[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

eesti keeles комиӧн

Sõnastikust • Kasutusjuhend • @post


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

alaline <alaline alalise alalis[t alalis[se, alalis[te alalis/i 12 adj> пырся, векся, помся; lõppematu, lakkamatu помасьлытӧм
♦
alaline elukoht пырся оланін;
alaline külaline векся гӧсьт;
alaline hädaldamine помасьлытӧм норасьӧм;
alalised etteheited помасьлытӧм дивитӧм;
elasime alalises ootuses олім помся виччысьӧмӧн;
nad on siin alalised elanikud найӧ тані пыр олӧны, найӧ тані пырся олысьяс

juures <juures postp, adv>
1. postp [gen] vahetus läheduses дорын
♦
akna juures ӧшинь дорын;
ootan sind silla juures вичча тэнӧ пос дорын
2. postp [gen] kelle asu- või tegevuskohas ордын, дорын
♦
ta käis eile minu juures тӧрыт сійӧ воліс ме ордӧ;
tüdruk kasvas üles vanaema juures нывкаыс быдмис баб ордас;
käisin arsti juures ветлі врач дорӧ
3. adv vahetus läheduses орччӧн, матын
♦
olin juba päris juures, kui ta mind märkas ме дзик нин матын вӧлі, кор сійӧ менӧ казяліс

järel <järel postp, adv> vt ka järele
1. postp [gen] järgnevuses, kelle-mille taga бӧрся
♦
ta kõndis minu järel сійӧ восьлаліс ме бӧрся;
tõmba uks enda järel kinni! сипты ас бӧрсяыд ӧдзӧссӧ!;
iga poole tunni järel быд час джын мысти
2. adv; postp [gen] keda-mida ära toomas, kätte saamas -ла
♦
tal käis täna auto järel сыла талун машина воліс;
käisin honorari järel ветлі гонорарла
3. adv taga, tagapool, ka ajaliselt бӧрсянь
♦
läksin ees, koer järel муні водзын, бӧрсянь пон;
poisid hüppasid enne, tüdrukud järel первой чеччыштісны зонъяс, нывъяс бӧрсяньныс
4. adv säilinud, alles колис
♦
mul on viis eurot järel менам колис вит евро

ka <ka adv> samuti тшӧтш, сідзжӧ, и; isegi, koguni весиг
♦
kas sina olid ka seal? тэ тшӧтш сэні вӧлін?;
ka meie olime kunagi noored и ми коркӧ вӧлім томӧсь, ми тшӧтш коркӧ вӧлім томӧсь;
keegi ei suutnud aidata, ka arst mitte некод эз вермы отсавны, весиг врач;
kuhu sa ka ei läheks кытчӧ кӧть тэ он мун

külaskäik <+k'äik käigu k'äiku k'äiku, k'äiku[de k'äiku[sid & k'äik/e 22 s> külastus, sinna ветлӧм; siia волӧм; külas käimine гӧститӧм, гӧститны ветлӧм, гӧститны волӧм
♦
riigijuhtide vastastikused külaskäigud государствоса юралысьяслӧн ӧта-мӧд ордас ветлӧмъяс;
olin pikemal külaskäigul vanaisa juures дыркодь гӧсьтиті пӧль ордын

külastamine <külastamine külastamise külastamis[t külastamis[se, külastamis[te külastamis/i 12 s> волӧм, пыралӧм
♦
loomaaia külastamine зоопаркӧ пыралӧм

nädalalõpp <+l'õpp lõpu l'õppu l'õppu, l'õppu[de l'õppu[sid & l'õpp/e 22 s> puhkepäevad nädala lõpus шойччан лунъяс, вежон пом
♦
nädalalõpu veetsime maal вежон помнас вӧлім сиктын

puudus <p'uudus p'uuduse p'uudus[t p'uudus[se, p'uudus[te p'uudus/i & p'uuduse[id 11 & 09 s>
1. puudumine абутӧм, абутӧмлун
♦
ajapuudus кад абутӧм;
tunnen kodustest puudust гортсаясысь гажӧй бырис
2. nappus, vähesus, ebapiisavus тырмытӧм
♦
ajapuudus кад тырмытӧм
3. kehvus, kitsikus гӧльлун, судзсьытӧмлун, дзескыдлун
♦
puudust kannatama v tundma гӧля овны;
elasime puuduses олім судзсьытӧг

sama2 <sama sama sama -, sama[de sama[sid & sam/u 17 pron> seesama сійӧ жӧ, тайӧ жӧ; samasugune сэтшӧм жӧ, татшӧм жӧ
♦
sama mees käis siin ka pool tundi tagasi тайӧ жӧ мужичӧйыс воліс татчӧ час джын сайын;
üks ja sama isik ӧти и сійӧ жӧ морт;
käivad samas koolis ветлӧны ӧти школаӧ

see <s'ee selle se[da -, selle[sse & s'e[sse selle[s & s'e[s selle[st & s'e[st selle[le selle[l & s'e[l selle[lt & s'e[lt selle[ks & s'e[ks selle[ni selle[na selle[ta selle[ga; pl n'ee[d, nen[de, n'e[id, nen[desse & n'e[isse 00 pron>
1. substantiivselt viitab ümbritsevale reaalsusele тайӧ
♦
see on minu poeg тайӧ менам пиӧй;
kes need on? кодъяс тайӧ?
2. adjektiivselt viitab ümbritsevale reaalsusele тайӧ; eemal asuva objekti kohta эсійӧ ► sama päritoluga sama päritoluga et
♦
see korv seal on sinu jaoks эсійӧ кӧрзинаыс тэныд;
seda koera ei maksa karta тайӧ понсьыс оз ков повны
3. adjektiivselt viitab ajale тайӧ
♦
sel aastal таво;
ta käis neil päevil meil тайӧ лунъясас сійӧ ми ордӧ воліс
4. substantiivselt viitab tekstis mainitud esemele, nähtusele, isikule сійӧ
♦
võttis ajalehe, kuid ei avanud seda босьтіс газет, но эз восьты [сійӧс]
5. substantiivselt viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v mis сійӧ
♦
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма;
mida varem, seda parem мыйӧн водзджык, сійӧн бурджык
6. adjektiivsena osutab, et põhisõnaga tähistatut on juba mainitud сійӧ
♦
elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar оліс-выліс король, и сійӧ корольыслӧн вӧлі ныв

siis <s'iis adv>
1. osutab mainitud, teada olevale ajahetkele: sel ajal, sel hetkel сэк, сэки
♦
olime siis kõik noored сэки ставӧн вӧлім томӧсь
2. osutab toimuva ajalisele järgnevusele: seejärel, peale seda сэсся
♦
enne mõtle, siis ütle первой мӧвпышт, сэсся шу
3. viitab mainitud v mainitavatele asjaoludele: niisugusel juhul, sellise puhul сэк, сэки
♦
aga kui kedagi kodus ei ole, mis siis? а гортас кӧ некод абу, сэки мый?
4. kindla tähenduseta sõnana tugevdab eelnevat v järgnevat sõna v lauseosa v esineb täitesõnana сідзкӧ
♦
homseni siis! аскиӧдз, сідзкӧ!

vaarikas <vaarikas vaarika vaarika[t -, vaarika[te vaarika[id 02 s> heitlehine poolpõõsas, selle koguvili ӧмидз
♦
metsvaarikas вӧрса ӧмидз;
korjasime vaarikaid ӧмидз вотім

visiit <vis'iit visiidi vis'iiti vis'iiti, vis'iiti[de vis'iiti[sid & vis'iit/e 22 s>
1. külastus, väisang визит; seal käik ветлӧм; siin käik волӧм
♦
kolmepäevane visiit куим луна визит;
see juhtus ministri visiidil Soome v Soome visiidi ajal тайӧ вӧлі министрлӧн Финляндияӧ ветлігас
2. arsti käik haige juurde, patsiendi käik arsti juurde визит; seal käik ветлӧм; siin käik волӧм
♦
kordusvisiit выльысь волӧм;
tuleb teha visiit nahaarsti juurde колӧ ветлыны дерматолог дорӧ


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur