[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

ennustama <ennusta[ma ennusta[da ennusta[b ennusta[tud 27 v> водзвыв висьтавны; kindlail andmeil ette arvama водзвыв висьтавны; käelt, kaartidelt тунавны
♦
tulevikku ennustama водзӧ лоанасӧ висьтавны;
tähtede järgi ennustama кодзувъяс серти тунавны;
ilma ennustama поводдя водзвыв висьтавны;
pilved ennustasid vihma кымӧръяс кайтісны зэр;
käe järgi ennustama ки серти тунавны;
mustlane ennustas talle head elu чиган туналіс сылы бур олӧм

hooldama <h'oolda[ma h'oolda[da h'oolda[b h'oolda[tud 27 v> дӧзьӧритны, видзны, тӧждысьны; juriidilist hooldust teostama тӧравны; seadmeid korras hoidma дӧзьӧритны
♦
haiget hooldama висьысь понда тӧждысьны;
seadmeid hooldama уджалан кӧлуй дӧзьӧритны;
laps anti omaste hooldada кагасӧ сетісны рӧдвужыслы тӧравны;
ta hooldab hästi oma autot сійӧ бура видзӧ ассьыс машинасӧ;
hooldatud käed пелькӧдӧм ки, мича ки

hoolitsema <hoolitse[ma hoolitse[da hoolitse[b hoolitse[tud 27 v> тӧждысьны
♦
perekonna eest hoolitsema семъя вӧсна тӧждысьны;
hoolitseb kui oma lapse eest аслас кага вӧснаыс моз тӧждысьӧ;
haige eest ei hoolitse keegi висьысь вӧсна некод оз тӧждысь;
mina hoolitsen piletite eest ме тӧждыся билетъяс вӧсна;
hoolitsetud käed пелькӧдӧм ки;
hoolitsetud välimus пельк ортсы

hääletama <hääleta[ma hääleta[da hääleta[b hääleta[tud 27 v> гӧлӧсуйтны, кипасавны
♦
hääletati kätt tõstes гӧлӧсуйтісны ки лэптылӧмӧн

jõuline <j'õuline j'õulise j'õulis[t j'õulis[se, j'õulis[te j'õulis/i & j'õulise[id 12 & 10? adj> ён, вына, вынйӧра
♦
jõuline mees вына мужичӧй;
jõulised käed вына ки;
jõuline mootor ён мотор;
jõuline plahvatus вына грымӧб;
jõuline löök ён вартӧм, вынысь вартӧм;
jõulised värsid вына кывбуръяс;
näitleja jõuline hääl артистлӧн вына гӧлӧсыс

kallale <kallale postp, adv> vt ka kallal
1. postp [gen] mille juurde tegevusse, ametisse
♦
aeg on asuda asja kallale воис кад босьтчыны [уджӧ];
asus töö kallale босьтчис уджӧ;
poiss kargas toidu kallale зонка уськӧдчис сёйны;
perenaine võttis noa ja asus leiva kallale кӧзяйка босьтіс пурт да пондіс нянь шӧравны
2. postp [gen] osutab ründava tegevuse objektile вылӧ
♦
võõra vara kallale kippuma йӧз эмбур вылӧ ки нюжӧдны;
lapsed, ärge minge minu asjade kallale! челядь, менсьым кӧлуйӧс эн вӧрӧдӧй!;
{kellele} au kallale kippuma чесьт вылӧ ырыштчыны;
koer tormas kassi kallale пон уськӧдчис кань вылӧ

kippuma <k'ippu[ma k'ippu[da kipu[b kipu[tud 28 v>
1. tikkuma, tükkima кӧсйыны, нырччыны, синны (мыйкӧ вӧчны); kallale ӧдӧлитны
♦
koju kippuma гортӧ синны;
kaklusse kippuma косьӧ сюйсьыны;
{kelle} au kallale kippuma чесьт вылӧ ырыштчыны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
võõra vara kallale kippuma йӧз эмбур вылӧ ки нюжӧдны;
lapsed kipuvad õue челядь кӧсйӧны ывлаӧ;
külm kipub kallale кӧдзыдыс ӧдӧлитӧ
2. kalduma нёровтчыны
♦
päev kipub õhtusse луныс нёровтчӧ рытлань;
sa kipud viimasel ajal hilinema бӧръя каднас тэ тшӧкыда сёрман

kortsus <k'ortsus adv, adj> kortsudega kaetud, kortsuline чукырӧсь
♦
kortsus käed чукырӧсь ки

kõhn <k'õhn kõhna k'õhna k'õhna, k'õhna[de k'õhna[sid & k'õhn/u 22 adj> kõhetu, lahja кос, вӧсни
♦
kõhnad käed вӧсни ки;
kõhn rahakott куш зеп, тыртӧм кӧшель

käelaba <+laba laba laba -, laba[de laba[sid 17 s> labakäsi, kämmal ки, ки лапа
♦
laiade käelabadega mees паськыд киа мужичӧй

käeluu <+l'uu l'uu l'uu[d -, l'uu[de & luu[de l'uu[sid & l'u[id 26 s> ки лы
♦
käeluu on katki ки лыыс чегӧма

käsi <käsi k'äe k'ä[tt k'ä[tte, kä[te käsi 15 s> ки ► sama päritoluga sama päritoluga käsi
♦
parem käsi веськыд ки;
vasak käsi шуйга ки;
osavad käed кужысь ки;
õllekann käis käest kätte сур кружка ветліс киысь киӧ;
käed eemale! китӧ эн нюжйӧдлы!;
kuidas käsi käib? кыдзи делаясыд?

