[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

eesti keeles комиӧн

Sõnastikust • Kasutusjuhend • @post


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

avaldus <avaldus avalduse avaldus[t avaldus[se, avaldus[te avaldus/i 11 s>
1. avaldumine, ilming тыдовтчӧм, петкӧдчӧм, петкӧдлӧм
♦
vastuolude avaldus ӧта-мӧдкӧд лӧсявтӧмторъяслӧн петкӧдчӧм;
tundeavaldus сьӧлӧмкылӧм петкӧдчӧм;
tänuavaldus аттьӧалӧм;
usaldusavaldus эскӧм петкӧдлӧм
2. ametlik teadaanne, dokument шыӧдчӧм
♦
valitsuse avaldus веськӧдлысь котырлӧн шыӧдчӧм;
hagiavaldus jur ёрдӧ шыӧдчӧм;
pensioniavaldus пенсия вылӧ петӧм йылысь шыӧдчӧм;
avalduste läbivaatamine шыӧдчӧм видлалӧм;
avaldust esitama шыӧдчӧм сетны;
avaldust tagasi võtma шыӧдчӧм бӧр босьтны;
ta andis kõrgkooli astumise avalduse сійӧ сетіс вузӧ пырӧм йылысь шыӧдчӧм

huvitav <huvitav huvitava huvitava[t -, huvitava[te huvitava[id 02 adj> интереснӧй
♦
huvitav fakt интереснӧй факт;
huvitav, kas ta on juba tagasi tulnud? интереснӧ, сійӧ бӧр нин воис?

hõikama <h'õika[ma hõiga[ta h'õika[b hõiga[tud 29 v> hüüdma горӧдны; nimepidi hüüdma чукӧстны; hõikega kutsuma чукӧстны
♦
hõikasin talle paar sõna järele кыв-мӧд горӧді бӧрсяньыс;
hõikas täiest jõust горӧді мый вынысь;
hõika ta tagasi чукӧст сійӧс бӧр

jalg <j'alg jala j'alga j'alga, j'alga[de & j'alg/e j'alga[sid & j'alg/u 22 s>
1. inimesel, loomal кок
♦
parem jalg веськыд кок;
vasak jalg шуйга кок;
pikad jalad кузь кок;
jämedad jalad кыз кок;
kõverad jalad чукля кок;
väledad jalad тэрыб кок;
eesjalg, esijalg, esimene jalg водз кок;
puujalg пу кок;
tagajalg, tagujalg, tagumine jalg бӧр кок;
sul on nooremad jalad тэнад кокыд томджык;
jalgu pühkima кок чышкыны;
väänas jala välja коксӧ песовтіс;
murdis jala коксӧ чегис;
jalg pandi lahasse коксӧ кардъялісны;
lonkab ühte jalga ӧти кок пӧвнас чотӧ;
jalad on pikast istumisest surnud дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
kingad on jala järgi кӧмыс буретш;
saapaid jalga panema [endale] сапӧгасьны;
kingi jalga proovima тупли мерайтны;
panin püksid jalga гачаси;
ta võttis püksid ja sokid jalast сійӧ пӧрччис гачсӧ да носкисӧ;
koer hammustas poissi jalast пон курччис зонкаӧс кокӧдыс;
aitasin kukkunu jalgadele отсалі усьӧмалы сувтны;
püsisime vaevu jalul муртса кок йылын сулалім;
jala peale astuma кок вылӧ тальччыны
2. kandev osa, alus кок; bot. под
♦
lambijalg, lambi jalg лампа кок;
seenejalg, seene jalg тшак под;
kolme jalaga tool куим кока улӧс;
jalaga õmblusmasin кокӧн личкалан вурсян машина

jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр

kaas <k'aas kaane k'aan[t k'aan[de, kaan[te k'aas[i 14 s>
1. anuma kate вевт
♦
kasti kaas куд вевт;
jääkaas йи корка;
klaverikaas пианино вевт;
kaanega korv вевта кӧрзина;
kaant peale panema вевттьыны;
kaant ära võtma вевт восьтны;
külm tõmbas lahele kaane peale piltl кӧдзыдыс дорис куръясӧ
2. raamatul кыш, корка
♦
esikaas водз кыш;
nahkkaas кучик корка;
tagakaas бӧр кыш;
raamat on kaanest kaaneni läbi loetud небӧгыс водзсяньыс помӧдзыс лыддьӧма

kohta <k'ohta postp [gen]> osutab sellele, kellesse-millesse miski asi puutub, kellega-millega miski seostub йылысь
♦
tema tagasituleku kohta me midagi ei tea сылӧн бӧр воӧм йылысь ме нинӧм ог тӧд

naasma <n'aas[ma n'aas[ta naase[b n'aas[tud, n'aas[is n'aas[ke 32 v> tagasi pöörduma бӧр воны, бӧр локны
♦
naaseme järvelt alles õhtu eel ты вылысь бӧр воам сӧмын рытланьыс

pilet <pilet pileti pileti[t -, pileti[te pilete[id 02 s> pääse билет
♦
aastapilet вося билет;
tagasisõidupilet бӧр локтан билет;
piletid on läbi v välja müüdud став билетыс вузалӧма

pöördumine <p'öördumine p'öördumise p'öördumis[t p'öördumis[se, p'öördumis[te p'öördumis/i 12 s> kellegi juurde v poole шыӧдчӧм; suuna muutmine бергӧдчӧм
♦
tagasipöördumine бӧр бергӧдчӧм;
presidendi pöördumine rahva poole президентлӧн войтыр дорӧ шыӧдчӧм

saadu <s'aadu s'aadu s'aadu[t -, s'aadu[te s'aadu[id 01 s> босьтӧма, босьтӧмтор
♦
laenuks saadu tuleb tagasi anda уджйӧзӧн босьтӧматӧ колӧ бӧр сетны

sealt <s'ealt adv> osutab kõnelejast eemal olevale kohale сэтысь
♦
läks kööki ja tuli sealt kohe toidunõudega tagasi ветліс инпӧлӧ да пыр жӧ бӧр локтіс сэтысь бекар-паньӧн;
kes sealt tuleb? коді сэні локтӧ?

taastama <t'aasta[ma t'aasta[da t'aasta[b t'aasta[tud 27 v> бӧр лӧсьӧдны, выльысь лӧсьӧдны; uuesti üles ehitama выльысь кыпӧдны
♦
diplomaatilisi suhteid taastama выльысь лӧсьӧдны дипломатия йитӧдъяс;
tervist taastama дзоньвидзалун бурмӧдны;
omanike õigused taastati эмбур кутысьяслы бӧр сетісны инӧдъяснысӧ

taastamine <t'aastamine t'aastamise t'aastamis[t t'aastamis[se, t'aastamis[te t'aastamis/i 12 s> бӧр лӧсьӧдӧм

tagapool <+p'ool adv, prep [part]; +p'ool poole p'ool[t p'ool[de, pool[te p'ool[i 13 s>
1. adv taga бӧрын, бӧрвылын
♦
tagapool seisjad tõusid kikivarvule бӧрын сулалысьяс кыпӧдчисны кок чунь йылас
2. adv hiljem, allpool[järgnevas tekstis] бӧрын, бӧрынджык
♦
sellest tuleb juttu tagapool та йылысь сёрниыс лоас бӧрынджык
3. prep [part] kellegi, millegi taga сайын
♦
talu asub tagapool metsa хуторыс вӧр сайын
4. s tagumine pool, tagakülg бӧр; tagumik, taguots сітан
♦
kleidi ees- ja tagapool платтьӧлӧн водзыс да бӧрыс;
tüseda tagapoolega naine кыз сітана нывбаба

tagasi <tagasi adv; tagasi postp [nom], postp [part]>
1. adv liikumise vastassuunas бӧрлань, бӧрвыв, бӧрӧ; lähtekohta бӧр
♦
astu samm tagasi воськовт бӧрлань;
kella tuleb tagasi keerata часісӧ колӧ бӧрӧ бергӧдны;
hüüa lapsed tagasi чукӧст челядьсӧ бӧр
2. adv näitab millegi üleminekut endisele omanikule бӧр
♦
anna mu raamat tagasi вай меным небӧгӧс бӧр
3. adv reaktsioonina, vastusena mingile tegevusele воча
♦
ta ei viruta kunagi tagasi сійӧ воча некор оз варт
4. postp [nom], postp [part] teatud ajavahemik mineviku suunas сайын
♦
see juhtus aasta tagasi тайӧ вӧлі во сайын;
aastaid tagasi уна во сайын

tagasi võtma
1. uuesti enda valdusse võtma бӧр босьтны, бергӧдны, косӧдны
♦
võtsin endise nime tagasi бӧр босьті важ нимӧс
2. eelnevalt öeldust loobuma соссьыны, бӧрыньтчыны
♦
võttis oma sõnad tagasi соссис аслас кывъяссьыс

tagastama <tagasta[ma tagasta[da tagasta[b tagasta[tud 27 v> tagasi maksma, andma косӧдны, бӧр сетны; tagasi tooma бӧр вайны; tagasi viima бӧр нуны
♦
sõitis võlgu tagastamata minema уджйӧзсӧ косӧдтӧг муніс;
tagastasin raamatud raamatukogusse небӧгъяссӧ бӧр нуи библиотекаӧ

tagumine <tagumine tagumise tagumis[t tagumis[se, tagumis[te tagumis/i 12 adj> taga asetsev бӧр, бӧрладор, бӧрладорса; pahupoolne, pöörd- мӧдар, мӧдарладор, мӧдарладорса; viimane бӧръя
♦
tagumine külg мӧдар бок;
Kuu tagumine pool Тӧлысьлӧн мӧдар бокыс;
oli tagumine aeg minema hakata вӧлі бӧръя кад мунны

