[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

eemaldama <eemalda[ma eemalda[da eemalda[b eemalda[tud 27 v> бырӧдны; keelama edasi osaleda вӧтлыны, вештыны ► sama päritoluga sama päritoluga vahetama
♦
plekke eemaldama ляксьӧминъяс бырӧдны;
metalli pinnalt roostet eemaldama кӧрт вылысь сім бырӧдны;
kreemi näolt eemaldama чужӧмысь крем чышкыны;
mängija eemaldati mängust ворсысьӧс вӧтлісны ворсӧмысь

kõrvaldama <kõrvalda[ma kõrvalda[da kõrvalda[b kõrvalda[tud 27 v> eemaldama идравны; ametist, töölt вӧтлыны, вештыны, чӧвтны; likvideerima бырӧдны
♦
raamat kõrvaldati müügilt небӧгсӧ дугдісны вузавны;
ta kõrvaldati peainseneri kohalt сійӧс вештісны шӧр инженерысь

lahti laskma kõnek töölt vallandama вӧтлыны, уволитны
♦
miks sind lahti lasti? мыйла тэнӧ вӧтлісны удж вывсьыд?

tõrjuma <t'õrju[ma t'õrju[da tõrju[b tõrju[tud 28 v>
1. eemale, kaugemale, kõrvale, tagasi, ära ajama, peletama вӧтлыны
♦
tõrjub kepiga tigedat koera беддьӧн вӧтлӧ скӧр понйӧс
2. mitte nõustuma, vastu olema, ära ütlema, tagasi lükkama v ajama ӧтдортны
♦
võta raha endale, ära tõrju vastu! босьт сьӧмсӧ аслыд, эн ӧтдорт!
3. kellessegi halvustavalt suhtuma, kedagi vältima ӧтдортны, мустӧмтны
♦
tõrjutud lapsel on madal enesehinnang ӧтдортӧм кага асьсӧ улӧ донъялӧ

vallandama <vallanda[ma vallanda[da vallanda[b vallanda[tud 27 v> töötajaga töösuhet lõpetama вӧтлыны
♦
ta vallandati töölt сійӧс вӧтлісны удж вывсьыс

välja jätma киритны, вӧтлыны
♦
Jüri jäeti võistlejate nimekirjast välja Юриӧс киритісны ордйысьысьяс лыдысь

välja saatma
1. lähetama ыстыны
♦
kutsed on juba välja saadetud корӧмъяссӧ ыстӧма нин
2. pagendama вӧтлыны
♦
ta mõisteti süüdi ja saadeti riigist välja сійӧс мыждісны да вӧтлісны странаысь

välja viskama шыбитны; asutusest lahkuma sundima вӧтлыны
♦
viskas vana mööbli välja ja ostis uue важ мебельсӧ шыбитіс да ньӧбис выльӧс;
poiss visati koolist välja зонсӧ вӧтлісны школасьыс;
viska kurvad mõtted peast välja вӧтліс юрсьыс жугыль мӧвпъяссӧ