ог тӧд;
ei sobi оз туй;
see ei teeks paha таысь лёк оз ло;
tööd ei ole veel alustatud уджсӧ абу на заводитлӧмаӧсь;
töö ei tahtnud edeneda уджыс эз мун;
kas tuled või ei? локтан али он?;
ei, seda ma ei tee! ог, тайӧс ме ог вӧч
2. koos sidesõnaga ega ни
♦
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс

eksisteerima <eksist'eeri[ma eksist'eeri[da eksisteeri[b eksisteeri[tud 28 v> oleviku ainsus эм; oleviku mitmus эмӧсь; minevikus вӧвны; tulevikus лоны; elama овны
♦
kunagi eksisteerinud komme коркӧ вӧвлӧм традиция;
rahumeelselt koos eksisteerima ӧтсӧгласӧн орччӧн овны;
sellist probleemi ei eksisteeri татшӧм проблемаыс абу

enam <enam adv; enam enama enama[t -, enama[te enama[id 02 pron, adj>
1. adv rohkem v üle ettenähtud määra v hulga унджык; pigem вывтіджык
♦
kümme korda enam дас пӧв унджык;
kõige enam ставсьыс унджык;
sinna on enam kui sada kilomeetrit сэтчӧдз сё километраысь унджык;
enam kui tarvis коланаысь унджык;
pilt on enam kui kurb серпасыс вывтіджык жугыль
2. adv (eitavas lauses) sellest peale, edaspidi, lisaks сэсся, нин
♦
ei ole enam aega сэсся кадыс абу;
ära tule enam meile миянӧ сэсся эн лок;
sa pole enam laps тэ абу нин кага;
ma enam ei tee ме сэсся ог вӧч;
ei mõista enam midagi öelda сэсся нинӧм ог куж шуны;
teisi vaevalt enam tuleb ӧдвакӧ кодкӧ сэсся локтас
3. pron; adj rohkem ёнджыкасӧ, унджык
♦
kahe või enama isiku osavõtul кык либӧ унджык морткӧд;
kokkutulnud olid enamalt jaolt noored inimesed воӧмаясыс вӧліны ёнджыкасӧ том йӧз;
olen enamaks võimeline ме верма унджыктор;
enamikul juhtudel пырджык, ёнджыкасӧ

eri <eri adj>
1. erinev, lahkuminev, erisugune разнӧй, абу ӧткодь; palju erinevaid уна пӧлӧс, уна сикас
♦
palju eri arvamusi уна пӧлӧс чайтӧм;
need on eri küsimused тайӧ абу ӧткодь юалӧмъяс;
eri keeli kõnelev разнӧй кывъясӧн сёрнитысь
2. omaette, iseseisev торъя
♦
romaan ilmus hiljem eri raamatuna сёрӧнджык романыс петіс торъя небӧгӧн

erinev <erinev erineva erineva[t -, erineva[te erineva[id 02 adj> разнӧй, абу ӧткодь; teistest erinev торъялысь
♦
erinevad arvamused разнӧй чайтӧмъяс;
erinevad mõõdud разнӧй ыджда;
tugevasti erinev ёна торъялысь;
eelnevast sootuks erinev elu важсьыс дзик торъялысь олӧм;
tekkelt erinevad mineraalid артманног боксяньыс абу ӧткодь минералъяс

eriti <eriti adv> торъя [нин], торйӧн [нин]
♦
eriti tähtis asi торъя нин тӧдчанатор;
eriti palju торъя уна;
eriti viimasel ajal торйӧн нин бӧръя каднас;
mitte eriti tark абу торъя сюсь;
marju, eriti mustikaid, oli palju вотӧсыс, торйӧн нин чӧдйыс, вӧлі уна

esiteks <esiteks adv>
1. algul, esialgu, esmalt первой[сӧ]
♦
ta hakkas laulma, esiteks aralt, siis julgemini сійӧ пондіс сьывны, первойсӧ полӧмпырысь, сэсся повтӧмаджык
2. esimeseks ӧти-кӧ
♦
esiteks ei ole mul selleks aega ja teiseks vajaksin puhkust ӧти-кӧ, та вылӧ менам кадӧй абу, мӧд-кӧ, меным колӧ шойччыштны

ette nägema
1. ettepoole nägema водзысь аддзыны
♦
udu tõttu ei näe kaugele ette ру вӧснаыс ёна водзысь он аддзы
2. [ette] aimama, oletama, arvama водзвыв тӧдны
♦
ilmatark nägi ette varast kevadet туналысь кайтіс водз тулыс
3. [õigusakti kohta:] sätestama, ette kirjutama, kindlaks määrama тшӧктыны
♦
seda pole eeskirjades ette nähtud тайӧс индӧдас абу шуӧма

fantaasia <fant'aasia fant'aasia fant'aasia[t -, fant'aasia[te fant'aasia[id 01 s>
1. kujutlusvõime фантазия
♦
ohjeldamatu fantaasia этш тӧдтӧм фантазия
2. väljamõeldis, kujutlus лӧсьӧдлӧмтор, фантазия
♦
see pole fantaasia, vaid tõelisus тайӧ абу лӧсьӧдлӧмтор, а збыль
3. muus vabas vormis helitöö фантазия
♦
fantaasia klaverile ja orkestrile фантазия пианинолы да оркестрлы

halb <h'alb halva h'alba h'alba, h'alba[de h'alba[sid & h'alb/u 22 adj, s>
1. adj лёк, омӧль
♦
halb ilm лёк поводдя;
halb lõhn лёк дук;
halb tervis омӧль дзоньвидзалун;
halb kuulsus лёкӧн нималӧм;
halb tegu мисьтӧмтор вӧчӧм;
halb tuju лёк ру;
halb eelaimus лёкӧс кылӧм;
halvad iseloomujooned омӧль сям;
halvad teated лёк юӧръяс;
halb näitleja омӧль актёр;
halvad sõbrad омӧль ёртъяс;
halb töö омӧль удж;
mul on halb меным лёк;
pudrul on halb maitse рокыс чӧскыдтӧм (кӧра);
see mõte ei ole halb тайӧ мӧвпыс абу лёк;
sellel kohal on halb istuda тані абу лӧсьыд пукавны;
kala on halvaks läinud чериыс тшыксьӧма;
mul läks süda halvaks менӧ пондіс вукӧдны
2. s лёк, лёктор
♦
ta ei soovi sulle halba сійӧ тэныд лёксӧ оз кӧсйы

hing <h'ing hinge h'inge h'inge, h'inge[de h'inge[sid & h'ing/i 22 s>
1. hingamine, hingetõmme лолалӧм, лов шы ► sama päritoluga sama päritoluga leil
♦
jooksin nii et hing kinni пышйӧмысь лолӧй тырис;
suits lõi hinge kinni тшынсьыс лолӧй оз шед;
tõmbasin kergendatult hinge кокньӧдана ышловзи;
peatusin, et hinge tagasi tõmmata сувтовкери лолыштны
2. sisemaailm, elu, eluvõime, õhin, innustaja, põhiolemus лов, сьӧлӧм
♦
hinge ilu ловлӧн мич;
õilsa hingega inimene бур сьӧлӧма морт;
hing sai rahu сьӧлӧм бурмис, лолӧй лӧнис;
hing on ärevil сьӧлӧм абу инын;
hinges keeb viha сьӧлӧм лӧгӧн тырӧма;
{kelle} hinge kallale kippuma ырыштчыны {кодлыськӧ} лов босьтны;
tal on vaevalt hing sees сійӧ ӧдва ловъя;
ta teeb kõike hingega сійӧ ставсӧ вӧчӧ сьӧлӧмсяньыс
3. mittemateriaalne alge, elusolend лов
♦
kadunud hing вошӧм лов;
hing ja keha лов да вир-яй;
hinge surematus ловлӧн кувтӧмлун;
inimhing морт лов;
mitte kusagil ei olnud elavat hingegi ловъя лов некӧні эз вӧв, морт ни лов некӧні эз вӧв;
ära räägi sellest ühelegi hingele некодлы тайӧс эн висьтав;
mis sa hing kostad! но мый татчӧ шуан!