teekond <t'eek'ond t'eekonna t'eek'onda t'eek'onda, t'eek'onda[de t'eek'onda[sid & t'eek'ond/i 22 s> reis, retk туйкост, туй; liikumine, kulgemine мунӧм
♦
pikk teekond кузь туй;
linnateekond карӧ мунӧм;
tagasiteekond бӧр туй;
isa lõpetas oma maise teekonna батьлӧн олан туйыс эштіс

tulev <tulev tuleva tuleva[t -, tuleva[te tuleva[id 02 adj, s>
1. (partits) локтысь
♦
tagasitulev бӧр локтысь;
aknast tulev valgus ӧшиньӧд пырысь югыд;
kraanist tulev vesi кранысь петысь ва
2. adj ajaliselt käesolevale järgnev, järgmine локтан
♦
tuleval aastal локтан воӧ;
tuleval nädalal локтан вежонӧ, локтан вежоннас

tõusma <t'õus[ma t'õus[ta tõuse[b t'õus[tud, t'õus[is t'õus[ke 32 v>
1. ülespoole, kõrgemale liikuma кайны; püsti сувтны; õhku, lendu лэбзьыны; päikse kohta петны; hommikul voodist tõusta чеччыны
♦
mööda treppi pööningule tõusma содйӧд йирк вылӧ кайны;
lind tõusis lendu v õhku лэбач лэбзис;
jõelt tõuseb udu юсянь кыптӧ ру;
päike tõusis täna kell üheksa шондіыс талун петіс ӧкмыс часын;
hobune tõusis tagajalgadele вӧв сувтіс бӧр кок вылас;
Kristus on üles tõusnud Кристос ловзьӧма
2. kõrgemaks muutuma, kõrgenema
♦
jõgi tõusis üle kallaste юыс ойдӧма;
piim tõusis keema йӧв пузис
3. määralt, ulatuselt, astmelt, näitajatelt jne suurenema, kasvama, kiirenema содны ► sama päritoluga sama päritoluga sündima
♦
pension tõuseb пенсия содӧ;
hinnad tõusevad донъяс содӧны

veeretama <veereta[ma veereta[da veereta[b veereta[tud 27 v>
1. edasi-tagasi быгльӧдлыны, гӧгльӧдлыны; ühes suunas быгыльтны, гӧгыльтны
♦
veeretab suurt kivi гӧгльӧдлӧ ыджыд из;
palgid veeretati mäest alla керъяс быгльӧдлісны кыр бӧр
2. ringi ajama, keerutama бергӧдлыны
♦
vokki veeretama печкан машина бергӧдлыны, кока печкан бергӧдлыны
3. piltl kellelegi teisele siirama v lükkama сӧлӧдны
♦
süüd venna peale veeretama мыжсӧ вок вылӧ сӧлӧдны
4. piltl rääkima, heietama кузя висьтавны, лавгыны
♦
veeretas muremõtteid кузя висьталіс шог думъяссӧ;
veeretab laulu лавгӧ-сьылӧ

ükskord <+k'ord adv>
1. mingil ajal tulevikus коркӧ; minevikus ӧтчыд, коркӧ
♦
ma tulen sind ükskord vaatama ме коркӧ пырала тэ ордӧ;
ükskord pidin peaaegu uppuma ӧтчыд муртса эг вӧй;
see oli ükskord ennevanasti тайӧ вӧлі коркӧ зэв важӧн
2. lõpuks, viimaks
♦
jõudsid ometi ükskord tagasi! воин жӧ тай сэсся бӧр!

ümber <'ümber postp, prep, adv>
1. postp [gen]; prep [gen]; adv kedagi v midagi ümbritsemas, ringiga гӧгӧр
♦
käis paar ringi ümber maja ӧт-мӧдысь кытшовтіс керка гӧгӧр;
pood on ümber nurga лавкаыс пельӧс сайын
2. postp [gen] osutab kellegi v millegi keskpunktis olekule гӧгӧр
♦
jutt keerles poliitika ümber сёрниыс бергаліс политика гӧгӧр
3. postp [gen] seoses arvudega: umbkaudu гӧгӧр
♦
kell võis olla kuue ümber кадыс вермис лоны квайт час гӧгӧр
4. adv vastupidisesse suunda, teistpidi, ringi
♦
pööras ümber ja läks tagasi бергӧдчис да муніс бӧр
5. adv püst- v normaalasendist pikali v kummuli
♦
tool läks ümber улӧсыс путкыльтчис
6. adv teise kohta, teisale, ringi
♦
kallas kartulid kotist ümber kasti кисьтіс картупельсӧ мешӧкысь ящикӧ
7. adv ühenduses muutmise v muutumisega: teistsuguseks, teiseks, ringi
♦
vahetas raha pangas ümber вежис банкын сьӧм
8. adv ajaliselt: otsa, mööda, läbi, otsas, möödas
♦
puhkus sai ümber отпуск помасис

ümber pöörama
1. teise külje peale või tagurpidi бергӧдны
♦
pööra paberileht ümber бергӧд кабала листсӧ
2. vastupidisesse või teise suunda бергӧдчыны
♦
pööras ümber ja läks tagasi бергӧдчис да муніс бӧр


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur