[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

alla <'alla postp, prep, adv> vt ka all, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allapoole, madalamale, maha, sisse улӧ
♦
laua alla пызан улӧ;
trepist alla minema содті лэччыны;
vihma kallab alla зэр кисьтӧ;
kadus vee alla ваӧ суніс
2. postp [gen] mille juurde, lähedale, vahetult enne, mille eel бердӧ, дорӧ
♦
akna alla istuma ӧшинь дорӧ пуксьыны;
jäi ukse alla seisma сувтіс ӧдзӧс дорӧ
3. postp [gen]; prep [part] tegevus- v mõjupiirkonda, mingisse seisundisse улӧ
♦
{kelle} mõju alla sattuma {кодлӧн} тӧдчӧс улӧ веськавны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны, судӧ сетны;
keelu alla panema дугӧдны {мый}, ӧлӧдны {мыйысь};
istikud ajasid juured alla пуктӧм быдмӧгъяс вужъясисны;
pooled kirjutasid lepingule alla джынйыс кырмалісны сёрнитчӧмсӧ
4. adv; prep [gen] alla määrapiiri, vähem kui, vähemaks
♦
alla neljakümnesed mehed нелямынысь томджык мужичӧйяс;
kasvult alla keskmise тушанас шӧркодьысь ляпкыдджык;
pisut alla kahesaja euro кыксё евроысь неуна этшаджык;
hinnad läksid alla донъяс чинісны

ennustama <ennusta[ma ennusta[da ennusta[b ennusta[tud 27 v> водзвыв висьтавны; kindlail andmeil ette arvama водзвыв висьтавны; käelt, kaartidelt тунавны
♦
tulevikku ennustama водзӧ лоанасӧ висьтавны;
tähtede järgi ennustama кодзувъяс серти тунавны;
ilma ennustama поводдя водзвыв висьтавны;
pilved ennustasid vihma кымӧръяс кайтісны зэр;
käe järgi ennustama ки серти тунавны;
mustlane ennustas talle head elu чиган туналіс сылы бур олӧм

haarama <h'aara[ma haara[ta h'aara[b haara[tud 29 v>
1. kätte v kinni võtma босьтны, кватитны; klammerduma шымыртны; kahmama, kaasa võtma кватитны, босьтны; ära napsama кватитны; hammastega тшапнитны; ümbert kinni кутны
♦
koer haaras kondi пон кватитіс лысӧ;
haarasin käest kinni босьті киӧдыс;
haige haaras käega rinnust kinni висьысь кутчысис морӧсас;
haarasin vihma puhuks vihmavarju kaasa сьӧрысь босьті зонт, друг зэр суас;
haarasime paremad kohad endale медбур местаяссӧ аслыным босьтім;
haaras raamatu käest ära кватитіс небӧгсӧ киысь;
haarasin tal käe alt kinni босьті сійӧс сойӧдыс;
haarasin jutuotsa enda kätte босьтчи нырнуӧдны сёрнинас
2. oma valdusse v võimusesse võtma шымыртны, босьтны
♦
leegid haarasid kogu maja биыс шымыртіс дзонь керкасӧ;
teda haaras hirm сійӧс шымыртіс полӧм;
taati haaras viha пӧльсӧ шымыртіс лӧг
3. kütkestama, köitma ышӧдны, сьӧлӧм вӧрзьӧдны
♦
töö haaras mind уджыс менӧ ышӧдіс;
olime haaratud sügismetsa ilust миянӧс ышӧдіс арся вӧрлӧн мичлуныс;
haarav muusika сьӧлӧм вӧрзьӧдана музыка

jäme <jäme jämeda jämeda[t -, jämeda[te jämeda[id 02 adj>
1. esemete, kehaosade kohta кыз
♦
jäme niit кыз сунис;
jäme nöör кыз гез;
jäme palk кыз кер;
jäme puu кыз пу;
jäme kael кыз сьылі;
jämedad jalad кыз кок;
jämeda tüvega puu кыз пу
2. ühesuguste suurte osiste v nendest koosnevate ainete kohta гырысь
♦
jäme vihm гырысь зэр;
jäme sool гырысь сов
3. hääle kohta: madal, sügav кыз
♦
jäme hääl кыз гӧлӧс;
jämeda bassihäälega rääkima кыз басӧн сёрнитны

kallama <k'alla[ma kalla[ta k'alla[b kalla[tud 29 v> vedelikku кисьтны
♦
vett ämbrisse kallama ведраӧ ва кисьтны;
kallasin endale teed кисьті аслым чай;
hakkas vihma kallama пондic кисьтны зэр

kisendama <kisenda[ma kisenda[da kisenda[b kisenda[tud 27 v>
1. karjuma горзыны
♦
kajakad kisendavad tormi eel каляяс горзӧны бушков водзын;
ära kisenda mu peale! эн ме вылӧ горзы!
2. piltl hädasti vajama v nõudma, teraval kujul ilmnema горзыны-корны, кевмысьӧмӧн корны
♦
põuane maapind otse kisendab vihma järele косьмӧм муыс горзӧ-корӧ зэр;
mu hing kisendab sinu järele менам лолӧй кевмысьӧмӧн корӧ тэнӧ;
kisendav vaesus шемӧсмӧдана гӧльлун

kätte <k'ätte adv, postp> vt ka käes, käest adv; postp [gen] kasutusse, omandusse, valdusse, kellegi-millegi meelevalda киӧ
♦
käest kätte киысь киӧ;
luges seda, mis kätte juhtus лыддис сійӧс, мый киас сюрис;
haarasin jutuotsa enda kätte босьтчи нырнуӧдны сёрнинас;
jäime vihma kätte веськалім зэр улӧ

lõppema <l'õppe[ma l'õppe[da lõpe[b lõpe[tud 28 v; l'õppe[ma l'õppe[da l'õppe[b l'õppe[tud 27 v> lõpuni jõudma помасьны; lakkama дугдыны; tarvitamisel otsa saama бырны
♦
mets lõpeb, algavad põllud вӧрыс помасьӧ, заводитчӧны муяс;
vihm lõppes зэр кобис;
leib lõppes otsa нянь бырис

märg <m'ärg märja m'ärga m'ärga, m'ärga[de m'ärga[sid & m'ärg/i 22 adj, s> adj ва; ilma kohta уль; vihmane зэра; niiske, õhu kohta улис
♦
märg maa ва му;
märjad sügisilmad зэра поводдя, уль поводдя;
vihm kastis heina märjaks зэр кӧтӧдіс турун;
võta märjad rõivad seljast ва паськӧмтӧ пӧрччы;
rohi on kastest märg туруныс лысвасьыс ва

rahe <rahe rahe rahe[t -, rahe[de rahe[sid 16 s> шер, йи зэр
♦
sadas rahet шерӧн зэрис;
rahe peksis vilja puruks йи зэр жугліс кӧдзаяс

rikkuma <r'ikku[ma r'ikku[da riku[b riku[tud 28 v>
1. millegi omadusi v kvaliteeti halvendama, midagi kõlbmatuks muutma, hävitama тшыкӧдны
♦
vihm rikub heina зэр тшыкӧдӧ турун;
kompvekid rikuvad hambaid кампет тшыкӧдӧ пинь
2. halvendama, kahjustama: nähtuste, seisundite, tunnete, tajude vms kohta торкны, дзугны
♦
mürin rikkus vaikust грымгӧм торкис чӧв-лӧньсӧ;
sa oled mu elu ära rikkunud тэ дзугин менсьым олӧмӧс
3. kellelegi halba mõju avaldama, isiksuse omadusi kahjustama тшыкӧдны
♦
raha rikub inimest сьӧмыд морттӧ тшыкӧдӧ;
rikutud maitse тшыкӧдӧм мич гӧгӧрвоӧм
4. kehtestatut v kehtivat mitte täitma, sellest üle astuma торкны
♦
rikub seadust торкӧ оланпас;
ta rikkus liikluseeskirju сійӧ торкис туй кузя ветлан индӧдъяс

saama <s'aa[ma s'aa[da s'aa[b saa[vad s'aa[dud, s'a[i saa[ge s'aa[dakse 37 v>
1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, kasutusse
♦
sain isalt sünnipäevaks koera чужан лунӧ батьӧй козьналіс понйӧс;
sai kirja письмӧ воис;
sai kirjandi eest viie сочиненньӧсьыс пуктісны „вит“;
kui aega saan, räägin pikemalt кор кадыс лоас, кузьджыка висьтася;
sain nohu насмука кӧвъялі, насмукаӧн висьми;
terve öö ei saanud ta und сійӧ войбыд эз вермы унмовсьны;
joostes saad sooja пышйигад шоналан;
sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud ме сысянь кывлі, мый ставыс вӧлӧма бур
2. hankima, muretsema босьтны
♦
nendest kaevandustest saadakse põlevkivi тайӧ шахтаяссьыс перйӧны сланеч;
kust saaks abilisi? кытысь босьтны отсасьысьясӧс?;
nad said teise lapse налӧн чужис мӧд кага;
meie võistkond sai esikoha миян команданым босьтіс первой места
3. muutuma лоны
♦
sai kurjaks скӧрмис;
iga poiss tahab tugevaks saada быд зонка кӧсйӧ лоны ёнӧн;
vihm tuleb, saate märjaks! зэр локтӧ, кӧтасянныд!;
tahaksin temaga tuttavaks saada ме эськӧ кӧсйи сыкӧд тӧдмасьны;
kelleks sa tahad saada? кодӧн тэ кӧсъян лоны?;
Mari on varsti emaks saamas регыд Мари лоас мамӧн
4. [välja] tulema лоны
♦
neist palkidest saab saun тайӧ керъяссьыс лоас пывсян;
mis siis minust saab? мый мекӧд лоас?;
kell hakkab kaks saama регыд кык час лоас
5. suutma, võima вермыны
♦
ma ei saanud mõtelda ме эг вермы мӧвпавны;
ta ei saanud tulla сійӧ эз вермы локны;
ma ei saa sinu eest alla kirjutada тэ пыдди кырмасьны ме ог вермы

sadu <sadu saju sadu s'attu, sadu[de sadu[sid 18 s> sademete langemine лым-зэр усьӧм; vihma- зэр, зэрӧм; lume- лым, лымъялӧм
♦
sügisesed sajud арся зэръяс;
lörtsisadu слӧт усьӧм

segama <sega[ma sega[da sega[b sega[tud 27 v>
1. tülitama, häirima мешайтны, торкны
♦
vabandage, ega ma ei sega? эн дивитӧй, ог-ӧ ме [тіян] мешайт?;
vihm segab tööd зэрыс торкӧ удж
2. sekkuma сюйсьыны
♦
ära sega vahele! эн сюйсьы!
3. liigutades гудравны
♦
segab lusikaga kohvi паньӧн гудралӧ кофе
4. liigutades valmistama гудравны; kokku сорлавны, соравны
♦
sega muna, piim ja jahu taignaks колькйысь, йӧлысь да пызьысь няньшом кӧт;
segas punase veini veega pooleks сораліс гӧрд вина шӧрипельӧ ваӧн;
lumega segatud vihm лым сора зэр

summutama <summuta[ma summuta[da summuta[b summuta[tud 27 v>
1. heli kohta: lämmatama пӧдтыны
♦
sammal summutas astumise нитшкыс пӧдтіс кок шы;
summutatud nutt пӧдтӧм бӧрдӧм
2. piltl hrl tahte, tunnete vms kohta: maha suruma, tagasi hoidma пӧдтыны
♦
ta ei suutnud oma viha summutada сійӧ эз вермы пӧдтыны ассьыс лӧгсӧ;
ärge summutage laste aktiivsust! эн пӧдтӧй челядьлысь водзмӧстчӧмсӧ!
3. kustutama кусӧдны
♦
vihm summutas lõkke зэр кусӧдіс бипурсӧ;
tuld saab summutada ka liivaga би позьӧ кусӧдны и лыаӧн
4. varjutama, tuhmistama, mahendama пемдӧдны
♦
tumedad pilved summutasid päikese heleda valguse пемыд кымӧръяс пемдӧдісны шонділысь дзирдалан югыдсӧ

tegema <tege[ma teh[a t'ee[b tee[vad t'eh[tud, teg[i t'eh[ke teh[akse tei[nud 28 v>
1. midagi valmistama, looma, tekitama вӧчны, лӧсьӧдны; toitu valmistama пуны-пӧжавны; õmblustööd вурны
♦
süüa tegema сёян лӧсьӧдны;
leiba tegema нянь пӧжавны;
kas teen kohvi või teed? кофе вӧча али чай?;
lapsed teevad lumememme челядь вӧчӧны лыммортӧс;
parketti tehakse tammest паркет вӧчӧны тупуысь
2. hääle, häälitsuse kuuldavale toomise kohta шыасьны
♦
õpetaja tegi kurja v kõva häält велӧдысь скӧра шыасис;
rahast juttu ei tehtud сьӧм йылысь эз сёрнитны
3. põhjustama, esile kutsuma, tekitama вӧчны
♦
tegin endale kukkudes haiget уси да дойми;
talle meeldib nalja teha сылы кажитчӧ шмонитны;
tahtsin sulle üllatust teha кӧсйи тэныд сюрприз вӧчны
4. kehaliste liigutuste kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega, mitmesuguste tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta вӧчны
♦
tegin sammukese kõrvale воськовтышті бокӧ;
tööd tegema уджавны, удж вӧчны;
lastel pole suvel linnas midagi teha гожӧмнас челядьлы карын вӧчнысӧ нинӧм;
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма
5. mingit ala harrastama, viljelema занимайтчыны
♦
sporti tegema спортӧн занимайтчыны
6. kellekski v millekski muutma v kujundama вӧчны; ametipostile panema пуктыны
♦
isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha батьыс кӧсйис вӧчны письыс попӧс;
vennast tehti vallavanem вокӧс пуктісны вӧлӧсьтса старӧстаӧ
7. mingisuguseks muutma
♦
vihmasabin teeb uniseks зэр шыыс унмовськӧдӧ;
uudis tehti avalikuks v kõigile teatavaks юӧрсӧ йӧзӧдісны;
tee mind temaga tuttavaks! тӧдмӧд менӧ сыкӧд!

uss <'uss ussi 'ussi 'ussi, 'ussi[de 'ussi[sid & 'uss/e 22 s>
1. (pl) zool selgrootud Vermes нидзув, вегыль
♦
alamad ussid посни вегыльяс
2. limuka vm elusa õngesööda kohta нидзув
♦
vihmauss зэр нидзув
3. tõugu, rööviku v vagla kohta номыр, гаг
♦
jahuuss пызь гаг;
usse täis õun зэв номырӧсь яблок
4. madu кый
♦
ussi sisin кый чушкӧм, кыйлӧн чушкӧм;
ta sai ussilt salvata v hammustada сійӧс кый курччис

vihm <v'ihm vihma v'ihma v'ihma, v'ihma[de v'ihma[sid & v'ihm/u 22 s> зэр
♦
peen vihm бусков;
jäme vihm гырысь зэр;
paduvihm сувтса зэр;
seenevihm шондіа зэр;
väljas sajab vihma ывлаын зэрӧ