[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aastakümme <+kümme k'ümne kümme[t -, k'ümne[te k'ümne[id 05 s> дас во
♦
aastakümneid tagasi уна дас во сайын;
19. sajandi viimasel aastakümnel XIX нэмся бӧръя дасӧд вонас;
õde õpetab lapsi juba kolm aastakümmet чойӧй комын во нин челядьӧс велӧдӧ

aastapäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> {кутшӧмкӧ лоӧмторсянь кымынкӧ} во тыран лун, {кодлыкӧ, мыйлыкӧ кымынкӧ} во тырӧм, {ӧти либӧ унджык во сайся лоӧмторлӧн} лун
♦
pulma-aastapäev кӧлысь лун, гӧтрасян лун, верӧс сайӧ петан лун;
{kelle} surma-aastapäev {кодлӧнкӧ} кулан луныс;
{mitmes} sünniaastapäev {кодлӧнкӧ} чужӧмсянь {кымынкӧ} во тыран лун;
{mille} asutamise aastapäev {мыйкӧ} панан лун, {мыйкӧ} восьтан лун;
koor tähistab oma kümnendat aastapäeva хор пасйӧ дас во тырӧмсӧ;
koori kümnenda aastapäeva kontsert хорлӧн дас во тыран лунся концерт, хорлӧн дас во тырӧмлы сиӧм концерт

abielu <+elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> гозйӧн олӧм, гозйӧдчӧм
♦
esimene abielu медводдза гозйӧдчӧм, первой гозйӧдчӧм;
õnnelik abielu шуда гозйӧн олӧм;
vabaabielu гижсьытӧг олӧм;
abielu sõlmimine гӧтрасьӧм, гижсьӧм;
abielus mees гӧтыра мужичӧй;
abielus naine верӧс сайын нывбаба, верӧс сайын ань;
oma abielu lahutama торйӧдчыны, юксьыны;
vend on abielus õpetajaga вокӧй гӧтыра, гӧтырыс велӧдысь;
meie abielu purunes [миян] гозйӧн олӧмным киссис

ah <'ah interj> ак, ок, аттӧ, ой, а
♦
ah, kui tore ilm! ак, кутшӧм мича поводдя!;
ah, oleksin juba kodus! ок, лоны нин эськӧ гортын!;
ah, mis ma tegin! аттӧ, мый ме вӧчи!;
ah nii, hea küll! ак тадзи, но ладнӧ!;
mis sa selle peale kostad, ah? мый тэ та вылӧ шуан, а?;
ah, ei midagi erilist а, нинӧм ёна торъяланаыс

aine <aine 'aine aine[t -, aine[te 'aine[id 06 s>
1. -тор, вещество; materjal материал; mateeria материя, -тор
♦
vedel aine кизьӧртор;
plahvatusohtlik v lõhkeohtlik aine пасьвартантор;
antiseptiline aine пежасьӧмысь видзантор;
kleepaine лемалантор;
mürkaine пагӧдантор;
toiduaine сёянтор;
toitaine пӧткӧдантор;
puidust või muust ainest esemed пуысь либӧ мукӧдторйысь вӧчӧмторъяс
2. õppeaine велӧдан дисциплина, предмет
♦
kohustuslik aine быть велӧдана предмет;
fakultatiivaine, fakultatiivne aine факультативнӧй предмет;
lemmikaine радейтана предмет;
õppeaine велӧдан предмет
3. käsitlusobjekt -тор, материал, тема
♦
sobiv vaidlusaine, sobiv aine vaidluseks бур вензянтор, туяна вензян тема;
jutuaine, kõneaine сёрнитантор;
uurimisaine туялантор

ainuke[ne] <ainuke & ainukene ainukese ainukes[t ainukes[se, ainukes[te ainukes/i 12 adj, s> adj ӧтка, дзик ӧти; rõhutatult дзик ӧти; eitusega ни ӧти
♦
ainuke[ne] laps ӧтка кага;
ainuke[ne] sõber дзик ӧти ёрт;
ainuke[ne] soov дзик ӧти кӧсйӧм;
me ei leidnud ainukestki seent миян эз сюр ни ӧти тшак

aitama <'aita[ma aida[ta 'aita[b aida[tud 29 v>
1. abistama отсавны
♦
{kellele} mantlit selga aitama {кодлы} пальтоасьны отсавны;
aita ta püsti отсав сылы сувтны;
miski ei aidanud нинӧм эз отсав;
mis see aitab? тайӧ мӧй отсалас?
2. (impersonaalselt) piisama тырмыны
♦
aitab! тырмас!;
aitab juba magamisest тырмас нин узьны;
aitab kolmest abilisest куим отсасьысь тырмас

