[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

arendama <arenda[ma arenda[da arenda[b arenda[tud 27 v> сӧвмӧдны
♦
tööstust arendama промышленносьт сӧвмӧдны;
rahvuskultuuri arendama национальнӧй культура сӧвмӧдны;
lapses mõtlemist arendama кагалысь мӧвпалан сямсӧ сӧвмӧдны;
kiirust arendama ӧддзыны;
{kelle} mõtet edasi arendama {кодлысь} мӧвпсӧ водзӧ сӧвмӧдны;
muusika ja teater arendavad inimest музыка да театр сӧвмӧдӧны мортсӧ;
arendati kultuurisidemeid teiste riikidega паськӧдісны культура йитӧдъяс мукӧд странаяскӧд

areng <areng arengu arengu[t -, arengu[te arengu[id 02 s> arenemine, arenemistase, arenemistulemus сӧвмӧм
♦
tööstuse areng промышленносьт сӧвмӧм, промышленносьтлӧн сӧвмӧм;
majanduse areng экономика сӧвмӧм;
lapse füüsiline areng кагалӧн вир-яй сӧвмӧмыс;
jälgime hoolega sündmuste arengut сюся видзӧдам, мый лоас водзӧ

edasi <edasi adv>
1. liikumine pärisuunas v kavatsetud suunas водзӧ
♦
sammub edasi водзӧ восьлалӧ;
minge otse edasi мунӧй веськыда водзӧ;
sõidan Tartusse ja sealt edasi Võrru муна Тартуӧ да сэсянь водзӧ Выруӧ;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ
2. ajas kaugemale, eelseisvale ajale, tulevikus водзӧ
♦
tähtaeg lükati edasi сроксӧ вештісны водзӧ;
mida edasi, seda hullem кымын водзӧ[джык], сымын лёк[джык];
mis saab edasi? мый водзӧ лоас?;
kuidas edasi elada? кыдзи водзӧ овны?
3. endist viisi, ikka veel, katkenud tegevuse jätkamisel водзӧ
♦
ta magas edasi сійӧ водзӧ узис;
pärast räägime edasi бӧрнас водзӧ сёрнитам;
ela siin edasi водзӧ тан[і] ов;
jutustage edasi висьталӧй водзӧ
4. järgnevalt, lisaks, veel сэсся, водзӧ
♦
algul kõndisime metsas, edasi sumpasime soos первой мунім вӧрті, сэсся келім нюрті;
edasi peab mainima, et ... сэсся колӧ гарыштны, мый ...;
edasi ei mäleta ma midagi сэсся ме нинӧм ог помнит;
ja nii v nõnda edasi да сідз водзӧ

edasi jõudma водзӧ воны, водзӧ мунны; edu saavutama велавны
♦
porisel teel jõudsime vaevaliselt edasi няйт туйтіыс ми сьӧкыда воим водзӧ;
õpingutes edasi jõudma бура велӧдчыны;
ametiredelil edasi jõudma уджын кыпӧдчыны;
poiss jõuab matemaatikas kehvasti edasi зонмыс математикаысь омӧля велалӧ

edasi lükkama бӧрынджык кежлӧ вештыны, водзӧ вештыны

edasine <edasine edasise edasis[t edasis[se, edasis[te edasis/i 12 adj> водзӧ лоан
♦
edasised sündmused водзӧ лоанторъяс;
edasised põlvkonnad локтан кӧленаяс;
tööstuse edasine areng промышленносьтлӧн водзӧ сӧвмӧм;
edasistest läbirääkimistest keelduma водзӧ сёрнитчӧмысь бӧрыньтчыны

edaspidi <+pidi adv> tulevikus водзӧ вылӧ, водзӧ кежлӧ
♦
edaspidi ole ettevaatlikum водзӧ кежлӧ видзчысь;
nüüd ja edaspidi ӧні и водзӧ вылӧ

ega <ega konj>
1. konj eitusega seostuv ühendav sõna ни, ни ... ни
♦
tal ei ole isa ega ema сылӧн батьыс ни мамыс абу;
ta ei tahtnud süüa ega juua сійӧ эз кӧсйы ни юны, ни сёйны;
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ;
ta ei tulnud ega tulnud сійӧ некыдз эз лок;
istub ega mõtlegi tõtata пукалӧ да оз и думайт тэрмасьны
2. adv lausungit pehmendav v. kahtlust väljendav eitussõna ӧд; küsilauses -ӧ
♦
ega ta nii noor enam olegi сійӧ ӧд абу нин сэтшӧм том;
ära karda, ega ma midagi ei tee эн пов, ме ӧд нинӧм ог вӧч;
ega sa ei karda? он-ӧ тэ пов?;
ega sa ei tea, millal rong läheb? он-ӧ тэ тӧд, кор мунӧ поездыс?

ehitama <ehita[ma ehita[da ehita[b ehita[tud 27 v> вӧчны; hoonete kohta лэптыны, кыпӧдны
♦
minu isa ehitas maja ise батьӧй лэптіс керкасӧ ачыс;
ehitatakse uut silda вӧчӧны выль пос;
linn on ehitatud soisele kohale карыс лэптӧма нюраинӧ;
poiss kavatseb endale raadiot ehitada зон кӧсйӧ вӧчны аслыс радио;
lind ehitab pesa лэбач вӧчӧ поз;
tulevikuplaane ehitama водзӧ вылӧ план лӧсьӧдлыны

ennustama <ennusta[ma ennusta[da ennusta[b ennusta[tud 27 v> водзвыв висьтавны; kindlail andmeil ette arvama водзвыв висьтавны; käelt, kaartidelt тунавны
♦
tulevikku ennustama водзӧ лоанасӧ висьтавны;
tähtede järgi ennustama кодзувъяс серти тунавны;
ilma ennustama поводдя водзвыв висьтавны;
pilved ennustasid vihma кымӧръяс кайтісны зэр;
käe järgi ennustama ки серти тунавны;
mustlane ennustas talle head elu чиган туналіс сылы бур олӧм

ette <'ette adv, postp> vt ka ees, eest
1. postp ettepoole водзлань
♦
sirutasin käe ette нюжӧді киӧс водзлань
2. adv esiküljele, külge, kasutusvalmis, tarvituseks
♦
sidus põlle ette водздӧраасис;
pane lips ette галстукась;
rong sõitis ette поезд матыстчис;
tõstis endale suure portsjoni ette пуктіс аслыс ыджыд порция
3. adv takistuseks
♦
astusin talle teele risti ette вомӧналі сылы туйсӧ;
poiss pani talle jala ette зон сійӧс конйыштіс
4. adv eelnevalt, enne водзвыв
♦
teata oma tulekust aegsasti ette локтӧм йывсьыд водзвыв юӧрт;
kõike ei osanud ta ette näha сійӧ эз вермы ставсӧ водзвыв тӧдны;
tunde ette valmistama урок водзвыв дасьтыны;
raha ette maksma водзвыв мынтысьны;
kell käib ööpäevas 5 minutit ette луна-воя чӧжыс часіыс 5 минут водзлань мунӧ
5. adv kuulajale v vaatajale suunatud
♦
kandis asja sisu ette висьталіс делӧыслысь сюрӧссӧ;
näitasin oma dokumendid ette петкӧдлі документӧс
6. postp [gen] ettepoole водзӧ
♦
auto sõitis maja ette машина локтіс керка водзӧ;
silme ette kerkima син водзӧ воны;
pomises enese ette намӧдіс ныр улас
7. postp [gen] külge, esiküljele
♦
õmblesin nööbi kitli ette калатӧ вури кизь;
hobust vankri ette panema вӧлӧс доддявны;
võti jäi ukse ette ключыс колис ӧдзӧсас
8. postp [gen] kelle näha, tutvuda, hinnata
♦
komisjoni ette ilmuma комиссия водзӧ петны;
ta kutsuti kohtu ette сійӧс корисны ёрдӧ;
asi jõudis avalikkuse ette делӧыс йӧзӧ петіс, делӧыс явитчис

ette kujutama думыштны, син водзӧ вайӧдны
♦
ta oli oma tulevikku teistsugusena ette kujutanud ассьыс водзӧ олӧмсӧ сійӧ мӧд ногаӧн думайтіс;
püüan ette kujutada, kuidas kõik oli видла син водзӧ вайӧдны, кыдзи ставыс вӧлі;
kujuta ette, ta jättis tulemata! думышт, сійӧ эз лок!

