[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

elav <elav elava elava[t -, elava[te elava[id 02 adj> ловъя; aktiivne, energiline, intensiivne визув, пельк; vallatu, rahutu, kärsitu вильыш, инӧ ӧшйытӧм; ergas, liikuv, elurõõmus шурыд; kärmas чож, визув; ere, ilmekas кыпыд, сераса
♦
elavad lilled ловъя дзоридзьяс;
elavad ja surnud ловъяяс да кулӧмаяс;
elavad keeled ловъя кывъяс;
elav järjekord водзвыв гижсьытӧг ӧчередь;
elavad silmad визув син;
elav loomus визув сям;
elav huvi кыпыд интерес;
elav kujutlusvõime сераса фантазия;
elav eeskuju ловъя пример;
elav kõnelus визув сёрни;
elav kirjavahetus зіля письмӧасьӧм;
elav liiklus тшӧкыд ветлӧм-мунӧм;
elav kauplemine зіля вузасьӧм;
elav poiss вильыш зон;
elav laps визув кага;
mitte kusagil polnud ainustki elavat hinge некӧн эз вӧв ни ӧти ловъя лов

eraldama <eralda[ma eralda[da eralda[b eralda[tud 27 v>
1. osa tervikust торйӧдны; mingiks otstarbeks сетны, вичмӧдны, торйӧдны
♦
munavalget kollasest eraldama кольклысь еджыдсӧ вижсьыс торйӧдны;
{kellele} maad eraldama му сетны;
talle eraldati korterist üks tuba сылы торйӧдісны патерасьыс ӧти жыр
2. lahutama, isoleerima торйӧдны; tõkkega торйӧдны; vaheseinaga вежӧсавны
♦
haiged eraldati tervetest висьысьясӧс торйӧдісны дзоньвидзаясысь;
väin eraldab saart mandrist дісӧ мусьыс торйӧдӧ виям;
meid eraldavad kaugused миянӧс торйӧдӧ ыджыд кост
3. eristama, vahet tegema торйӧдны
♦
eraldasin nende jutust ainult üksikuid sõnu налӧн сёрниысь торйӧді сӧмын торъя кывъяс;
mis eraldab inimest loomast? мый торйӧдӧ мортӧс пемӧсысь?

eriala <+ala ala ala -, ala[de ala[sid & al/u 17 s> специальносьт, уджсикас
♦
oma erialal töötama бура тӧдны ассьыд уджсикастӧ;
tema erialaks on klassikalised keeled сылӧн специальносьтыс – классика кывъяс

grammatika <gramm`atika gramm`atika gramm`atika[t -, gramm`atika[te gramm`atika[id 01 s> keel грамматика
♦
ajalooline grammatika история грамматика;
soome-ugri keelte võrdlev grammatika финн-йӧгра кывъяс орччӧдан грамматика

hulgast <hulgast postp, adv> vt ka hulgas, hulka postp [gen] seast, keskelt пӧвстысь, пиысь; kuulumise kohta лыдысь
♦
otsisin teda rahva hulgast корси сійӧс йӧз пӧвстысь;
ta ei ole kõige rumalamate hulgast сійӧ абу медся бӧбъяс лыдысь

hävima <hävi[ma hävi[da hävi[b hävi[tud 27 v> hukka saama кувны ► sama päritoluga sama päritoluga koolma; olemast lakkama бырны, вошны
♦
sõjas hävisid terved külad война дырйи дзонь сиктъяс бырисны;
tulekahjus hävis mitu maja биын сотчис некымын керка;
kõrges temperatuuris mikroobid hävivad ыджыд температураысь микробъяс кулӧны;
hävinud keeled бырӧм кывъяс;
hävinud rahvad бырӧм войтыръяс

imelik <imel'ik imeliku imel'ikku imel'ikku, imelik/e & imel'ikku[de imel'ikk/e & imel'ikku[sid 25 adj> тешкодь; veider асруа
♦
imelik inimene тешкодь морт;
imelikud sõnad тешкодь кывъяс;
ta on täna kuidagi imelik сійӧ талун кутшӧмкӧ тешкодь

jaht1 <j'aht jahi j'ahti j'ahti, j'ahti[de j'ahti[sid & j'aht/e 22 s> jahipidamine, küttimine вӧралӧм, кыйсьӧм
♦
ajujaht кытшӧ босьтӧмӧн кыйӧм;
hundijaht кӧин кыйӧм;
jänesejaht кӧч кыйӧм;
karujaht ош кыйӧм;
rebasejaht руч кыйӧм;
jahil käima вӧравны, кыйсьыны;
jahile minema вӧравны мунны;
karule jahti pidama ош кыйны;
kass peab hiirtele jahti кань кыйӧ шыр

järsk <j'ärsk järsu j'ärsku j'ärsku, j'ärsku[de j'ärsku[sid & j'ärsk/e 22 adj>
1. tugeva kallakuga, püstsuunas tõusev v langev зӧм, крут
♦
järsk kallas зӧм берег, крут берег;
järsk mägi крут гӧра;
järsk trepp крут сод;
järsk laine комбыля гы
2. tugevasti suunda muutev, äkiline, terav друг
♦
järsk kurv друг чукыль;
järsk löök друг вартӧм;
järsk hinnatõus друг донсялӧм;
tuli järsk sula другысь сывдіс;
järsk iseloom чорыд сям, скӧр сям;
järsud sõnad чорыд кывъяс

kalamees <+m'ees mehe m'ees[t -, mees[te meh/i 13 s> чери кыйысь

kalur <kalur kaluri kaluri[t -, kaluri[te kalure[id 02 s> чери кыйысь
♦
kalurid läksid merele чери кыйысьяс петісны саридзӧ

keel <k'eel keele k'eel[t k'eel[de, keel[te k'eel[i 13 s>
1. elund, lihasaadus кыв ► sama päritoluga sama päritoluga keel
♦
inimese keel мортлӧн кыв;
keelt näitama кыв петкӧдлыны
2. suhtlusvahend, väljendusviis кыв
♦
eesti keel эст кыв;
komi keel коми кыв;
elavad keeled ловъя кывъяс;
klassikalised keeled классическӧй кывъяс;
vanad keeled важ кывъяс;
võõrkeel йӧз кыв, суйӧрсайса кыв, ӧтдор кыв;
keele grammatiline ehitus кывлӧн грамматика тэчас
3. pillil, reketil вез
♦
viiulil katkes keel скрипкалӧн орис везйыс

klassikaline <klassikaline klassikalise klassikalis[t klassikalis[se, klassikalis[te klassikalis/i 12 adj>
1. antiikkultuurile omane, sellel põhinev v sellega tegelev, antiigi ilunormidele vastav, klassikasse kuuluv классическӧй
♦
klassikalised keeled классическӧй кывъяс;
klassikaline gümnaasium классическӧй гимназия;
klassikaline kirjandus классическӧй литература;
klassikaline muusika классическӧй музыка
2. traditsiooniline классическӧй
♦
klassikaline loogika классическӧй логика

kunstlik <k'unstl'ik k'unstliku k'unstl'ikku k'unstl'ikku, k'unstlik/e & k'unstl'ikku[de k'unstl'ikk/e & k'unstl'ikku[sid 25 adj> tehislik, võlts вӧчӧм
♦
kunstlik niisutus põll кӧтӧдӧм;
kunstlikud keeled keel думыштӧм кывъяс

kõne <kõne kõne kõne[t k'õnne, kõne[de kõne[sid 16 s>
1. rääkimine; keel keele tegelik kasutamine, grammatiliste kategooriate nimetustes сёрни
♦
ebaselge kõne гӧгӧрвотӧм сёрни;
otsene kõne keel веськыд сёрни;
kirjalik kõne keel гижӧда сёрни;
seotud kõne шыльыд сёрни;
kiirkõne тэрыб сёрни
2. kõnelus, jutuajamine, arutlus сёрни
♦
ta taipas kohe, millest oli kõne сійӧ пыр жӧ гӧгӧрвоис, мый йылысь вӧлі сёрниыс
3. avalik ettekanne, jutt сёрни, кывъяс, доклад
♦
kõrgelennuline kõne тшапитӧм сёрни;
kiidukõne ошкана кывъяс
4. telefoni- сёрни (телефона, телефон пыр)
♦
kõne Tartuga katkes Тартукӧд сёрни торксис

kütt <k'ütt küti k'ütti k'ütti, k'ütti[de k'ütti[sid & k'ütt/e 22 s>
1. jahimees вӧралысь, кыйсьысь; teatud looma vms kütt, koos looma nimetusega кыйысь
♦
julge kütt повтӧм вӧралысь;
hundikütt кӧин кыйысь;
karukütt ош кыйысь
2. sõj, aj laskur лыйсьысь
♦
mägikütt гӧравывса лыйсьысь
3. piltl äge jahtija, otsija корсьысь; soovija кӧсйысь
♦
medalikütt медаль кӧсйысь;
õnnekütt шуд корсьысь

maadlema <m'aadle[ma maadel[da m'aadle[b maadel[dud 30 v> sülitsi võitlema, seljatada püüdma бертчыны; piltl vaeva nägema, rassima мырсьыны; piltl protsessima, õiendama, kisklema вермасьны
♦
poisid maadlevad murul эжа вылын бертчӧны зонъяс;
ta maadles kaua haigustega сійӧ дыр вермасис висьӧмъяскӧд;
koolis maadlesin matemaatikaga школаын ме мырси математикаӧн

mis <m'is mille mi[da -, mille[l & m'i[l mille[lt & m'i[lt; pl m'is, mille & mille[de, mi[da 00 pron>
1. (substantiivselt otsese küsimuse algul) мый ► sama päritoluga sama päritoluga mis
♦
mis [on] lahti? мый лоис?;
mis uut v uudist? мый выльыс?;
millega me sõidame? мыйӧн ми мунам?
2. (adjektiivselt täpsustusküsimuses) missugune samalaadsete seast?, missugune?, milline? кутшӧм, мый
♦
mis kurja ma olen teinud? мый лёксӧ ме вӧчи?;
mis keeli te oskate? кутшӧм кывъяс ті тӧданныд?;
mis kell rong saabub? кымын часын воӧ поездыс?;
mis v mil moel v kombel te tutvusite? кыдзи ті тӧдмасинныд?
3. (substantiivselt) seob kaudküsimust alustavat kõrvallauset pealausega мый
♦
mis tehtud, see tehtud мый вӧчӧма, сійӧс вӧчӧма
4. (adjektiivselt) seob kaudküsimust alustavat kõrvallauset pealausega кутшӧм
♦
palun ütle, mis päev täna on висьтав, кутшӧм талун лун

nurk <n'urk nurga n'urka n'urka, n'urka[de n'urka[sid & n'urk/i 22 s>
1. mat пельӧс
♦
kõrvunurgad орчча пельӧсъяс;
nürinurk тшӧтшыд пельӧс;
sirgnurk веськыд пельӧс;
teravnurk ёсь пельӧс
2. esemel, ehitisel vm objektil пельӧс
♦
esinurk водзпельӧс;
kas sa oskad maja nurka laduda? тэ кужан керка пельӧс лэптыны?;
istub nurgas пельӧсас пукалӧ
3. koht majas, tuba v selle osa пельӧс
♦
olen kodus kõik nurgad läbi otsinud гортын быд пельӧсысь корси

omandama <omanda[ma omanda[da omanda[b omanda[tud 27 v>
1. soetama босьтны
♦
omandas maja ostu teel ньӧбис керка;
omandas doktorikraadi босьтіс доктор ним
2. ära õppima велӧдны, босьтны
♦
teadmisi omandama тӧдӧмлун босьтны;
keeli omandama кывъяс велӧдны

paras <paras paraja paraja[t & paras[t -, paraja[te paraja[id 02 adj>
1. sobiv, kohane туяна, колана; jalanõude, riietuse kohta буретш
♦
otsisin parajat sõna корси туяна кыв;
need saapad on mulle parajad тайӧ сапӧгыс меным буретш;
nad on paras paar ӧти няньшомысь, кыкнанныс нач ӧткодьӧсь
2. üsna suur, tubli, kenake вель уна, ыджыд да с.в.
♦
paras patakas pabereid вель ыджыд кабала чукӧр

põhimõte <+mõte m'õtte mõte[t -, mõte[te m'õtte[id 06 s> juhtmõte, printsiip принцип, подув; seisukoht видзӧдлас
♦
eetilised põhimõtted этика принципъяс;
jäin oma põhimõtetele truuks кутчыси аслам видзӧдласъясӧ

päritolu <+olu olu olu 'ollu, olu[de olu[sid 17 s> pärit olemine, pärinemine, põlvnemine, sünnipära вужъя, петӧм (кутшӧмкӧ нацияысь, классысь да с.в.)
♦
päritolult lätlane латыш, латыш вужъя;
prantsuse päritolu[ga] võõrsõnad eesti keeles француз вужъя кывъяс эст кывйын

soojendama <soojenda[ma soojenda[da soojenda[b soojenda[tud 27 v> sooja andma шонтыны; end шонтысьны
♦
päike soojendab шонді шонтӧ;
head sõnad soojendavad südant мелі кывъяс шонтӧны сьӧлӧм

soome-ugri <+ugri ag> финн-йӧгра
♦
soome-ugri keeled финн-йӧгра кывъяс

sõna <sõna sõna sõna s'õnna, sõna[de sõna[sid & sõn/u 17 s>
1. кыв ► sama päritoluga sama päritoluga keel
♦
sõna tähendus кывлӧн вежӧртас;
sõnade järjekord lauses сёрникузяын кывъяслӧн ин;
sõna otseses mõttes кывйыслӧн медшӧр вежӧртасас;
mida see sõna tähendab? мый тайӧ кывйыс вежӧртӧ?
2. rääkimise, kõneluse kohta, koos väljenduslaadi osutava iseloomustamisega кыв, кывъяс
♦
lahked sõnad бур кывъяс;
tänusõnad аттьӧалан кывъяс;
ära hakka kohe igast sõnast kinni! быд кывйӧ эн крукась!;
tuletas sind hea sõnaga meelde тэнӧ бур кывйӧн казьтыштіс

taga otsima корсьны
♦
terve päeva olen sind taga otsinud лунтыр тэнӧ корси

taguma <tagu[ma tagu[da t'ao[b t'ao[tud 28 v>
1. lööma камӧдны; auku, avaust сизьдыны, розьӧдны (сизьдӧмӧн)
♦
taob rusikaga vastu lauda кабырнас камӧдӧ пызанӧ;
kalamees tagus jäässe augu чери кыйысь розьӧдіс йи;
rähn taob nokaga vastu puud сизь сизьдӧ нырнас пу;
lained taovad vastu randa гыяс швачӧдчӧны берегӧ
2. kuuma metalli vasaralöökidega töötlema, sepistama дорны
♦
hästi taotav metall кокниа доран кӧрт;
taotud vikat дорӧм коса;
tao rauda, kuni see kuum v tuline on сюмӧдтӧ усигас куль
3. kõnek meeldejätmist, õppimist tähistavates verbides зубритны, нырӧ тшупны
♦
poisid tagusid vutti зонъяс чужъялісны мач;
hakati kaarte taguma пондісны картіӧн шлёчкыны;
tagus trummi кучкаліс барабанӧ;
tao endale pähe, et ... нырад тшуп, мый ...;
tagus sõnu pähe зубритіс кывъяссӧ
4. tugevasti tuksuma, pulseerima тіпкыны (ёна)
♦
süda taob сьӧлӧм тіпкӧ-пессьӧ;
pulss taob kiiresti вир сӧн ӧдйӧ тіпкӧ
5. töötades rütmilist heli tekitama камгыны
♦
rongirattad tagusid monotoonselt поезд ӧти ногӧн камгис кӧлесанас
6. kellalöömise kohta бовгыны (жыннянӧн); kellalöökide kõlamise kohta бовгыны
♦
kellamees taob kella тоньгысь бовгӧ жыннянӧн
7. kõnek sepitsema, vorpima пӧжавны (лёка вӧчны)
♦
taob salme пӧжалӧ кывбуръяс

terve1 <terve t'erve terve[t -, terve[te t'erve[id 06 pron; t'erve t'erve t'erve[t -, t'erve[te t'erve[id 01 pron>
1. kogu став, донь; kestuse kohta -тыр, -быд, чӧж
♦
terve nägu läks paiste чужӧмыс ставнас пыктіс;
otsisin sind tervest linnast корси тэнӧ кар пасьтала;
eile sadas terve päeva тӧрыт лунтыр зэрис;
rong sõitis terve öö поезд муніс войбыд;
terve pere elab ühes toas став семъяыс олӧ ӧти жырйын
2. rõhutab, tõstab esile järgnevat sõna v lauseosa дзонь, быдса
♦
terve hunnik raha дзонь чукӧр сьӧм

tundmine <t'undmine t'undmise t'undmis[t t'undmis[se, t'undmis[te t'undmis/i & t'undmise[id 12 & 10? s> тӧдӧм
♦
võõrkeelte tundmine ӧтдор кывъяс тӧдӧм

uppuma <'uppu[ma 'uppu[da upu[b upu[tud 28 v> vee alla vajudes hukkuma, [veekogu] põhja minema вӧйны ► sama päritoluga sama päritoluga vajuma
♦
palju kalureid uppus tormis v tormisel merel уна чери кыйысь вӧйис гызьӧм саридзын;
palgid ei upu керъяс оз вӧйны

vana <vana vana vana -, vana[de vana[sid & van/u 17 adj, s>
1. adj kaua elanud, pika eaga пӧрысь
♦
vana inimene пӧрысь морт;
vana koer пӧрысь пон;
vanul päevil, vanas eas пӧрысьдырйи
2. adj ammu tekkinud v olemas, kaua kestnud важ
♦
vana linn важ кар
3. adj kulunud важ
♦
ostis vana auto ньӧбис важ машина;
vana või чирӧм вый
4. adj kunagine, endine, mitte praegune, varasem, selline, mille kõrval v asemel on uuem важ
♦
vanad keeled важ кывъяс;
vana kalender важ календар;
Vana Maailm Важ Свет;
Vana Testament relig Важ кӧсйысьӧм
5. adj kellegi kohta: kauaaegne, ammuaegne, ammune важ
♦
oleme vanad tuttavad ми важ ёртъяс
6. adj hrl koos arvuliste suurustega: teatava vanusega
♦
kui vana sa oled? кымын тэныд арӧс?, кымын тэ арӧса?;
ta sai viis aastat vanaks сылы тырис вит арӧс
7. s miski endisaegne, varasemast tuntud ja teada важ
♦
uue võitlus vanaga выльыслӧн вермасьӧм важыскӧд

viisakus <viisakus viisakuse viisakus[t viisakus[se, viisakus[te viisakus/i 11 s>
1. вежавидзӧм
♦
teeseldud viisakus йӧзаддза вежавидзӧм;
tema säilitab igas olukorras viisakuse сійӧ кӧть кор вежавидзысь, сійӧ кӧть кор вежлив
2. viisakas ütlus вежавидзана кыв
♦
viisakusi ütlema вежавидзана кывъяс шуны

võõrkeel <+k'eel keele k'eel[t k'eel[de, keel[te k'eel[i 13 s> йӧз кыв, суйӧрсайса кыв, ӧтдор кыв
♦
lastele õpetatakse võõrkeeli челядьлы велӧдӧны йӧз кывъяс

väljend <väljend väljendi väljendi[t -, väljendi[te väljende[id 02 s> кывйитлӧс, фраза
♦
piltlik väljend серпаса кывйӧз;
fraseoloogiline väljend кывтэчас;
piibliväljend библияса кывйитлӧс;
otsib kaua sobivat väljendit дыр корсьӧ туяна кывъяс

õnn <'õnn õnne 'õnne 'õnne, 'õnne[de 'õnne[sid & 'õnn/i 22 s>
1. õnnelik olek, õnnesoovides ja ütlustes шуд
♦
isiklik õnn ас шуд;
perekonnaõnn семъякостса шуд;
püüd õnne poole шудӧ нырччӧм;
igaüks on oma õnne sepp piltl ассьыс шудсӧ быдӧн ачыс дорӧ
2. kordaminek, vedamine шуд, удайтчӧм, удача
♦
jahiõnn кыйсян шуд;
õnn on muutlik шудыд ылӧдчӧ

üle võtma midagi v kedagi oma valdusse võtma v haarama босьтны
♦
talupojad võtsid mõisa üle крестьяна босьтісны мызасӧ;
naaberkeeled võtavad sõnu üksteiselt üle орчча кывъяс босьтӧны ӧта-мӧдсьыс кывъяс