aitäh <ait'äh interj; ait'äh ait'ähi ait'ähhi ait'ähhi, ait'ähhi[de ait'ähhi[sid & ait'ähh[e 22 s>, ka aituma, aitüma
1. interj аттьӧ
♦
aitäh! v aitüma! v aituma! аттьӧ!;
aitäh teile ja nägemiseni аттьӧ тіян и аддзысьлытӧдз;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь
2. s
♦
suur aitäh ыджыд аттьӧ;
see töö tuli aitäh[i] eest ära teha тайӧ уджсӧ лоис аттьӧ вылӧ вӧчны

algama <'alga[ma ala[ta 'alga[b ala[tud 29 v>
1. algust saama заводитчыны
♦
algas uus aasta заводитчис выль во;
õppeaasta on juba alanud велӧдчан воыс заводитчис нин;
algasid läbirääkimised заводитчис сёрнитчӧм;
millest tüli algas? мыйсянь пинясьӧмыс заводитчис?;
teisel pool teed algab mets туй мӧдарас заводитчӧ вӧр
2. alustama заводитны
♦
uut elu algama выль олӧм заводитны;
tuleb uuesti v otsast alata колӧ выльысь заводитны;
alates esimesest jaanuarist январ медводдза лунсянь, первой январсянь

all <'all postp, adv> vt ka alla, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allpool, madalamal, millegi sees, küljes улын ► sama päritoluga sama päritoluga all
♦
laua all пызан улын;
puu all пу улын;
lume all лым улын;
all elas skulptor уліас оліс скульптор;
puud on kuuri all пескыс лэбулын;
hobusel on rauad all вӧлыс дорӧма;
metsa all on pime вӧрын пемыд;
kastil pole põhja all ящикыслӧн абу пыдӧсыс
2. postp [gen] mille juures, lähedal бердын, дорын
♦
akna all ӧшинь дорын;
pood on otse ukse all лавкаыс дзик ӧдзӧс дорас
3. postp [gen] millegi tegevus- v mõjupiirkonnas, mingis seisundis улын
♦
kaitse all видзӧг улын;
{kelle} mõju all {кодлӧн} тӧдчӧс улын;
kahtluse all olema мыжа туйын лоны;
kannatab unepuuduse all оз вермы узьны;
maja on juba katuse all керкаыс вевта нин;
põld on kartuli all муыс картупель улын

alla andma
1. alistuma, alla vanduma сетчыны
♦
vaenlane sunniti alla andma вӧрӧглы быть лоис сетчыны, вӧрӧглы ковмис сетчыны;
saatusele alla andma шуӧмаыскӧд миритчыны, судьбакӧд миритчыны
2. alla jääma сетчыны
♦
naised ei andnud töös meestele alla уджын нывбабаяс мужичӧйяслы эз сетчыны;
meie söökla toidud ei anna restoraniroogadele sugugi alla миян столӧвӧйса сёян ресторансаысь ньӧти абу лёкджык

ammu <ammu adv; 'ammu adv> kaua aja eest важӧн
♦
ammu möödunud ajad зэв важся кад;
vihm on ammu üle зэрыс важӧн помасис;
see oli väga v õige ammu тайӧ вӧлі зэв важӧн;
töötan siin juba ammu ме тані важӧн нин уджала;
ammu on aeg lahkuda важӧн нин мунны кад;
kas sa elad ammu Tartus? тэ важӧн Тартуын олан?

andekas <'andekas 'andeka 'andeka[t -, 'andeka[te 'andeka[id 02 adj> енбиа, сюсь
♦
andekas inimene енбиа морт;
andekas näitleja енбиа артист;
andekas õpilane сюсь велӧдчысь;
see õpilane on matemaatikas eriti andekas тайӧ велӧдчысьыс математикаын торйӧн нин сюсь

andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу

armas <armas 'armsa armas[t & 'armsa[t -, 'armsa[te 'armsa[id 05 & 03 adj, s>
1. adj armastatud, kallis муса, дона
♦
armas ema муса мам;
armas kodu муса горт;
minu kõige armsam õde менам медмуса чойӧй;
minu armsaim raamat менам медрадейтана небӧгӧй;
armas sõber! дона ёрт!
2. adj kena, meeldiv муса, мича; lahke, armastusväärne шань, бур
♦
armas nägu мича чужӧм;
küll teil on armsad lapsed зэв жӧ нин тіян челядьныд мусаӧсь;
väga armas, et tulite зэв бур, мый локтінныд;
olge nii armsad ja tehke see ära ёна кора, вӧчӧй тайӧс

