[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

blond <bl'ond blondi bl'ondi bl'ondi, bl'ondi[de bl'ondi[sid & bl'ond/e 22 s, adj>
1. adj веж юрсиа, орӧс
♦
blondid juuksed орӧс юрси;
blond noormees веж юрсиа зон;
heleblond югыдорӧс
2. s веж юрсиа [морт], орӧс [морт]
♦
vennale meeldivad blondid воклы кажитчӧны веж юрсиа нывъяс

brünett <brün'ett brüneti brün'etti brün'etti, brün'etti[de brün'etti[sid & brün'ett/e 22 s, adj>
1. adj сьӧдов юрсиа
♦
brünetid juuksed сьӧдов юрси;
brünett naine сьӧдов юрсиа нывбаба
2. s сьӧдов юрсиа [морт]
♦
vend kurameerib pika brünetiga вокӧй мусукасьӧ сьӧдов юрсиа кузь нывкӧд

eestpoolt <+p'oolt adv> vt ka eespool водзладорсянь
♦
olen seda maja ainult eestpoolt näinud тайӧ керкасӧ ме аддзылі сӧмын водзладорсяньыс;
juukseid kammitakse eestpoolt tahapoole юрси сыналӧны водзладорсяньыс бӧрлань

hall1 <h'all halli h'alli h'alli, h'alli[de h'alli[sid & h'all/e 22 adj, s> adj руд; sinkjas лӧзовруд; juuste jms kohta дзор
♦
hall ülikond руд костюм;
hallid silmad руд син;
hall hobune дзор вӧв;
hallid juuksed дзор юрси;
hall habe дзор тош;
hall elu гажтӧм олӧм;
hall näidend шӧркоддьӧм спектакль;
helehall югыдруд;
tumehall пемыдруд;
ta läks üleöö halliks сійӧ ӧти войӧн дзормис

hari <hari harja h'arja h'arja, h'arja[de h'arja[sid & h'arj/u 24 s> тшӧтка
♦
hõre hari гежӧд тшӧтка;
pehme hari небыд тшӧтка;
hambahari пинь тшӧтка;
juuksehari юрси тшӧтка;
küünehari гыж тшӧтка;
nõudepesuhari тасьті тшӧтка;
põrandahari джодж тшӧтка;
saapahari сапӧг тшӧтка;
traathari сутуга тшӧтка;
harjaga riideid puhastama тшӧткаӧн паськӧм весавны

harjuma <h'arju[ma h'arju[da h'arju[b h'arju[tud 27 v> велавны
♦
harjusin vara tõusma велалі водз чеччыны;
poiss harjus pikapeale võõrasemaga зонка вочасӧн велаліс ичинь дорас;
silmad harjusid hämaraga син велаліс рӧмыдас;
elu läks harjunud rada олӧмыс муніс важ мозыс;
muusiku harjunud kõrv tabas iga valeheli музыкантлӧн велалӧм пельыс кыйис быд туйтӧм шы

harv <h'arv harva h'arva h'arva, h'arva[de h'arva[sid & h'arv/u 22 adj>
1. hõre гежӧд
♦
harv habe гежӧд тош;
harvad juuksed гежӧд юрси;
harv kamm гежӧд пиня сынан;
harv mets гежӧд вӧр
2. mittesage, harva esinev гежӧд, шоча

hele <hele heleda heleda[t -, heleda[te heleda[id 02 adj>
1. valgust kiirgav, valgusküllane, valkjas югыд
♦
hele päike югыд шонді;
heledad suveööd югыд гожся войяс;
heledad juuksed югыд юрси;
heledad lootused югыд лача;
heleda peaga tütarlaps югыд юра ныв;
puud põlesid heleda leegiga пескыс сотчис югыд биӧн
2. kõlav гора
♦
hele hääl гора гӧлӧс;
hele naer кыпыд серам

hulgast <hulgast postp, adv> vt ka hulgas, hulka postp [gen] seast, keskelt пӧвстысь, пиысь; kuulumise kohta лыдысь
♦
otsisin teda rahva hulgast корси сійӧс йӧз пӧвстысь;
ta ei ole kõige rumalamate hulgast сійӧ абу медся бӧбъяс лыдысь

hõre <hõre hõreda hõreda[t -, hõreda[te hõreda[id 02 adj>
1. гежӧд, шоч
♦
hõre habe гежӧд тош;
hõredad juuksed шоч юрси;
hõre mets гежӧд вӧр;
hõredamaks tegema гежӧдмӧдны, шочмӧдны
2. piltl vähepakkuv, pinnapealne омӧлик, кизьӧр
♦
hõre kirjutis омӧлик гижӧд

ilus <ilus ilusa ilusa[t -, ilusa[te ilusa[id 02 adj>
1. kaunis мича
♦
ilusad juuksed мича юрси;
ilus kõnnak мича ветласног;
ilus poiss мича зон;
kui ilus ta on! кутшӧм сійӧ мича!
2. ilmastiku kohta мича
♦
ilus sügis мича ар;
ilus päev мича лун
3. kiiduväärt, tubli, mõnus, tore мича, бур
♦
ilusad unenäod мича вӧтъяс;
pole ilus valetada абу мича пӧръясьны;
oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! мед кӧть ӧти бур кыв эськӧ шуисны!

jagamine <jagamine jagamise jagamis[t jagamis[se, jagamis[te jagamis/i 12 s> юкӧм, юклӧм
♦
jagamine ja korrutamine юклӧм да унаалӧм;
jäägiga jagamine mat колясӧн юклӧм;
vara jagamine эмбур юкӧм;
saagi jagamine шедас юкӧм; jahi- või püügisaagi kohta кыйдӧс юкӧм

jaotama <j'aota[ma j'aota[da j'aota[b j'aota[tud 27 v> юкны ► sama päritoluga sama päritoluga jagama
♦
raha jaotama сьӧм юкны;
saaki jaotama кыйдӧс юкны;
tuba oli vaheseinaga kaheks jaotatud жырсӧ вӧлі вежӧсалӧма кык пельӧ;
klass jaotati kolme rühma классӧ юкисны куим группа вылӧ;
häälikud jaotatakse helilisteks ja helituteks шыяс юксьӧны гораяс да гортӧмъяс вылӧ

juhus <juhus juhuse juhus[t -, juhus[te juhuse[id 09 s> виччысьтӧмтор; paras v sobiv võimalus ком
♦
sobiv juhus бур ком;
õnnelik juhus шуда виччысьтӧмтор;
haruldane juhus гежӧда овлан виччысьтӧмтор;
ootan parajat juhust вичча лада ком;
kasutasin juhust кыйи ком;
juhus viis nad jälle kokku виччысьтӧг бара аддзысисны;
polnud juhust temaga rääkida эз вӧв ком сыкӧд сёрнитны;
lasksin juhuse mööda прӧзевайті ком

juur <j'uur juure j'uur[t j'uur[de, juur[te j'uur[i 13 s> вуж
♦
jäme juur кыз вуж;
peenike juur вӧсни вуж;
hambajuur anat пинь вуж;
juuksejuur anat юрси вуж;
keelejuur anat кыв вуж;
küünejuur anat гыж вуж;
peajuur bot шӧр вуж;
ruutjuur mat квадрат вуж;
sõna juur keel кыввуж;
umbrohtu koos juurtega välja kitkuma ёгтурунсӧ вужнас тшӧтш нетшкыны;
puu võttis juured alla пуыс вужъясьӧма;
ta on uues kohas juured alla saanud сійӧ вужъясьӧма нин выльлаас;
juurteta inimene вужъястӧм морт