ettepoole <+p'oole adv> водзлань, водзӧ
♦
ettepoole vaatama водзлань видзӧдны;
ettepoole kummarduma водзлань копыртчыны;
samm ettepoole водзӧ воськов;
ostsin kaks piletit ettepoole ньӧби кык билет водзас

hiline <hiline hilise hilis[t -, hilis[te hilise[id 10 adj> сёр; ilmumisega viibinud сёрмӧм, сёрмӧдчӧм; pärastine, edaspidine бӧръяджык, водзӧ лоан; hiljuti tekkinud v toimunud неважӧнся
♦
hiline kellaaeg сёр кад;
hiline õhtu сёр рыт;
hiline armastus сёрмӧм муслун;
hiline kapsas сёрӧн воан капуста;
hiline teekäija сёрмӧдчӧм туйморт;
hilisemad saavutused бӧръяджык шедӧдӧмторъс;
hilises minevikus неважӧн;
olime üleval hilise ööni вой шӧр войӧдз эг узьӧй

jaksama <j'aksa[ma jaksa[ta j'aksa[b jaksa[tud 29 v> вермыны
♦
ta ei jaksa enam tööd teha сійӧ оз вермы сэсся уджавны;
haige jaksab juba voodist tõusta висьысь вермӧ нин вольпасьсьыс сувтны;
kas jaksate edasi minna? верманныд водзӧ мунны?;
ta ei jaksa osta kallist kasukat дона пась ньӧбны сійӧ оз вермы

jalgsi <j'algsi adv> подӧн
♦
jalgsi vantsima подӧн довгыны;
läksime jalgsi edasi водзӧ мунім подӧн

jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр

järglane <j'ärglane j'ärglase j'ärglas[t j'ärglas[se, j'ärglas[te j'ärglas/i & j'ärglase[id 12 & 10? s>
1. soo v liigi jätkaja рӧдкутысь, ныв-пи
♦
järglasi soetama ныв-пи чужтыны
2. kellegi töö, tegevuse jätkaja удж водзӧ нуӧдысь
♦
õigusjärglane jur инӧд водзӧ кутысь

jätkama <j'ätka[ma jätka[ta j'ätka[b jätka[tud 29 v> edasi tegema водзӧ вӧчны, водзӧ нуӧдны
♦
tööd jätkama водзӧ нуӧдны удж;
läbirääkimisi jätkatakse homme водзӧ сёрнитчыны мӧдасны аски;
jätkake, ma kuulan teid! висьталӧй водзӧ, ме тіянӧс кывза!

jätkamine <j'ätkamine j'ätkamise j'ätkamis[t j'ätkamis[se, j'ätkamis[te j'ätkamis/i 12 s> водзӧ вӧчӧм

jätkuma <j'ätku[ma j'ätku[da j'ätku[b j'ätku[tud 27 v>
1. pidevalt kestma водзӧ мунны
♦
pärast lõunavaheaega konverents jätkub ӧбед бӧрын конференцияыс муніс водзӧ;
maja ehitamine jätkus kevadel керкасӧ водзӧ стрӧитісны тулыснас
2. piisama тырмыны
♦
tööd jätkub kuhjaga уджыс тырмӧ, уджыс тырмымӧн;
meil jätkub toitu paariks päevaks сёян миян тырмас лун-мӧд кежлӧ;
mul jätkub aega kõigeks менам кадыс тырмӧ быдтор вылас;
kõigile ei jätkunud leiba быдӧнлы няньыс эз тырмы