hoolima <h'ooli[ma h'ooli[da hooli[b hooli[tud 28 v>
1. meeldivaks pidama радейтны; hoolt kandma тӧждысьны; kahju olema жалитны
♦
sa peaksid oma lastest rohkem hoolima тэныд эськӧ коліс бурджыка тӧждысьны челядь вӧснаыд;
hea peremees hoolib oma hobusest бур кӧзяин жалитӧ ассьыс вӧвсӧ;
õuntest ma eriti ei hooli яблок меным ёна оз кажитчы;
ta ei hooli oma tervisest дзоньвидзалуныс сылы абу жаль
2. tähelepanu pöörama пыдди пуктыны; arvesse võtma артӧ босьтны
♦
ma ei hooli sellest mitte põrmugi меным тайӧ дзик веськодь;
poiss hoolis vähe ema nõuannetest зон мамыслысь велӧдӧмсӧ ёна эз кывзы;
teiste arvamustest ei tee ta hoolimagi мукӧдлысь видзӧдлассӧ сійӧ пыдди оз пукты

hulgas <hulgas postp, adv> vt ka hulka, hulgast postp [gen] seas, keskel пӧвстын, пиын; kuulumise kohta лыдын
♦
muude paberite hulgas seda kirja ei olnud мукӧд кабала пӧвстын сійӧ гижӧдыс эз вӧв;
teadlaste hulgas hinnatakse teda учёнӧйяс пӧвстын сійӧс вылӧ донъялӧны;
teda ei ole enam elavate hulgas сійӧ абу нин ловъяяс лыдын

hulgast <hulgast postp, adv> vt ka hulgas, hulka postp [gen] seast, keskelt пӧвстысь, пиысь; kuulumise kohta лыдысь
♦
otsisin teda rahva hulgast корси сійӧс йӧз пӧвстысь;
ta ei ole kõige rumalamate hulgast сійӧ абу медся бӧбъяс лыдысь

häbi <häbi häbi häbi -, häbi[de häbi[sid 17 s> яндзим
♦
kas sul häbi ei ole! абу мӧй тэныд яндзим!;
kus selle häbi ots! юр яндзим;
punastasin häbi pärast яндзимла гӧрдӧді;
häbi vaadata яндзим видзӧдны;
vajuks häbi pärast maa alla яндзимла му пырыс мунны дась;
vaata, et sa endale häbi ei tee видзӧд, мед он янав

igavesti <igavesti adv>
1. ajaliselt lõputult, aina, pidevalt век, пыр
♦
igavesti sinu век тэнад;
igavesti muutuv maailm мирыс пыр вежсьӧ;
miski ei kesta igavesti нинӧм абу помтӧм;
igavesti kestev armastus помасьлытӧм муслун
2. väga, tohutult зэв
♦
igavesti vana maja зэв важ керка

ikkagi <'ikkagi adv> век жӧ
♦
pidage see ikkagi meeles век жӧ кутӧй тайӧс тӧд выланыд;
tööd pole palju, aga koju tulles oled ikkagi väsinud уджыс абу уна, но гортад воан век жӧ мудзӧмыд;
ma ei suuda seda ikkagi uskuda ме век жӧ ог вермы талы эскыны

ilus <ilus ilusa ilusa[t -, ilusa[te ilusa[id 02 adj>
1. kaunis мича
♦
ilusad juuksed мича юрси;
ilus kõnnak мича ветласног;
ilus poiss мича зон;
kui ilus ta on! кутшӧм сійӧ мича!
2. ilmastiku kohta мича
♦
ilus sügis мича ар;
ilus päev мича лун
3. kiiduväärt, tubli, mõnus, tore мича, бур
♦
ilusad unenäod мича вӧтъяс;
pole ilus valetada абу мича пӧръясьны;
oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! мед кӧть ӧти бур кыв эськӧ шуисны!

ime <ime ime ime[t -, ime[de ime[sid 16 s> шемӧс, дивӧ, шензьӧдантор
♦
tehnikaime техника дивӧ;
seitse maailma imet мирса сизим дивӧ;
sündis suur ime лоис ыджыд шензьӧдантор;
arstid teevad vahel lausa imet врачьяс мукӧддырйиыс дивӧ вӧчлӧны;
see pole mingi ime тайӧ абу некутшӧм дивӧ;
mõni ime kah! kõnek зэв тай дивӧ!;
ime veel, et ta ei kukkunud дивӧ, мый сійӧ эз усь

inetu <inetu inetu inetu[t -, inetu[te inetu[id 01 adj> мисьтӧм; taunitav, laiduväärt мисьтӧм, лёк
♦
inetu nägu мисьтӧм чужӧм;
inetu maja мисьтӧм керка;
inetu pardipoeg мисьтӧм чӧжпи;
inetu tegu лёк вӧчӧмтор;
on inetu valetada пӧръясьны абу мича

info <info info info[t -, info[de info[sid 16 s>, ka informatsioon teave информация, юӧр
♦
täpne info стӧч информация;
mitteusaldusväärne info абу эскана информация;
sisendinfo info воан информация;
infot andma юӧр сетны

iseenesest <+enesest adv>
1. spontaanselt ачыс
♦
haigus kadus iseenesest висьӧмыс ачыс бырис;
kõik lahenes justkui iseenesest ставыс ладмис быттьӧкӧ ачыс
2. sellisena nagu ta on збыльвылас
♦
kolm nädalat pole ju iseenesest kuigi pikk aeg куим вежоныд збыльвылас абу и ёна кузь кад

ja <ja konj>
1. ühendav да, и
♦
sina ja mina тэа-меа, тэ да ме;
isa ja ema бать-мам;
eesti ja vene keel эст да роч кыв;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
vihma sajab ja sajab зэрӧ и зэрӧ;
sadu lakkas ja ümberkaudu lõi kõik särama дугдіс зэрны и гӧгӧрбок ставыс пондіс дзирдавны;
kaks ja pool tonni кыкӧн-джынйӧн тонна, кык да джын тонна;
kell kaks ja kümme minutit кык час да дас минутын
2. vastandav а, но
♦
süüdi on tema ja mitte sina мыжа сійӧ, а абу тэ

jagama <jaga[ma jaga[da jaga[b jaga[tud 27 v>
1. юкны ► sama päritoluga sama päritoluga jagama; osadena kellegi vahel юклыны
♦
jagasime õuna neljaks юким яблоксӧ нёль пельӧ;
õpilased jagati rühmadesse велӧдчысьясӧс юклісны чукӧръяс вылӧ;
romaan on jagatud peatükkideks романыс юклӧма юрпасъяс вылӧ;
joonte abil ruutudeks jagatud paber клеткаяс вылӧ визьйӧдлӧм кабала;
häälikud jagatakse vokaalideks ja konsonantideks шыяс юксьӧны вокалъяс да консонантъяс вылӧ
2. jao- v tükikaupa kätte andma, jaotama юклыны, разӧдны, сетавны; osaks saada laskma юксьыны
♦
toitu jagama сёян юклыны;
ema jagas kompvekid lastele мамыс разӧдіс челядьлы капмет;
kingitusi jagama козин сетавны;
võitjatele medaleid jagama вермысьяслы медаль сетавны;
oma teadmisi õpilastele jagama велӧдчысьяскӧд тӧдӧмлунъясӧн юксьыны;
{kellele} kiitust jagama ошкыны;
kaardid jagati mängijatele карті разӧдісны ворсысьяслы
3. millestki teistel osa saada laskma, kellelegi enda omast osa loovutama юксьыны, юкны
♦
{kellega} peavarju jagama юр сюянін юкны;
{kellega} viimast leivapalukest jagama бӧръя нынь торйӧн юксьыны;
{kellega} muresid ja rõõme jagama шог и гаж юкны;
ma ei jaga sinu vaateid ме абу сӧглас тэнад видзӧдласыдкӧд;
{kelle} seisukohta jagama видзӧдласкӧд сӧгласитчыны
4. mat юкны
♦
kaheksat neljaga jagama кӧкъямыс нёль вылӧ юкны;
jagage kümme kahega дас юкӧй кык пельӧ