juus <j'uus j'uukse j'uus[t -, j'uus[te j'uukse[id 09 s (hrl pl)> juuksed юрси
♦
hallid juuksed дзор юрси;
heledad juuksed югыд юрси;
tihedad juuksed сук юрси;
sirged juuksed веськыд юрси;
lokkis juuksed кудриа юрси;
lühikesed juuksed дженьыд юрси;
kuivad juuksed кос юрси;
juukseid lõikama юрси тшӧтшӧдны

kalamees <+m'ees mehe m'ees[t -, mees[te meh/i 13 s> чери кыйысь

kalur <kalur kaluri kaluri[t -, kaluri[te kalure[id 02 s> чери кыйысь
♦
kalurid läksid merele чери кыйысьяс петісны саридзӧ

kamm <k'amm kammi k'ammi k'ammi, k'ammi[de k'ammi[sid & k'amm/e 22 s> сынан, сынасян
♦
tihe kamm тшӧкыд пиня сынан;
hobusekamm кӧрт тшӧтка;
kammiga juukseid sugema сынанӧн юрси сынавны

kammima <k'ammi[ma k'ammi[da kammi[b kammi[tud 28 v> kammiga siluma, sugema сынавны; end сынасьны
♦
juukseid taha v üle pea kammima юрси бӧрлань сынавны;
tüdruk kammib end ныв сынасьӧ;
kammi oma juuksed ära сынав юрситӧ;
kammimata juuksed сынавтӧм юрси

karv <k'arv karva k'arva k'arva, k'arva[de k'arva[sid & k'arv/u 22 s> (hrl pl) inimestel юрси; üksik юрси сі; karvkate loomal гӧн; villakarv вурун
♦
hall karv руд гӧн

kinni püüdma
1. õhust püüdma кутны, кыйны; kätte saama, tabama кутны, кыйны
♦
ta püüdis palli kinni сійӧ кутіс мачсӧ;
isa püüdis suure kala kinni батьӧй кыйис ыджыд чери
2. tabama кутны
♦
varas püüti kinni гусясьысьӧс кутісны

kohev <kohev koheva koheva[t -, koheva[te koheva[id 02 adj> пашкыр, пушыд
♦
kohev lumi пушыд лым;
kohevad juuksed пашкыр юрси;
orava kohev saba урлӧн пашкыр бӧжыс

koor1 <k'oor koore k'oor[t k'oor[de, koor[te k'oor[i 13 s>
1. puul кырсь; paksem pealmine kiht puuviljadel кыш, кор; nahkjas õhem kest киль
♦
apelsinikoor апельсин кыш;
kartulikoor картупель кор;
munakoor кольк кыш;
puukoor пу кырсь;
sibulakoored лук кыш;
tammekoor тупу кырсь
2. piima rasvakiht йӧв вылыс, йӧввыв; hapukoor нӧк
♦
joon kohvi koorega кофе юа йӧв вылысӧн

koorima <k'oori[ma k'oori[da koori[b koori[tud 28 v> puu-, juurvilju весйыны; puud кульны
♦
apelsini koorima апельсин весйыны;
puid koorima пу вылысь кырсь кульны;
kooriv kreem кышъян крем

korrastama <korrasta[ma korrasta[da korrasta[b korrasta[tud 27 v> korda tegema пӧрадок вӧчны; kohendama лӧсьӧдны, лӧсьӧдыштны
♦
suusavarustust korrastama лыжи кӧлуй лӧсьӧдны;
töölauda korrastama уджалан пызан вылын пӧрадок вӧчны;
juukseid korrastama юрси лӧсьӧдыштны;
korrastamata õu эндӧдӧм йӧр

kuiv <k'uiv kuiva k'uiva k'uiva, k'uiva[de k'uiva[sid & k'uiv/i 22 adj> кос
♦
kuiv hein кос турун;
kuiv kliima кос климат;
kuiv suvi кос гожӧм, зэртӧм гожӧм;
kuiv köha кос кызӧм;
kuivad juuksed кос юрси;
kuiv vein кос вина;
kuiv seadus юӧмысь ӧлӧдана оланпас;
kaev on kuivaks jäänud юкмӧсыс косьмӧма