armastama <armasta[ma armasta[da armasta[b armasta[tud 27 v> радейтны
♦
lapsi armastama челядьӧс радейтны;
oma emakeelt armastama чужан кыв радейтны;
muusikat armastama музыка радейтны;
nad armastavad teineteist kirglikult найӧ радейтӧны ӧта-мӧдсӧ зэв ёна;
lapsed armastavad magusat челядь радейтӧны юмов;
armastan laulda ja tantsida радейта сьывны да йӧктыны;
meie armastatud õpetaja миян радейтана велӧдысьным

aruanne <+anne 'ande anne[t -, anne[te 'ande[id 06 s> отчёт, отчитайтчӧм
♦
kirjalik aruanne гижӧда отчёт;
suuline aruanne устнӧй отчёт;
asjalik aruanne прамӧй отчёт;
aastaaruanne вося отчёт;
koondaruanne ӧтвывтан отчёт;
kuuaruanne тӧлысся отчёт;
tööaruanne удж йылысь отчёт;
õppeaasta aruanne велӧдчан во йылысь отчёт;
saadiku aruanne valijatele депутатлӧн бӧрйысьысьяс водзын отчитайтчӧм;
aruannet nõudma отчёт корны;
aruannet koostama отчёт лӧсьӧдны;
aruannet esitama отчёт сетны;
koosolekul kuulati ära aruanne собранньӧ дырйи лои кывзӧма отчёт

arvestus <arvestus arvestuse arvestus[t arvestus[se, arvestus[te arvestus/i 11 s>
1. арталӧм, артыштӧм, артас
♦
range arvestus стӧч арталӧм;
ebatäpne arvestus абу стӧч арталӧм;
seltsi liikmete arvestus котырӧ пырысьясӧс арталӧм;
oma sissetulekute ja väljaminekute kohta arvestust pidama воан сьӧм да видзӧм сьӧм артавны;
minu arvestust mööda менам арталӧм серти;
oma arvestustes eksima арталігӧн сорсьыны;
esialgsete arvestuste järgi водзвыв артыштӧм серти;
jaotada raha arvestusega kakssada eurot igaühele юкны сьӧм быдӧнлы кыксё евроӧн пайӧ
2. teadmiste kontroll kõrgkoolis зачёт, донъялан удж
♦
ladina keele arvestus латин кывйысь зачёт;
arvestust tegema v sooritama зачёт сдайтны

asi <asi asja 'asja 'asja, 'asja[de 'asja[sid & 'asj/u 24 s>
1. ese, aine, materjal, teos -тор, кӧлуй
♦
ilus asi мичатор;
hädavajalik asi зэв коланатор;
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
metallasi кӧрт кӧлуй;
väärtasi донатор;
asju kokku panema кӧлуй чукӧртны;
see teos on üsna õnnestunud asi тайӧ гижӧдыс зэв на-й бура артмӧма;
ajakirja viimases numbris on mitu huvitavat asja журналлӧн бӧръя номерас эм некымын интереснӧйтор;
mis asi see on? мый тайӧ?
2. asjatoimetus, lugu, olukord, nähtus делӧ, -тор
♦
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
ametiasi удж мог;
eraasi ас делӧ;
harjumusasi, harjumuse asi велалӧмтор;
imeasi шемӧстор;
peaasi медшӧртор, медтӧдчанатор;
pisiasi ичӧттор, тӧдчытӧмтор, нинӧм абу;
asi on keerulisem, kui arvasime делӧыс вӧлӧмкӧ дзугджык;
milles asi seisab v on? мыйын делӧыс?;
mind see asi ei puuduta тайӧ меным оз инмы;
asi on üsna räbal v sant делӧыс некытчӧ туйтӧм;
ta tunneb asja сійӧ делӧсӧ гӧгӧрвоӧ;
tal on kõigega asja kõnek сылы быдлаӧ делӧ;
see pole sinu asi kõnek тайӧ абу тэнад делӧ;
asja pärast делӧӧн, могӧн;
ära topi nina võõrastesse asjadesse йӧз делӧӧ ныртӧ эн сюй;
asjad on halvasti делӧыс лёк;
asi edeneb делӧыс артмӧ;
ta ei ole asjasse pühendatud сійӧ тайӧс оз тӧд;
ta on iga asja peale mees быдлаӧ киыс сибалӧ, киа-подъя морт;
mul on sinu juurde asja ме тэ дорӧ могӧн;
selles asi ongi сыын и делӧыс
3. põhjus, vajadus мог, помка, дела
♦
kes norida tahab, leiab alati asja коді кӧсйӧ крукасьны, век нин помкатӧ аддзас;
kas tulid asja pärast? могӧн локтін?;
poiss sai peapesu asja eest зонкалы сюрис делӧысь;
mis asja sa siin teed? мый тэ тані вӧчан?