jahe <jahe jaheda jaheda[t -, jaheda[te jaheda[id 02 adj> õhk, tuul jms ыркыд; vesi jms кӧдзыд; ülekantud tähenduses кӧдзыд
♦
jahe õhk ыркыд сынӧд;
jahe ilm ыркыд поводдя;
jahe vesi кӧдзыд ва;
jahe ruum ыркыд жыр;
jahe vastuvõtt кӧдзыда примитӧм;
jahe vastus кӧдзыд вочакыв;
suvi oli üsna jahe гожӧмыс вӧлі ыркыдкодь;
ega sul jahe ei ole? тэныд абу кӧдзыд?

jama <jama jama jama -, jama[de jama[sid 17 s> kõnek
1. loba, lora, mõttetu v jabur jutt, rumalus сӧрӧм, нинӧм абу
♦
ajab jama [suust välja] нинӧм абусӧ висьталӧ, сӧрӧ;
hakkas jama ajama босьтчис сӧрны
2. segadus, jant нок
♦
õige jama alles algab збыль нокыс водзын на;
jama kui palju! мында нокыс!

juurest <juurest postp, adv>
1. postp [gen] kelle-mille vahetust lähedusest дорысь
♦
tule akna juurest ära кеж ӧшинь дорсьыс;
juuksed hakkavad kõrvade juurest halliks minema пель дортіыс юрсиыс дзормыны пондӧма
2. postp [gen] kelle asu- v tegutsemiskohast ордысь, дорысь
♦
ta kolis vanemate juurest ära сійӧ муніс бать-мам ордсьыс мӧдлаӧ овны;
tulen juuksuri juurest локта парикмахер дорысь
3. adv vahetust lähedusest матісянь, орччӧн
♦
juurest vaadatuna ei ole see nii ilus, kui eemalt paistab матісяньыс сійӧ абу сэтшӧм мича, кыдзи кажитчӧ ылісянь

jõud <j'õud j'õu j'õudu j'õudu, j'õudu[de j'õudu[sid & j'õud/e 22 s>
1. kehaline jaks, vaimne suutlikkus, mõju[võim], intensiivsus, maksvus, kehtivus вын; jaks эбӧс
♦
hiiglaslik jõud зэв ыджыд вын;
kohutav jõud зэв ыджыд вын;
ebatavaline jõud торъялан вын;
nõrk jõud омӧль вын;
vaimne jõud пытшкӧсса вын;
elujõud олӧм вын;
hobujõud füüs вӧв вын;
inimjõud морт вын;
kesktõmbejõud füüs шӧрлань мунан вын;
kesktõukejõud füüs шӧрсянь мунан вын;
külgetõmbejõud füüs ас дорӧ кыскан вын;
seadusjõud оланпаслӧн вын;
veenmisjõud эскӧдан вын;
võlujõud шемӧса вын;
ühisel jõul ӧтув;
jõudu mööda вермӧм серти;
üle jõu töötama вынысь вывті уджавны;
jõudu kasutama вынӧн босьтны;
kõigest jõust pingutama став вынысь зільны;
mul ei jätku jõudu seda teha менам вынӧй абу тайӧс вӧчны;
seadus on kaotanud oma jõu оланпас воштӧма вынсӧ
2. rühmitis ühiskonnas, mingil alal töötaja v tegutseja, sõjavägi вын
♦
ühiskonna edumeelsed jõud, progressijõud йӧзкотырса прогрессивнӧй вынъяс;
abijõud отсасьысьяс;
kaitsejõud sõj дорйысян вынъяс;
relvajõud оружьеа вынъяс;
õhujõud sõj сынӧдса вынъяс;
tehas vajab kvalifitseeritud jõude заводлы колӧны кужысь уджалысьяс

kaaluma <k'aalu[ma k'aalu[da kaalu[b kaalu[tud 28 v>
1. kaalu omama кыскыны; piltl лоны тӧдчанаӧн, кутны тӧдчанлун
♦
pakk kaalub kolm kilo пакетыс кыскӧ куим кило;
tema sõna kaalub vähe сылӧн кывйыс абу тӧдчана;
kaaluv argument тӧдчана аргумент
2. kaalu kindlaks määrama веситны, ӧшны; end веситчыны; millegi üle järele mõtlema артыштны, артавны, донйыштны
♦
olukorda põhjalikult kaaluma ситуациясӧ бура донйыштны;
ettepanekut kaaluma вӧзйӧмсӧ донйыштны;
kaalusin kotti kilo suhkrut веситі мешӧкӧ кило сакар;
ta on rahaasjus äärmiselt kaaluv сьӧма делӧясад сійӧ зэв артасьысь

kahjuks <kahjuks adv> жаль
♦
kahjuks jäin hiljaks жаль, сёрми;
kahjuks pole mul aega жаль, менам кадыс абу

kahtlane <k'ahtlane k'ahtlase k'ahtlas[t k'ahtlas[se, k'ahtlas[te k'ahtlas/i & k'ahtlase[id 12 & 10? adj> сэтшӧм-татшӧм; ebausutav эскыны позьтӧм
♦
kahtlane isik сэтшӧм-татшӧм морт;
kahtlased andmed эскыны позьтӧм тӧдмӧс;
kahtlane köha абу бур кызӧм;
kahtlase kuulsusega naine сэтшӧм-татшӧмӧн кывсьысь нывбаба, омӧль репутацияа нывбаба;
kahtlase väärtusega kaup сэтшӧм-татшӧм вузӧс;
kahtlane, kas ta tuleb ӧдвакӧ сійӧ локтас

kaugeltki <k'augeltki adv> hoopiski, üldsegi, sugugi ньӧти, дзик
♦
ülesanne pole kaugeltki kerge уджыс ньӧти абу кокни

kindel <k'indel k'indla k'indla[t -, k'indla[te k'indla[id 02 adj>
1. kandev, kõva, tugev, vastupidav крепыд, зумыд, ён; turvaline, ohutu зумыд; usaldusväärne эскана, вернӧй
♦
kindel alus v põhi крепыд подув;
jää pole veel kuigi kindel йиыс абу на ёна крепыд;
ma ei tunne end siin kindlana ме тані ачымӧс ог зумыда кыв;
räägi sellest ainult kõige kindlamale sõbrale тайӧс висьтав сӧмын медся вернӧй ёртыдлы
2. püsiv, muutumatu, vankumatu, vääramatu зумыд
♦
kindel otsus зумыд шуӧм;
astus kindlal sammul edasi зумыда восьлаліс водзӧ
3. ilmne, vaieldamatu, selge стӧч, ясыд; veendunud эскана
♦
kindlad faktid ясыд фактъяс;
kindel kõneviis keel юӧртана сёрнитанног;
kindel teadmine стӧч тӧдӧм;
pole veel kindel, kes võidab абу на ясыд, коді вермас;
olen kindel, et ta tuleb эска, мый сійӧ локтас;
ole päris kindel, midagi ei juhtu эн майшась, нинӧм оз ло
4. määratud урчитӧм, вежласьтӧм
♦
kindlad hinnad вежласьтӧм донъяс;
kindel palk урчитӧм удждон

kindlasti <k'indlasti adv> kahtlemata, tingimata быть, дерт жӧ, кыв шутӧг
♦
ta tuleb kindlasti сійӧ быть локтас;
kindlasti ta pole süüdi дерт жӧ, сійӧ абу мыжа