kuldne <k'uldne k'uldse k'uldse[t -, k'uldse[te k'uldse[id 02 adj>
1. kuldkollane зарни, зарни рӧма
♦
kuldsed kiharad веж юрси;
kuldne sügis шондіа кос ар, зарни ар
2. piltl kuldaväärt зарни
♦
kuldne inimene зарни морт, зэв шань морт

kätte saama
1. valdusse, kasutusse
♦
kuidas õunu puu otsast kätte saada? кыдзи яблоксӧ пу вывсьыс судзӧдны?
2. kinni püüdma кутны, кыйны
♦
ta sai suure havi kätte сійӧ кыйис ыджыд сирӧс
3. üles leidma аддзыны
♦
pika otsimise peale sain prillid kätte кузя корсьӧм мысьт аддзи ӧчкиӧс, кузя корсьӧм мысьт ӧчкиӧй сюрис

kütt <k'ütt küti k'ütti k'ütti, k'ütti[de k'ütti[sid & k'ütt/e 22 s>
1. jahimees вӧралысь, кыйсьысь; teatud looma vms kütt, koos looma nimetusega кыйысь
♦
julge kütt повтӧм вӧралысь;
hundikütt кӧин кыйысь;
karukütt ош кыйысь
2. sõj, aj laskur лыйсьысь
♦
mägikütt гӧравывса лыйсьысь
3. piltl äge jahtija, otsija корсьысь; soovija кӧсйысь
♦
medalikütt медаль кӧсйысь;
õnnekütt шуд корсьысь

lehvima <l'ehvi[ma l'ehvi[da lehvi[b lehvi[tud 28 v> tuules liikuma дӧлавны, павъявны
♦
lipp lehvib дӧлалӧ флаг;
juuksed lehvivad tuules юрси тӧв йылас павъялӧ

lokkis <l'okkis adv, adj> laines, käharas чикыля, читкылясян, кудриа
♦
lokkis juuksed кудриа юрси;
juuksed on lokkis юрсиыс чикыля

lõikama <l'õika[ma lõiga[ta l'õika[b lõiga[tud 29 v> вундыны; pügama, kärpima тшӧтшӧдны; lühemaks чинтыны
♦
leiba lõikama нянь шӧравны;
pappi lõikama картон вундыны;
juukseid lõikama юрси тшӧтшӧдны;
küüsi lõikama гыж тшӧтшӧдны;
jutt lõigati nagu noaga katki сёрниыс кыв шуигкості орис

lühike[ne] <lühike & lühikene lühikese lühikes[t lühikes[se, lühikes[te lühikes/i 12 adj> дженьыд; kasvult дженьыд тушаа
♦
lühikesed juuksed дженьыд юрси;
lühikeste varrukatega pluus дженьыд соска блузка

maadlema <m'aadle[ma maadel[da m'aadle[b maadel[dud 30 v> sülitsi võitlema, seljatada püüdma бертчыны; piltl vaeva nägema, rassima мырсьыны; piltl protsessima, õiendama, kisklema вермасьны
♦
poisid maadlevad murul эжа вылын бертчӧны зонъяс;
ta maadles kaua haigustega сійӧ дыр вермасис висьӧмъяскӧд;
koolis maadlesin matemaatikaga школаын ме мырси математикаӧн

moodne <m'oodne m'oodsa m'oodsa[t -, m'oodsa[te m'oodsa[id 02 adj> moes olev, moodi järgiv, moekas моднӧй; ajakohane ӧнія
♦
moodne mantel моднӧй пальто;
moodne soeng моднӧй юрси новланног

