?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу
homme <h'omme adv> аски
♦
homme hommikul аски асыв[нас];
täna-homme peaks ta saabuma талун-аски сійӧ должӧн воны
homne <h'omne h'omse h'omse[t -, h'omse[te h'omse[id 02 adj, s>
1. adj аскиа
♦
homne päev аскиа лун
2. s аски
♦
homsest alates, homsest peale аскисянь;
oota homseni! виччыв аскиӧдз!
hästi <h'ästi adv>
1. бура, лючки
♦
väga hästi зэв бур;
hästi töötama бура уджавны;
kõik lõppes hästi ставыс лючки помасис;
selle töö võib väga hästi jätta homseks тайӧ уджсӧ позьӧ нем думайттӧг кольны аски вылӧ;
ta saab kõigiga hästi läbi сійӧ ставкӧд ладмӧ;
ela[ge] hästi! ов бура!;
mu käsi käib hästi менам ставыс бур
2. (eitusega) kuigivõrd, päriselt, eriti вывті, ёна
♦
ma ei saa teist hästi aru ме тіянӧс огджык гӧгӧрво;
seal talle hästi ei meeldinud сэн сылы эз вывті кажитчы
3. väga, õige, kangesti зэв
♦
hästi ilusad asjad зэв мичаторъяс;
hästi palju lilli зэв уна дзоридз;
hästi vähese jutuga inimene зэв этша сёрниа морт
jälle <j'älle adv>, ka jällegi uuesti, taas бара
♦
tulen homme jälle аски бара вола;
kevad on jälle käes бара воис тулыс;
ikka ja jälle выльысь и выльысь
järsku <j'ärsku adv>
1. ajaliselt другысь
♦
ilm läks järsku pilve другысь кымӧртчис
2. võib-olla, vahest колӧк
♦
järsku ma ei saa homme tulla колӧк, ме ог вермы аски локны
jätkama <j'ätka[ma jätka[ta j'ätka[b jätka[tud 29 v> edasi tegema водзӧ вӧчны, водзӧ нуӧдны
♦
tööd jätkama водзӧ нуӧдны удж;
läbirääkimisi jätkatakse homme водзӧ сёрнитчыны мӧдасны аски;
jätkake, ma kuulan teid! висьталӧй водзӧ, ме тіянӧс кывза!
kavatsema <kavatse[ma kavatse[da kavatse[b kavatse[tud 27 v> кӧсйыны; mõttes olema думайтны
♦
kavatsesime ära sõita кӧсйим мунны;
mida sa homme kavatsed teha? мый тэ аски думайтан вӧчны?
klappima <kl'appi[ma kl'appi[da klapi[b klapi[tud 28 v> kõnek
1. kokku sobima ладмыны
♦
me ei klapi omavahel ми ог ладмӧй;
need värvid ei klapi omavahel тайӧ рӧмъясыс ӧта-мӧдныскӧд оз ладмыны
2. laabuma, sujuma артмыны
♦
meie perekonnaelu ei klapi миян семъя олӧм оз артмы;
kui kõik klapib, siis oleme homme juba kodus ставыс кӧ артмас, аски гортын нин лоам
kontrolltöö <+t'öö t'öö t'öö[d -, t'öö[de & töö[de t'öö[sid & t'ö[id 26 s> донъялан удж, контроль удж
♦
homme on matemaatikas kontrolltöö аски лоас контроль удж математикаысь
külla <k'ülla adv> гӧсьти, гӧсьтитны
♦
Tule mulle homme külla! волы аски ме ордӧ гӧсьти!
paranema <parane[ma parane[da parane[b parane[tud 27 v>
1. paremaks muutuma бурмыны
♦
mu nägemine paranes ме мӧді бурджыка аддзыны;
homseks ilm paraneb аски мичаммас;
meeleolu paranes ру кыпаліс
2. tervenema бурдны
♦
haav paranes kiiresti дойыс ӧдйӧ бурдіс
seesama <s'ee+sama selle+sama se[da+sama -, n'ee[d+sama[d nen[de+sama[de n'e[id+sama[sid & n'e[id+sam/u 17 pron>
1. rõhutades: sama сійӧ жӧ, тайӧ жӧ
♦
kõik on endine: seesama kaev, needsamad õunapuud ставыс важ кодьыс: сійӧ жӧ струбаыс, сійӧ жӧ яблок пуясыс;
kohtume homme selsamal kellaajal аддзысям аски тайӧ жӧ каднас
2. samasugune сэтшӧм жӧ, кодь жӧ
♦
tal on just seesama kõnnak nagu isal сылӧн ветласногыс батьыс кодь жӧ
toimuma <t'oimu[ma t'oimu[da t'oimu[b t'oimu[tud 27 v> teoks saama, aset leidma, sündima лоны, вӧвны
♦
koosolek toimub homme собранньӧ лоас аски;
mis siin toimub? мый тані вӧчсьӧ?
tulema <tule[ma t'ull[a tule[b t'ul[dud, tul[i tul[ge tull[akse 36 v>
1. lähenedes liikuma локны
♦
tuleb aeglaselt ньӧжйӧ локтӧ;
tule minu juurde! лок ме дорӧ!;
õnnetus ei jää tulemata piltl неминучаысь не мынны, шог суас
2. nähtavale ilmuma, nähtavaks saama петны
♦
haavast hakkas verd tulema дойсьыс пондіс вир петны
3. saabuma, pärale v kätte jõudma воны; tulevikus toimuma лоны
♦
külalised tulevad kella viieks гӧсьтъяс воасны вит час кежлӧ;
und ei tule ун оз лок
4. tekkima, ilmuma, sugenema
♦
laubale tulid higipiisad кымӧсас мыччысисны ньылӧм войтъяс;
tal tuli tahtmine vaadata, mis seal toimub сылы лоис окота видзӧдлыны, мый сэні вӧчсьӧ;
jutus tuli vaheaeg сёрни коставліс;
see sõna on tulnud kreeka keelest тайӧ кывйыс воӧма грек кывйысь
5. da-infinitiiviga: vaja olema, kohustatud v sunnitud olema, pidama ковны; tulevikus ja minevikus ковмыны
♦
homme tuleb meil vara tõusta аски миян ковмас водз чеччыны;
heina ajal tuli abilisi palgata турун пуктігӧн ковмис отсасьысьясӧс медавны;
sind tuleb alati oodata тэнӧ век колӧ виччыны
6. osutab millelegi tulevikus toimuvale лоны
♦
siia tuleb uus maja тані лоас выль керка
tõenäoline <+n'äoline n'äolise n'äolis[t n'äolis[se, n'äolis[te n'äolis/i & n'äolise[id 12 & 10? adj> arvatavasti toimuv, oletatav, usutav, võimalik лоны верман
♦
tõenäoline põhjus лоны верман помка;
on tõenäoline, et ta tuleb homme вермас лоны, мый сійӧ локтас аски