jääma <j'ää[ma j'ää[da j'ää[b j'ää[dud, j'ä[i jää[ge j'ää[dakse 37 v>
1. olema, püsima кольччыны, кольны ► sama päritoluga sama päritoluga kaduma
♦
ööseks koju jääma вой кежлӧ гортӧ кольччыны;
koolivaheajaks maale vanaema juurde jääma каникул кежлӧ сиктӧ пӧч ордӧ кольччыны;
sõbranna juurde öömajale v ööbima jääma пӧдруга ордӧ узьмӧдчыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
poissmeheks jääma гӧтыртӧмӧн кольны;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
mina jään siia, sina mine edasi ме татчӧ кольчча, тэ водзӧ мун;
jäin kööki nõusid pesema кольччи инпӧлӧ тасьті-пань мыськавны;
kõik jääb vanaviisi ставыс коляс важ мозыс;
õnnetus ei jää tulemata неминучаысь не мынны, быть лоас неминуча;
poiss jäi klassikursust kordama зонка колис мӧд во кежлӧ;
sula tõttu jäid suusavõistlused pidamata ульдӧм понда лыжиӧн котралӧм эз нуӧдны;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?
2. säilima, alles, üle v järel olema кольны
♦
lugemiseks jääb vähe aega лыддьысьны кадыс этша кольӧ;
ärasõiduni on jäänud 3 tundi мунтӧдз колис 3 час;
mul ei jää midagi muud üle, kui ... меным нинӧм оз коль вӧчны, сӧмын...;
kõik jääb sulle ставыс кольӧ тэныд;
endistest aegadest on jäänud vaid mälestused воддза кад йывсьыс сӧмын казьтылӧмъяс колисны;
vanematelt jäi pojale maja бать-мамсяньыс пиыслы колис керка;
mul on jäänud veel lugeda mõned leheküljed меным колис некымын листбок лыддьыны
3. muutuma, saama kelleks, milleks, missuguseks, mingisse seisundisse siirduma
♦
vanaks jääma пӧрысьмыны;
haigeks jääma висьмыны;
rasedaks jääma кынӧмасьны, сьӧктыны;
purju jääma коддзыны;
abita jääma отсӧгтӧг кольны;
emata jääma мамтӧг кольны;
kleidi väele jääma платтьӧ кежысь кольны;
magama jääma унмовсьны;
äkki jäi kõik vaikseks друг лоис лӧнь;
sa oled kõhnemaks jäänud тэ вӧсняммӧмыд;
sündmus hakkab juba unustusse jääma лоӧмторйыс заводитӧ нин вунны;
jään puhkusele 25. juunist 25-ӧд юньсянь петӧ отпускӧ;
maja jäi noorte päralt керкаыс колис томъяслы;
kell jäi seisma часі сувтіс

kindel <k'indel k'indla k'indla[t -, k'indla[te k'indla[id 02 adj>
1. kandev, kõva, tugev, vastupidav крепыд, зумыд, ён; turvaline, ohutu зумыд; usaldusväärne эскана, вернӧй
♦
kindel alus v põhi крепыд подув;
jää pole veel kuigi kindel йиыс абу на ёна крепыд;
ma ei tunne end siin kindlana ме тані ачымӧс ог зумыда кыв;
räägi sellest ainult kõige kindlamale sõbrale тайӧс висьтав сӧмын медся вернӧй ёртыдлы
2. püsiv, muutumatu, vankumatu, vääramatu зумыд
♦
kindel otsus зумыд шуӧм;
astus kindlal sammul edasi зумыда восьлаліс водзӧ
3. ilmne, vaieldamatu, selge стӧч, ясыд; veendunud эскана
♦
kindlad faktid ясыд фактъяс;
kindel kõneviis keel юӧртана сёрнитанног;
kindel teadmine стӧч тӧдӧм;
pole veel kindel, kes võidab абу на ясыд, коді вермас;
olen kindel, et ta tuleb эска, мый сійӧ локтас;
ole päris kindel, midagi ei juhtu эн майшась, нинӧм оз ло
4. määratud урчитӧм, вежласьтӧм
♦
kindlad hinnad вежласьтӧм донъяс;
kindel palk урчитӧм удждон

kokku leppima ühiselt, koos otsustama сёрнитчыны
♦
lepime kokku, et edaspidi enam ei tülitse сёрнитчам водзӧ вылӧ не зыксьыны

koolon <k'oolon k'ooloni k'ooloni[t -, k'ooloni[te k'oolone[id 02 s> keel kaksikpunkt кыкчута
♦
loetelu ees kasutatakse koolonit лыддьӧдлӧм водзӧ пуктӧны кыкчута

läbi rääkima arvamusi vahetama, nõu pidama сёрнитны
♦
räägib naisega läbi, mis edasi teha сёрнитас гӧтырыскӧд, мый водзӧ вӧчны

nihkuma <n'ihku[ma n'ihku[da n'ihku[b n'ihku[tud 27 v> aeglaselt, vähehaaval edasi liikuma вешйыны; teise kohta вешйыны; kohalt вӧрзьыны; ajaliselt lähemale матысмыны; eemale ылыстчыны
♦
vagunid nihkusid paigalt v paigast вагонъяс вӧрзисны;
rätt oli laubale nihkunud чышъяныс вӧлі кымӧсас вешйӧма;
ära nihku minust eemale эн ылыстчы ме дорысь;
nihkus kogu kehaga ettepoole став тушанас водзлань сетчис;
sügis nihkub lähemale матысмӧ тулыс;
asi pole paigast nihkunud делӧыс водзӧ эз мун

nihutama <nihuta[ma nihuta[da nihuta[b nihuta[tud 27 v> aeglaselt, vähehaaval kuhugi liigutama вештыны ► sama päritoluga sama päritoluga vahetama; kohalt вӧрзьӧдны; lähemale матыстны; eemale ылыстны; ajaliselt siirma вуджӧдны
♦
kappi paigast nihutama шкап вӧрзьӧдны;
nihuta oma tool mulle lähemale матыст улӧстӧ мелань;
nihutas mütsi kuklasse йӧткис шапкасӧ балябӧжас;
ärasõitu tuli edasi v kaugemale nihutada туйӧ петӧм лои вуджӧдны водзӧ вылӧ

nii <n'ii adv>
1. sedamoodi, selliselt сідз, тадз
♦
las olla nii мед лоас тадз, мед лоас сідз;
kas tõesti oli nii? збыльысь сідз вӧлі?;
ei, nii ei lähe оз, тадз оз туй;
ja nii edasi да сідз водзӧ;
hästi, olgu nii! бур, мед лоас сідз!
2. sel määral, sedavõrd, väga, eriti сэтшӧм, татшӧм; hulga kohta та мында, сы мында
♦
kuhu sa nii vara lähed? кытчӧ тэ сэтшӧм водзсӧ мунан?;
kas nii palju? та мында?;
ta on nii üksik ja nii õnnetu сійӧ сэтшӧм ӧтка да шудтӧм
3. ühendsidesõnade osana
♦
tee kõik nii hästi kui võimalik вӧч ставсӧ кыдз позьӧ бурджыка;
kuhu ta nii kauaks jääb? кӧні сійӧ та дырасӧ?;
peab nii mitu korda ütlema, kui mitu korda vaja колӧ шуны сымдаысь, мындаысь колӧ

nõnda <nõnda adv>
1. nii, sedamoodi, selliselt тадз; alistava sidesõnana сідз
♦
seda tehakse nõnda тайӧс вӧчӧны тадз;
rääkis nõnda, et jäin uskuma висьталіс сідз, мый ме эски;
kas nõnda tohib? тадзи позьӧ?;
ja nõnda edasi да сідз водзӧ
2. sel määral, sedavõrd, väga, eriti сэтшӧм; hulga kohta сымда
♦
tuul on nõnda tugev, et ... тӧлыс сэтшӧм ён, мый ...