liigutama <liiguta[ma liiguta[da liiguta[b liiguta[tud 27 v> liikuma panema вӧрӧдны; ennast вӧрны
♦
kätt liigutama ки вӧрӧдны;
seisa paigal, ära liiguta! сулав, эн вӧр!;
tuul liigutab lehti тӧв вӧрӧдӧ коръяс

osav <osav osava osava[t -, osava[te osava[id 02 adj> кужысь; kaval сюсь
♦
osav diplomaat бур дипломат;
osav kõnemees сёрнитны кужысь;
osavad käed кужысь ки

parem2 <parem parema parema[t -, parema[te parema[id 02 adj, s>
1. adj (komparatiivis) hinnatavam, kasulikum, mugavam, vastand: halvem бурджык
♦
mida varem, seda parem мыйӧн водз[джык], сійӧн бур[джык]
2. adj paremal pool asuv, parempoolne, vastand: vasak веськыд
♦
parem käsi веськыд ки;
jõe parem kallas юлӧн веськыд берегыс;
parema käe reegel веськыд ки правилӧ

reegel <r'eegel r'eegli r'eegli[t -, r'eegli[te r'eegle[id 02 s> juhis, üldistav väide правилӧ, индӧд
♦
kuldne reegel зарни правилӧ;
põhireegel шӧр индӧд;
õigekirjutusreegel гижанног индӧд;
parema käe reegel веськыд ки правилӧ;
reeglitest kinni pidama правилӧясӧ кутчысьны;
erand kinnitab reeglit правилӧысь кежӧмыс вынсьӧдӧ правилӧсӧ

rätik <rätik rätiku rätiku[t -, rätiku[te rätiku[id 02 s>
1. rätt pea, kaela, õlgade vm kehaosade katmiseks v kaunistamiseks чышъян
♦
lilleline rätik дзоридза чышъян;
rätikut pähe panema чышъянасьны
2. kuivatamiseks v pühkimiseks чышкӧд
♦
käterätik ки чышкӧд

selg <s'elg selja s'elga s'elga, s'elga[de s'elga[sid & s'elg/i 22 s>
1. inimesel, loomal мыш
♦
lai selg паськыд мыш;
selg valutab мыш висьӧ, мыш доймӧ;
kass tõmbas küüru selga кань кусыньтіс мышсӧ
2. selga meenutav osa esemel, kehaosal, loodusobjektil мыш
♦
kirveselg, kirve selg чер тыш;
käeselg, käe selg ки мыш;
pintsakuselg, pintsaku selg пинжак мыш

suudlema <s'uudle[ma suudel[da s'uudle[b suudel[dud 30 v> окыштны; korduvalt окавны
♦
kätt suudlema ки окыштны;
suudles neidu kirglikult сьӧлӧмсяньыс окыштіс нылӧс

tahm <t'ahm tahma t'ahma t'ahma, t'ahma[de t'ahma[sid & t'ahm/u 22 s>
1. nõgi са
♦
käed on tahmaga koos саӧсь ки
2. keem, tehn са
♦
ahjutahm пач са
3. kõnek printeris kasutatav värvipulber, tooner краска, тонер (принтерын)

till <t'ill tilli t'illi t'illi, t'illi[de t'illi[sid & t'ill/e 22 s> bot Anethum укроп
♦
kimp v punt tilli ки тыр укроп

tõstmine <t'õstmine t'õstmise t'õstmis[t t'õstmis[se, t'õstmis[te t'õstmis/i & t'õstmise[id 12 & 10? s> ülespoole tõstmine лэптӧм
♦
käetõstmine ки лэптӧм;
palgatõstmine удждон содтӧм

vasak <vasak vasaku vasaku[t -, vasaku[te vasaku[id 02 adj> vasakpoolne, pahem шуйга; kanga, mustri kohta: sissepoole v varjatuks jääv гуг
♦
vasak käsi шуйга ки;
jõe vasak kallas юлӧн шуйга берегыс

vigastus <vigastus vigastuse vigastus[t vigastus[se, vigastus[te vigastus/i 11 s> elusa kohta доймӧм; elutu kohta жугалӧм
♦
käevigastus ки доймӧм

võitlus <v'õitlus v'õitluse v'õitlus[t v'õitlus[se, v'õitlus[te v'õitlus/i & v'õitluse[id 11 & 09 s> вермасьӧм, тышкасьӧм; lahing тыш
♦
käsitsivõitlus ки на ки тышкасьӧм;
võitlus esikoha eest первой места вӧсна вермасьӧм