asjaajamine <+ajamine ajamise ajamis[t ajamis[se, ajamis[te ajamis/i 12 s> dokumentide vormistamine ja korraldamine дела нуӧдӧм; asjaõiendus нок, тӧжд-нок
♦
ametlik asjaajamine официальнӧй делӧ нуӧдӧм;
salajane asjaajamine гусьӧн делӧ нуӧдӧм;
asjaajamist üle andma делӧ нуӧдан удж сетны;
kogu see asjaajamine oli tarbetu став тайӧ нокыс весьшӧрӧ лоис

asjalik <asjal'ik asjaliku asjal'ikku asjal'ikku, asjalik/e & asjal'ikku[de asjal'ikk/e & asjal'ikku[sid 25 adj> тӧлка
♦
asjalik ettepanek тӧлка вӧзйӧм;
asjalik kriitika тӧлка критика;
asjalik küsimus тӧлка юалӧм;
asjalik arutelu тӧлка сёрни;
asjalik mees тӧлка морт;
ta on muutunud märksa asjalikumaks сійӧ [вежсис да] лоис ёна тӧлкаджык

au <'au 'au 'au -, 'au[de 'au[sid 17 s> чесьт, бур ним; austus пыдди пуктӧм
♦
solvatud au увтыртӧм чесьт;
ohvitseriau офицер чесьт, офицерлӧн чесьт;
neiuau нывбур;
au ja väärikuse kaitse бур ним да мортлун дорйӧм;
{kelle} au määrima v teotama бур ним лякӧсьтны;
oma au hoidma ассьыд чесьт видзны;
igaühele on kallis oma perekonna au быдӧнлы дона аслас семьялӧн бур нимыс;
au ja kiitus {kellele} чесьт да слава {кодлы};
meie külaliste auks миян гӧсьтъяс йылысь думӧн;
ta maeti auga maha сійӧс гуалісны ыдждӧдлӧмӧн

avalduma <avaldu[ma avaldu[da avaldu[b avaldu[tud 27 v> тыдовтчыны, петкӧдчыны, тӧдчыны
♦
musikaalsus avaldub juba lapseeas музыка кылӧмыс тӧдчӧ челядьдырйи нин;
inimese mõtted avalduvad tema tegudes мортлӧн мӧвпъясыс тыдовтчӧны сылӧн уджъясас;
milles avaldub see haigus? мыйын петкӧдчӧ тайӧ висьӧмыс?;
poisi pilgus avaldub hirm зонлӧн синмас тӧдчӧ полӧм

ebamugav <+mugav mugava mugava[t -, mugava[te mugava[id 02 adj> лӧсьыдтӧм, абу лӧсьыд; piinlik яндзимвыв воштан
♦
ebamugav korter лӧсьыдтӧм патера;
ebamugav tugitool лӧсьыдтӧм креслӧ;
ebamugav vaikus яндзимвыв воштан чӧв-лӧнь;
ebamugavas asendis lamama лӧсьыдтӧма куйлыны;
tal hakkas ebamugav сылы лоис яндзим;
tal oli sellest rääkida ebamugav сылы эз вӧв лӧсьыд та йылысь сёрнитны

edasine <edasine edasise edasis[t edasis[se, edasis[te edasis/i 12 adj> водзӧ лоан
♦
edasised sündmused водзӧ лоанторъяс;
edasised põlvkonnad локтан кӧленаяс;
tööstuse edasine areng промышленносьтлӧн водзӧ сӧвмӧм;
edasistest läbirääkimistest keelduma водзӧ сёрнитчӧмысь бӧрыньтчыны

ees <'ees adv, postp> vt ka ette, eest
1. adv eespool водзын, водзланьын
♦
tema sammus ees, mina järel сійӧ восьлаліс водзын, ме бӧрсяньыс;
ees paistis jõgi водзланьын тыдаліс ю;
poiss hüppas pea ees vette зон увлань юрӧн суніс ваӧ;
astub uhkelt rind ees тшапа восьлалӧ морӧссӧ водзлань чургӧдӧмӧн
2. adv esiküljele kinnitatud, esiküljel
♦
poisil on lips ees зонмыс галстука;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
tal oli kaval nägu ees сійӧ наян чужӧма;
hobune on saani ees вӧлыс доддялӧма
3. adv takistamas, tüliks
♦
puu oli tee peal risti ees туй вомӧныс куйліс пу
4. adv ajaliselt tulemas, teoksil, arengult eespool, õigest ajast ette jõudnud водзын
♦
ees on heinaaeg водзын турун пуктан кад;
kogu elu on alles ees став олӧмыд на водзын;
selle artikliga on veel rohkesti tööd ees тайӧ статтянас уна на ковмас уджавны;
oma võimete poolest on ta minust ees аслас кужанлуннас сійӧ меысь водзын;
kell on viis minutit ees часіыс вит минут тэрмасьӧ
5. postp [gen] eespool водзын
♦
maja ees керка водзын;
peegli ees рӧмпӧштан водзын;
meie ees seisavad suured ülesanded миян водзын сулалӧны ыджыд могъяс;
ta sammus minu ees сійӧ восьлаліс ме водзын

ega <ega konj>
1. konj eitusega seostuv ühendav sõna ни, ни ... ни
♦
tal ei ole isa ega ema сылӧн батьыс ни мамыс абу;
ta ei tahtnud süüa ega juua сійӧ эз кӧсйы ни юны, ни сёйны;
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ;
ta ei tulnud ega tulnud сійӧ некыдз эз лок;
istub ega mõtlegi tõtata пукалӧ да оз и думайт тэрмасьны
2. adv lausungit pehmendav v. kahtlust väljendav eitussõna ӧд; küsilauses -ӧ
♦
ega ta nii noor enam olegi сійӧ ӧд абу нин сэтшӧм том;
ära karda, ega ma midagi ei tee эн пов, ме ӧд нинӧм ог вӧч;
ega sa ei karda? он-ӧ тэ пов?;
ega sa ei tea, millal rong läheb? он-ӧ тэ тӧд, кор мунӧ поездыс?

ehkki <'ehkki konj> кӧть
♦
ta pani tule põlema, ehkki oli juba valge сійӧ биасис, кӧть и югыд нин вӧлі;
ta tuli, ehkki hilinemisega сійӧ локтіс, кӧть и сёрмыштіс

elekter <el'ekter el'ektri el'ektri[t -, el'ektri[te el'ektre[id 02 s> elektrilaengud, elektrienergia, elektrivalgus ток, электричество
♦
atmosfäärielekter, õhuelekter атмосфераса ток;
elektriga varustamine токӧн могмӧдӧм;
tehas töötab elektri jõul заводыс уджалӧ токсянь;
meil läks elekter ära миян бисӧ кусӧдісны;
majja on juba elekter sisse pandud керкаас бисӧ нюжӧдӧма нин

enam <enam adv; enam enama enama[t -, enama[te enama[id 02 pron, adj>
1. adv rohkem v üle ettenähtud määra v hulga унджык; pigem вывтіджык
♦
kümme korda enam дас пӧв унджык;
kõige enam ставсьыс унджык;
sinna on enam kui sada kilomeetrit сэтчӧдз сё километраысь унджык;
enam kui tarvis коланаысь унджык;
pilt on enam kui kurb серпасыс вывтіджык жугыль
2. adv (eitavas lauses) sellest peale, edaspidi, lisaks сэсся, нин
♦
ei ole enam aega сэсся кадыс абу;
ära tule enam meile миянӧ сэсся эн лок;
sa pole enam laps тэ абу нин кага;
ma enam ei tee ме сэсся ог вӧч;
ei mõista enam midagi öelda сэсся нинӧм ог куж шуны;
teisi vaevalt enam tuleb ӧдвакӧ кодкӧ сэсся локтас
3. pron; adj rohkem ёнджыкасӧ, унджык
♦
kahe või enama isiku osavõtul кык либӧ унджык морткӧд;
kokkutulnud olid enamalt jaolt noored inimesed воӧмаясыс вӧліны ёнджыкасӧ том йӧз;
olen enamaks võimeline ме верма унджыктор;
enamikul juhtudel пырджык, ёнджыкасӧ

enamasti <enamasti adv> suuremas osas, peamiselt кызвыннас; tavaliselt векджык, ёнджыкасӧ
♦
ta töötab enamasti kodus cійӧ векджык уджалӧ гортас;
lumi on enamasti juba sulanud лымйыс кызвыннас сылӧма нин

enne <'enne adv, prep>
1. adv varem, varemalt водзті, водзджык[сӧ]
♦
niisugust asja pole ma enne näinud татшӧмтортӧ ме водзті эг аддзыв;
kus sa enne töötasid? кӧні тэ водзджыксӧ уджавлін?;
olin ammu enne kohal kui tema ме сыысь ёна водзджык местаас вӧлі;
nii on ennegi tehtud тадзи и водзджык вӧчлісны;
olime juba enne kokku leppinud ми водзджык нин сёрнитчылім;
enne kui vastad, mõtle вочавидзтӧдзыд мӧвпышт
2. adv esmalt, kõigepealt войдӧр, первой
♦
kuhu sa kiirustad, söö enne! кытчӧ тэрмасян, первой сёй!;
kõige enne on vaja plaan koostada медвойдӧр колӧ план лӧсьӧдны
3. prep [part] ajaliselt varem -ӧдз; enne verbiga tähistatud tegevust -тӧдз
♦
enne lõunat ӧбедӧдз;
enne meie ajaarvamist миян эраӧдз;
enne tähtaega кадысь водз, кад вотӧдз;
enne ärasõitu мунтӧдз;
enne pimedat пемдытӧдз;
enne starti стартӧдз;
enne õhtut ta ei tule сійӧ рытӧдз оз лок

eriti <eriti adv> торъя [нин], торйӧн [нин]
♦
eriti tähtis asi торъя нин тӧдчанатор;
eriti palju торъя уна;
eriti viimasel ajal торйӧн нин бӧръя каднас;
mitte eriti tark абу торъя сюсь;
marju, eriti mustikaid, oli palju вотӧсыс, торйӧн нин чӧдйыс, вӧлі уна

et <'et konj>
1. üldistab, väljendab viisi ja tagajärge мый
♦
on hea, et sa tulid бур, мый тэ локтін;
mõtlesin, et sa ei tulegi чайті, мый тэ он и лок нин;
tõmbas nii, et nöör katkes кыскыштіс сідз, мый гезйыс орис;
juhtus nõnda, et pidin ära sõitma артмис сідз, мый меным ковмис мунны;
lahkus, ilma et oleks sõnagi lausunud муніс кыв шутӧг
2. väljendab otstarvet мед, медым
♦
võttis raamatu, et natuke aega lugeda босьтіс небӧг, мед лыддьысьыштны;
tulime siia, et teid aidata локтім татчӧ тіянлы отсавны;
tõusin kikivarbaile, et paremini näha сувті кок чунь йылӧ, медым бурджыка аддзыны
3. väljendab põhjust сы вӧсна мый, сы вӧсна, мый, да
♦
et midagi teha ei olnud läksin kinno нинӧм вӧлі вӧчнысӧ да, муні киноӧ;
ütlesin seda sellepärast, et mul oli õigus шуи тайӧс сы вӧсна, мый вӧлі прав;
kõik läksid tuppa, sellepärast et väljas oli tuuline ставӧн пырисны, сы вӧсна мый ывлаас вӧлі тӧла
4. väljendab soovi мед
♦
tahan, et kõik hästi läheks кӧсъя, мед ставыс артмас

ettevõtmine <+v'õtmine v'õtmise v'õtmis[t v'õtmis[se, v'õtmis[te v'õtmis/i & v'õtmise[id 12 & 10? s> üritus босьтчӧм
♦
see on meie ühine ettevõtmine тайӧ миян ӧтувъя босьтчӧм

hais <h'ais haisu h'aisu h'aisu, h'aisu[de h'aisu[sid & h'ais/e 22 s> лёк дук, лёк зын
♦
iiveldama panev v ajav hais вукӧдана дук;
vastik hais зывӧк дук, ныр косялан зын;
higihais ньылӧм дук;
sõnnikuhais куйӧд дук;
lihal on juba hais juures яйыс дука нин

hakkama <h'akka[ma haka[ta h'akka[b haka[tud 29 v> (ka impersonaalselt) alustama заводитны, пондыны, кутны, босьтчыны; algama заводитчыны; tekkima лоны
♦
hakkas laulma заводитіс сьывны;
hakkab valgeks minema кутіс югдыны;
on aeg tööle hakata кад уджӧ босьтчыны;
hakkas vihma sadama зэрмис, заводитіс зэрны;
koosolek hakkab kell kolm собранньöыс заводитчӧ куим часын;
tal hakkas halb сылы лоис лёк;
pea hakkas valutama юр висьмис;
meil hakkas häbi миян лоис яндзим;
vend hakkab autojuhiks вокӧй шоперӧн лоас

hele <hele heleda heleda[t -, heleda[te heleda[id 02 adj>
1. valgust kiirgav, valgusküllane, valkjas югыд
♦
hele päike югыд шонді;
heledad suveööd югыд гожся войяс;
heledad juuksed югыд юрси;
heledad lootused югыд лача;
heleda peaga tütarlaps югыд юра ныв;
puud põlesid heleda leegiga пескыс сотчис югыд биӧн
2. kõlav гора
♦
hele hääl гора гӧлӧс;
hele naer кыпыд серам

hiline <hiline hilise hilis[t -, hilis[te hilise[id 10 adj> сёр; ilmumisega viibinud сёрмӧм, сёрмӧдчӧм; pärastine, edaspidine бӧръяджык, водзӧ лоан; hiljuti tekkinud v toimunud неважӧнся
♦
hiline kellaaeg сёр кад;
hiline õhtu сёр рыт;
hiline armastus сёрмӧм муслун;
hiline kapsas сёрӧн воан капуста;
hiline teekäija сёрмӧдчӧм туйморт;
hilisemad saavutused бӧръяджык шедӧдӧмторъс;
hilises minevikus неважӧн;
olime üleval hilise ööni вой шӧр войӧдз эг узьӧй

hilja <hilja adv> adv сёрӧн, сёр
♦
hilja õhtul сёр рытын;
hilja öösel сёр войын;
on juba päris hilja сёркодь нин;
abi saabus liiga hilja отсӧг воис вывті сёр

hoidma <h'oid[ma h'oid[a hoia[b h'oi[tud, h'oid[is h'oid[ke 34 v>
1. millest-kellest kinni pidama, haardes pidama кутны
♦
raamatut käes hoidma небӧг киын кутны;
mappi kaenlas hoidma папка киняулын кутны;
last süles hoidma кагаӧс моздорын кутны
2. mingis kohas v seisundis v asendis olla laskma видзны, кутны
♦
ahelais hoidma чеп йылын видзны;
külmas hoidma кӧдзыдын видзны;
sõrmi harali hoidma чунь паськӧдӧмӧн кутны;
hoian raha lauasahtlis сьӧмӧс видза пызан жырйын;
hoidis käed taskus кисӧ зептас кутіс;
lapsed hoidsid toa puhta челыдь видзисны жырнысӧ сӧстӧма;
hoidke käed ja jalad soojas китӧ-коктӧ шоныдын видзӧй;
suutsin end vaevu püsti hoida муртса верми кок йылын ӧшйыны
3. säilitama, alal hoidma, säästlikult kasutama видзны
♦
raha hoidma сьӧм видзны;
saladust hoidma гусятор видзны;
hoidke puhtust! сӧстӧма олӧй!;
oma asju hoidma ассьыд кӧлуй видзны;
toas oli pime, sest hoiti küünlaid жырйын вӧлі пемыд, сы вӧсна мый видзисны сись
4. hoolitsema, järele valvama видзны
♦
last hoidma кага видзны;
karja hoidma пода видзны;
taat jäeti kodu hoidma пӧльӧс колисны горт овны

hoog <h'oog h'oo h'oogu h'oogu, h'oogu[de h'oogu[sid & h'oog/e 22 s>
1. liikumise kiirus, kiirendus ӧд
♦
suure hooga ыджыд ӧдӧн;
jooksuhoog котӧртан ӧд;
hoogu maha võtma ньӧжмӧдчыны;
kiik sai hoo sisse качай ӧддзис;
jooksjal on hea hoog sees котӧртысь бура ӧддзӧдчӧма;
auto sai kiiresti hoo sisse машина ӧдйӧ ӧддзӧдчис;
kelk põrkas täie hooga vastu puud дадь став ӧд вывсьыс зурасис пуӧ
2. sport hoovõtt ӧддзӧдчӧм; võimlemisõõtse ӧвтов, ӧвтӧс
♦
ettehoog водзлань ӧвтов;
kätehoog киӧн ӧвтов;
hooga hüpe ӧддзӧдчӧмӧн чеччыштӧм;
hoota hüpe ӧддзӧдчытӧг чеччыштӧм
3. intensiivsus, tempo ӧд, ӧддзӧм
♦
pidu on täies hoos праздникыс буретш ӧддзӧма;
vihmasadu võtab hoogu зэрыс ӧддзӧ;
tuli läks hooga põlema биыс пондіс яра ӧзйыны;
asusime täie hooga asja kallale яра босьтчим уджӧ
4. puhang, sööst
♦
haigushoog висьӧм топӧдӧм;
naeruhoog сьӧмдытӧдз сералӧм;
tuulehoog тӧв ӧдӧб, тӧв пугыртӧм;
vihahoog ку пиысь петмӧн скӧрмылӧм;
vihmahoog другысь зэрмылӧм;
õrnushoog меліасян ру

hoolimata <h'oolimata prep [elat], postp [elat]> вылӧ видзӧдтӧг
♦
keelust hoolimata läksid lapsed jääle ӧлӧм вылӧ видзӧдтӧг челядь мунісны йи вылӧ;
kõigest hoolimata on meil palju ühist став вылас видзӧдтӧг ӧткодьыс миян уна;
sellest hoolimata et сы вылӧ видзӧдтӧг, мый

hoop <h'oop hoobi h'oopi h'oopi, h'oopi[de h'oopi[sid & h'oop/e 22 s> вартӧм, кучкӧм; jalaga чужйӧм
♦
kõva hoop ён вартӧм;
jalahoop чужйӧм;
kepihoop беддьӧн кучкӧм;
käega hoopi andma киӧн вартны

hoopis <h'oopis adv>
1. täiesti, päris дзик
♦
kõik läks hoopis teisiti ставыс лои дзик мӧд ног;
see on hoopis iseasi тайӧ дзик мӧдтор
2. märksa, tunduvalt тӧдчымӧн, ёна
♦
ilm on täna hoopis soojem талун поводдяыс ёна шоныдджык;
tegi oma töö hoopis paremini kui teised ассьыс уджсӧ сійӧ вӧчис мукӧдсьыс тӧдчымӧн бурджыка
3. esiletõstu v vastandi rõhutamise puhul мӧдарӧ
♦
selgus, et nad on hoopis õde ja vend вӧлӧмакӧ, найӧ, мӧдарӧ, чоя-вока;
selle asemel et magama heita, hakkas ta hoopis lugema узьны водӧм пыдди сійӧ, мӧдарӧ, босьтчис лыддьысьны

hulgas <hulgas postp, adv> vt ka hulka, hulgast postp [gen] seas, keskel пӧвстын, пиын; kuulumise kohta лыдын
♦
muude paberite hulgas seda kirja ei olnud мукӧд кабала пӧвстын сійӧ гижӧдыс эз вӧв;
teadlaste hulgas hinnatakse teda учёнӧйяс пӧвстын сійӧс вылӧ донъялӧны;
teda ei ole enam elavate hulgas сійӧ абу нин ловъяяс лыдын

hunt <h'unt hundi h'unti h'unti, h'unti[de h'unti[sid & h'unt/e 22 s> zool Canis lupus кӧин
♦
emahunt энь кӧин;
hunt murdis lamba кӧин косялӧма ыжӧс;
hunt lambanahas кык бана шаньга

huvitav <huvitav huvitava huvitava[t -, huvitava[te huvitava[id 02 adj> интереснӧй
♦
huvitav fakt интереснӧй факт;
huvitav, kas ta on juba tagasi tulnud? интереснӧ, сійӧ бӧр нин воис?

hõbe <hõbe hõbeda hõbeda[t -, hõbeda[te hõbeda[id 02 s> эзысь
♦
puhas hõbe сӧстӧм эзысь;
lauahõbe эзысь тасьті-пань;
olümpiahõbe kõnek олимпияса эзысь;
hõbedast kaelakee эзысь сикӧтш;
habemes on juba hõbedat тошкас дзорыс тӧдчӧ нин

hõivama <h'õiva[ma hõiva[ta h'õiva[b hõiva[tud 29 v> oma käsutusse, võimusesse võtma босьтны; väevõimuga мырддьыны; vallutama босьтны
♦
kõik kohad olid hõivatud прӧст места эз вӧв;
oleme tööga väga hõivatud уджалам да ог эштӧй;
kolm esikohta hõivasid meie sportlased куим первой местасӧ босьтісны миян спортсменъяс;
maalimine hõivas ta täielikult краскаӧн серпасасьӧм шымыртіс сійӧс ставнас;
vaenlase poolt hõivatud alad вӧрӧгӧн босьтӧм муяс