nurk <n'urk nurga n'urka n'urka, n'urka[de n'urka[sid & n'urk/i 22 s>
1. mat пельӧс
♦
kõrvunurgad орчча пельӧсъяс;
nürinurk тшӧтшыд пельӧс;
sirgnurk веськыд пельӧс;
teravnurk ёсь пельӧс
2. esemel, ehitisel vm objektil пельӧс
♦
esinurk водзпельӧс;
kas sa oskad maja nurka laduda? тэ кужан керка пельӧс лэптыны?;
istub nurgas пельӧсас пукалӧ
3. koht majas, tuba v selle osa пельӧс
♦
olen kodus kõik nurgad läbi otsinud гортын быд пельӧсысь корси

palsam <p'alsam p'alsami p'alsami[t -, p'alsami[te p'alsame[id 02 s> vaikudest ja eeterlikest õlidest koosnev puumahl, ravimtaimedest valmistatud lõhnav salv, tinktuur vm; piltl kosutus, lohutus бальзам
♦
hingepalsam ловру лэптантор;
juuksepalsam юрси бальзам

paras <paras paraja paraja[t & paras[t -, paraja[te paraja[id 02 adj>
1. sobiv, kohane туяна, колана; jalanõude, riietuse kohta буретш
♦
otsisin parajat sõna корси туяна кыв;
need saapad on mulle parajad тайӧ сапӧгыс меным буретш;
nad on paras paar ӧти няньшомысь, кыкнанныс нач ӧткодьӧсь
2. üsna suur, tubli, kenake вель уна, ыджыд да с.в.
♦
paras patakas pabereid вель ыджыд кабала чукӧр

püüdma <p'üüd[ma p'üüd[a püüa[b p'üü[tud, p'üüd[is p'üüd[ke 34 v>
1. midagi v kedagi kätte saada üritama, kätte saama кутны, кыйны; valikuliselt, valides кутавны
♦
liblikaid püüdma бобув кутавны;
püüdis ahvena [kinni] ёкышӧс кыйис
2. pingutama зільны
♦
püüab kõigest väest став вынсьыс зільӧ

saak <s'aak saagi s'aaki s'aaki, s'aaki[de s'aaki[sid & s'aak/e 22 s> кыйдӧс, шедӧс; vilja- урожай
♦
hea v rikkalik v suur saak бур кыйдӧс;
saagi jagamine шедас юкӧм; jahi- või püügisaagi kohta кыйдӧс юкӧм

sirge <s'irge s'irge s'irge[t -, s'irge[te s'irge[id 01 adj, s>
1. веськыд
♦
sirge joon веськыд визь;
sirged juuksed веськыд юрси
2. tasane, sile шыльыд
♦
tõusis ja tõmbas pintsaku natuke sirgemaks сувтіс да шыльӧдыштіс пинжаксӧ

soeng <s'oeng s'oengu s'oengu[t -, s'oengu[te s'oengu[id 02 s> юрси, юрси новланног
♦
lühike soeng дженьыд юрси;
moodne soeng моднӧй юрси новланног

šampoon <šamp'oon šampooni šamp'ooni šamp'ooni, šamp'ooni[de šamp'ooni[sid & šamp'oon/e 22 s> шампунь
♦
juuksešampoon юрси мыськан шампунь;
pesi šampooniga pead шампуньӧн мыськис юрсӧ

taga otsima корсьны
♦
terve päeva olen sind taga otsinud лунтыр тэнӧ корси

taguma <tagu[ma tagu[da t'ao[b t'ao[tud 28 v>
1. lööma камӧдны; auku, avaust сизьдыны, розьӧдны (сизьдӧмӧн)
♦
taob rusikaga vastu lauda кабырнас камӧдӧ пызанӧ;
kalamees tagus jäässe augu чери кыйысь розьӧдіс йи;
rähn taob nokaga vastu puud сизь сизьдӧ нырнас пу;
lained taovad vastu randa гыяс швачӧдчӧны берегӧ
2. kuuma metalli vasaralöökidega töötlema, sepistama дорны
♦
hästi taotav metall кокниа доран кӧрт;
taotud vikat дорӧм коса;
tao rauda, kuni see kuum v tuline on сюмӧдтӧ усигас куль
3. kõnek meeldejätmist, õppimist tähistavates verbides зубритны, нырӧ тшупны
♦
poisid tagusid vutti зонъяс чужъялісны мач;
hakati kaarte taguma пондісны картіӧн шлёчкыны;
tagus trummi кучкаліс барабанӧ;
tao endale pähe, et ... нырад тшуп, мый ...;
tagus sõnu pähe зубритіс кывъяссӧ
4. tugevasti tuksuma, pulseerima тіпкыны (ёна)
♦
süda taob сьӧлӧм тіпкӧ-пессьӧ;
pulss taob kiiresti вир сӧн ӧдйӧ тіпкӧ
5. töötades rütmilist heli tekitama камгыны
♦
rongirattad tagusid monotoonselt поезд ӧти ногӧн камгис кӧлесанас
6. kellalöömise kohta бовгыны (жыннянӧн); kellalöökide kõlamise kohta бовгыны
♦
kellamees taob kella тоньгысь бовгӧ жыннянӧн
7. kõnek sepitsema, vorpima пӧжавны (лёка вӧчны)
♦
taob salme пӧжалӧ кывбуръяс

terve1 <terve t'erve terve[t -, terve[te t'erve[id 06 pron; t'erve t'erve t'erve[t -, t'erve[te t'erve[id 01 pron>
1. kogu став, донь; kestuse kohta -тыр, -быд, чӧж
♦
terve nägu läks paiste чужӧмыс ставнас пыктіс;
otsisin sind tervest linnast корси тэнӧ кар пасьтала;
eile sadas terve päeva тӧрыт лунтыр зэрис;
rong sõitis terve öö поезд муніс войбыд;
terve pere elab ühes toas став семъяыс олӧ ӧти жырйын
2. rõhutab, tõstab esile järgnevat sõna v lauseosa дзонь, быдса
♦
terve hunnik raha дзонь чукӧр сьӧм

tihe <tihe tiheda tiheda[t -, tiheda[te tiheda[id 02 adj>
1. mitte hõre тшӧкыд, сук ► sama päritoluga sama päritoluga sage
♦
tihedad juuksed сук юрси;
tihe kamm тшӧкыд сынан;
tihe udu сук ру
2. tihti toimuv тшӧкыд, тшӧкыда овлан
♦
tihe kirjavahetus тшӧкыда письмӧасьӧм;
meie kokkusaamised läksid tihedamaks ми пондім тшӧкыдджыка аддзысьлыны
3. väljendab millegi intensiivsust; kõnek tegevuse kohta: pingeline, tugev, kõva
♦
tihedad majandussidemed топыд йитӧдъяс экономикаын;
tihe konkurents чорыд конкуренция

tutt <t'utt tuti t'utti t'utti, t'utti[de t'utti[sid & t'utt/e 22 s>
1. omaette hoidev juuksesalk прать; püstine salk сорс
♦
heinatutt турун тылым;
tutiga lind сорса лэбач;
neiul on juuksed kuklasse tutiks seotud нывлӧн юрсиыс балябӧжас гаровтӧма;
võttis poisil tutist kinni ja sakutas кыскыштіс зонсӧ юрси пратьӧдыс
2. ümar tups гӧгыль (шапкаяслӧн); rippuvate narmastega tups туг; lehv бант
♦
tutiga barett гӧгыля берет;
tüdrukul oli roosa tutt peas нывкалӧн юрас вӧлі кельыдгӧрд бант

uppuma <'uppu[ma 'uppu[da upu[b upu[tud 28 v> vee alla vajudes hukkuma, [veekogu] põhja minema вӧйны ► sama päritoluga sama päritoluga vajuma
♦
palju kalureid uppus tormis v tormisel merel уна чери кыйысь вӧйис гызьӧм саридзын;
palgid ei upu керъяс оз вӧйны