peatuma <p'eatu[ma p'eatu[da p'eatu[b p'eatu[tud 27 v>
1. seisma jääma сувтны; hetkeks, mõneks ajaks сувтлыны
♦
nad läksid peatumata edasi найӧ сувтлытӧг мунісны водзӧ;
auto peatus машина сувтіс
2. ajutiselt elama
♦
Tartus käies peatusin sugulaste pool v juures Тартуӧ ветлігӧн ме овмӧдчывлі рӧдня ордӧ

progress <progr'ess progressi progr'essi progr'essi, progr'essi[de progr'essi[sid & progr'ess/e 22 s> edu, edenemine прогресс, сӧвмӧм, водзӧ сӧвмӧм
♦
ühiskondlik progress йӧзкотырса прогресс;
teaduse ja tehnika progress наукалӧн да техникалӧн водзӧ сӧвмӧм

põlvili <põlvili adv> olema пидзӧсчаньӧн, пидзӧс вылын; laskuma пидзӧс вылӧ, пидзӧсчанясьны
♦
korjab põlvili marju пидзӧсчаньӧн вотчӧ;
nad palvetasid põlvili найӧ юрбитісны пидзӧс вылас;
noormees langes neiu ette põlvili том зон пидзӧсчанясис ныв водзӧ, том зон лэдзчысис ныв водзӧ пидзӧс вылас

sõitma <s'õit[ma s'õit[a sõida[b sõide[tud, s'õit[is s'õit[ke 34 v>
1. korduvalt v edasi-tagasi ветлыны; üks kord v samas suunas мунны; õhusõidukiga korduvalt v mitmes suunas лэбавны; üks kord v kindlas suunas лэбны
♦
bussiga sõitma автобусӧн мунны;
sõida edasi! мун водзӧ!;
sõidab hobuse seljas верзьӧмӧн мунӧ;
sõitsime paadiga vastuvoolu катім пыжӧн ва паныд
2. reisima, liikuma kindlas suunas мунны; õhusõidukiga лэбны
♦
sõitis lennukiga Moskvasse самолётӧн лэби Москваӧ;
sõitke meile külla волӧй миянӧ гӧсьти

tammuma <t'ammu[ma t'ammu[da tammu[b tammu[tud 28 v>
1. paigal seistes педзны
♦
tammusime sooja saamiseks paigal шонтысьӧм могысь педзим места вылын
2. [ühest kohast teise liikudes] raskelt sammuma тапсьӧдны (сьӧкыда)
♦
ma ei jaksanud enam sügavas lumes edasi tammuda ме эг нин вермы сэсся джуджыд лымтіыс водзӧ тапсьӧдны
3. piltl arengus seiskuma падмыны-сувтны
♦
uurimine on paigale v ühele kohale tammuma jäänud туялӧмыс падмис-сувтіс

tegelema <tegele[ma tegel[da tegele[b tegel[dud 31 v; tegele[ma tegele[da tegele[b tegele[tud 27 v>
1. mingil alal tegutsema, mingi tegevusega pidevalt seotud olema уджавны, ноксьыны
♦
tegeleb loomakasvatusega скӧт видзӧ;
kavatseb tulevikus arhitektuuriga tegelema hakata водзӧ вылӧ кӧсйӧ босьтчыны ноксьыны архитектураӧн
2. toimetama, askeldama ноксьыны
♦
üks hoidis rooli, teine tegeles purjedega ӧти кутіс руль, мӧд ноксис тӧвдӧраясӧн
3. kellegi v millegi eest hoolitsema, kellegagi suhtlema, mängima ноксьыны
♦
lastega tuleb iga päev tegel[e]da челядькӧд колӧ быд лун ноксьыны

tulevane <tulevane tulevase tulevas[t tulevas[se, tulevas[te tulevas/i 12 adj, s> adj лоана, водзӧ лоана, аскиа
♦
tulevased [sugu]põlved аскиа йӧз кӧленаяс

tähendama <tähenda[ma tähenda[da tähenda[b tähenda[tud 27 v> tähendust, sisu, mõtet kandma вежӧртны
♦
mis v mida see sõna tähendab? мый тайӧ кывйыс вежӧртӧ?, мый тайӧ кывйыслӧн вежӧртасыс?;
see ei tähenda head тайӧ абу бур водзӧ

õppimine <'õppimine 'õppimise 'õppimis[t 'õppimis[se, 'õppimis[te 'õppimis/i 12 s> велӧдчӧм
♦
edasiõppimine водзӧ велӧдчӧм;
jättis õppimise pooleli эновтіс велӧдчӧмсӧ