[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aas1 <'aas aasa 'aasa 'aasa, 'aasa[de 'aasa[sid & 'aas/u 22 s> пекля, пыс; metallist скӧба; riietusesemel пыс; aknal дзир
♦
jooksevaas, libiaas, liuglev aas, libisev aas пекля гӧрӧд;
raudaas кӧрт скӧба;
seeliku haagid ja aasad юбка конгыръяс да пысъяс;
aasa siduma пекля кӧртавны;
aknahaake aasa panema ӧшиньсӧ дзиръяс сюйны;
aasa seina lööma стенмӧ скӧба тувъявны;
tabalukk ei tahtnud hästi aasa minna томаныс некыдз эз кӧсйы пырны пысас;
põgenedes teeb jänes haake ja aasu пышйигас кӧч вӧчалӧ кытшъяс, пышйигас кӧч дзугӧ кок туйсӧ

astuma <'astu[ma 'astu[da astu[b astu[tud 28 v>
1. mõne sammu võrra liikuma, sammuma, kõndima воськовтны; kõndima, käima мунны, восьлавны; peale, otsa, sisse тальччыны, тальыштны, сувтны; juurde, lähemale сибӧдчыны, матыстчыны; mööda, edasi мунны, прӧйдитны
♦
vagunisse astuma вагонӧ пырны;
{kelle} jala peale astuma {кодлы} кок вылас сувтны;
naela otsa astuma кӧрт тув вылӧ тальыштны;
astuge ettepoole воськовтӧй водзлань;
astusime kööki прӧйдитім инпӧлӧ;
ära peale astu! эн тальышт?;
astusin pinnu jalga кокӧс желлялі;
astub kiirel sammul ӧдйӧ восьлалӧ;
hakka aga astuma! мун [вай] татысь!
2. tegevust alustama, mille juurde asuma, organisatsiooni liikmeks hakkama пырны, панны
♦
lahingusse astuma кось панны;
kirjavahetusse astuma письмӧасьны заводитны;
vestlusse astuma сёрни панны;
abiellu v abielusse astuma гозйӧдчыны;
seltsi liikmeks astuma котырӧ пырны;
ülikooli astuma университетӧ пырны

delegatsioon <delegatsi'oon delegatsiooni delegatsi'ooni delegatsi'ooni, delegatsi'ooni[de delegatsi'ooni[sid & delegatsi'oon/e 22 s> делегация
♦
tööliste delegatsioon уджалысьяслӧн делегация;
välisdelegatsioon суйӧрсайса делегация;
kümneliikmeline delegatsioon дас морта делегация;
delegatsiooni saatma делегация ыстыны;
delegatsiooni koosseisu kuuluma делегацияӧ пырны

gaas2 <g'aas gaasi g'aasi g'aasi, g'aasi[de g'aasi[sid & g'aas/e 22 s> tekst riidesort газ, пырыс тыдалана шӧвк

hetk <h'etk hetke h'etke h'etke, h'etke[de h'etke[sid & h'etk/i 22 s> здук, сутш
♦
kauaoodatud hetk дыр виччысяна здук;
sobiv hetk лӧсялана здук;
lahkumishetk торйӧдчан здук;
puhkehetk шойччан здук;
hetk tagasi здук сайын;
hetkeks здук кежлӧ;
hetk hiljem здук мысти;
ühe hetkega здукӧн;
samal hetkel сійӧ жӧ здукас;
esimesest hetkest заводитчӧмсяньыс;
kuni viimase hetkeni бӧръя здукӧдзыс;
koosolek on iga hetk algamas собранньӧыс пыр-пыр заводитчас;
oota üks hetk! виччысьлы ӧти здук!

hoidma <h'oid[ma h'oid[a hoia[b h'oi[tud, h'oid[is h'oid[ke 34 v>
1. millest-kellest kinni pidama, haardes pidama кутны
♦
raamatut käes hoidma небӧг киын кутны;
mappi kaenlas hoidma папка киняулын кутны;
last süles hoidma кагаӧс моздорын кутны
2. mingis kohas v seisundis v asendis olla laskma видзны, кутны
♦
ahelais hoidma чеп йылын видзны;
külmas hoidma кӧдзыдын видзны;
sõrmi harali hoidma чунь паськӧдӧмӧн кутны;
hoian raha lauasahtlis сьӧмӧс видза пызан жырйын;
hoidis käed taskus кисӧ зептас кутіс;
lapsed hoidsid toa puhta челыдь видзисны жырнысӧ сӧстӧма;
hoidke käed ja jalad soojas китӧ-коктӧ шоныдын видзӧй;
suutsin end vaevu püsti hoida муртса верми кок йылын ӧшйыны
3. säilitama, alal hoidma, säästlikult kasutama видзны
♦
raha hoidma сьӧм видзны;
saladust hoidma гусятор видзны;
hoidke puhtust! сӧстӧма олӧй!;
oma asju hoidma ассьыд кӧлуй видзны;
toas oli pime, sest hoiti küünlaid жырйын вӧлі пемыд, сы вӧсна мый видзисны сись
4. hoolitsema, järele valvama видзны
♦
last hoidma кага видзны;
karja hoidma пода видзны;
taat jäeti kodu hoidma пӧльӧс колисны горт овны

häbi <häbi häbi häbi -, häbi[de häbi[sid 17 s> яндзим
♦
kas sul häbi ei ole! абу мӧй тэныд яндзим!;
kus selle häbi ots! юр яндзим;
punastasin häbi pärast яндзимла гӧрдӧді;
häbi vaadata яндзим видзӧдны;
vajuks häbi pärast maa alla яндзимла му пырыс мунны дась;
vaata, et sa endale häbi ei tee видзӧд, мед он янав

hävima <hävi[ma hävi[da hävi[b hävi[tud 27 v> hukka saama кувны ► sama päritoluga sama päritoluga koolma; olemast lakkama бырны, вошны
♦
sõjas hävisid terved külad война дырйи дзонь сиктъяс бырисны;
tulekahjus hävis mitu maja биын сотчис некымын керка;
kõrges temperatuuris mikroobid hävivad ыджыд температураысь микробъяс кулӧны;
hävinud keeled бырӧм кывъяс;
hävinud rahvad бырӧм войтыръяс

igatsema <igatse[ma igatse[da igatse[b igatse[tud 27 v> гажтӧмтчыны, гаж бырны; ihaldama ёна кӧсйыны
♦
kodu järele igatsema гортысь гажтӧмтчыны;
igatsen sind näha менам тэысь гажӧй бырис;
igatsen vaikust ja rahu ёна кӧсъя, мед вӧлі лӧнь да спокой;
poiss igatseb endale jalgratast зонка ёна кӧсйӧ велосипед

instituut <instit'uut instituudi instit'uuti instit'uuti, instit'uuti[de instit'uuti[sid & instit'uut/e 22 s> uurimis-, õppe- vm asutus институт
♦
pedagoogikainstituut педагогика институт;
uurimisinstituut туялан институт;
instituuti astuma институтӧ пырны;
instituuti lõpetama институт помавны

jaoks <j'aoks postp [gen]> millegi tarbeks вылӧ; kellelegi -лы
♦
lõkke jaoks puid korjama бипур вылӧ пес чукӧртны;
hakkasin artikli jaoks materjali koguma босьтчи чукӧртны стаття вылӧ материал;
võta minu jaoks vihmavari kaasa босьт меным сьӧрсьыд зонт;
kastid puuvilja jaoks фрукті ящикъяс, фрукті улӧ ящикъяс;
pileti jaoks ei jätkunud raha билет вылӧ сьӧм эз тырмы

julgema <j'ulge[ma j'ulge[da j'ulge[b j'ulge[tud & jule[tud 27 v> лысьтны
♦
kuidas sa julged minust niimoodi mõelda? кыдз тэ лысьтан ме йылысь тадзисӧ чайтны?;
tule, kui julged лок, лысьтан кӧ;
kas julgeme sisse minna? лысьтам пырны?

jõul <j'õul jõulu j'õulu j'õulu, j'õulu[de j'õulu[sid & j'õul/e 22 s (hrl pl)> Kristuse sünnipäevana peetav püha Рӧштво
♦
jõuluks, jõuludeks Рӧштво кежлӧ;
jõulusid v jõule pidama Рӧштво пасйыны;
möödunud jõulu[de] ajal колян Рӧштво дырйы;
häid jõule v jõulusid! Рӧштвоӧн!

jätkuma <j'ätku[ma j'ätku[da j'ätku[b j'ätku[tud 27 v>
1. pidevalt kestma водзӧ мунны
♦
pärast lõunavaheaega konverents jätkub ӧбед бӧрын конференцияыс муніс водзӧ;
maja ehitamine jätkus kevadel керкасӧ водзӧ стрӧитісны тулыснас
2. piisama тырмыны
♦
tööd jätkub kuhjaga уджыс тырмӧ, уджыс тырмымӧн;
meil jätkub toitu paariks päevaks сёян миян тырмас лун-мӧд кежлӧ;
mul jätkub aega kõigeks менам кадыс тырмӧ быдтор вылас;
kõigile ei jätkunud leiba быдӧнлы няньыс эз тырмы

kaasa elama сьӧлӧм пыр лэдзны; spordis болейтны
♦
oma meeskonna mängule kaasa elama ас команда вӧсна болейтны;
ema elab kaasa laste rõõmudele ja muredele мамыс сьӧлӧм пырыс лэдзӧ челядьыслысь радлунсӧ и шогсӧ

kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны
♦
mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны
♦
majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны
♦
see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын

kahanema <kahane[ma kahane[da kahane[b kahane[tud 27 v> чинны, бырны
♦
vesi kahaneb jões юыс ямӧ;
haige jõud kahanes iga päevaga висьысьлӧн эбӧсыс лунысь-лун бырӧ;
kahanev kuu чинысь тӧлысь

kaklus <k'aklus k'akluse k'aklus[t k'aklus[se, k'aklus[te k'aklus/i & k'akluse[id 11 & 09 s> тыш, тышкасьӧм, кось, косясьӧм
♦
verine kaklus вир кисьтан тыш;
kaklusst alustama кось панны;
kaklusse sekkuma косьӧ пырны;
kaklusse tükkima косьӧ сюйсьыны;
poiste vahel tekkis kaklus зонъяс пондісны тышкасьны

keelama <k'eela[ma keela[ta k'eela[b keela[tud 29 v> ӧлӧдны; ametlikult запретитны
♦
ma keelan sul seda teha ме ог лэдз тэныд тайӧс вӧчны;
sinna on keelatud minna сэтчӧ оз позь мунны;
ema keelas lapsi, et nad ei hullaks мамыс ӧлӧдіс челядьсӧ ышмӧмысь;
võõrastele sissepääs keelatud ӧтдорлы пырны оз позь;
keelatud kirjandus запретитӧм литература

koobas <koobas k'oopa koobas[t -, koobas[te k'oopa[id 07 s>
1. looduslik õõnsus v tühe гу, горс, рудӧгув
♦
jääkoobas йи гу;
tuba oli väike ja pime, täielik koobas жырйыс ичӧт да пемыд, дзик гу
2. urg, pesapaik гу
♦
karukoobas ош гу;
rebasekoobas руч гу

kulgema <k'ulge[ma k'ulge[da k'ulge[b k'ulge[tud 27 v>
1. liikuma, minema мунны
♦
inimvool kulgeb linna poole йӧзыс люзьгӧны карлань
2. suunduma, ulatuma нюжавны
♦
peatänav kulgeb otse läbi linna шӧр уличыс нюжалӧма веськыда кар пырыс
3. tegevuse, sündmuse kohta: arenema, toimuma мунны, сӧвмыны
♦
töö kulgeb seisakuteta уджыс мунӧ дугдывтӧг

kull <k'ull kulli k'ulli k'ulli, k'ulli[de k'ulli[sid & k'ull/e 22 s> lind сюзь
♦
nina nagu kulli nokk нырыс сюзьлӧн кодь

kuluma <kulu[ma kulu[da kulu[b kulu[tud 27 v>
1. läbi, katki hõõrduma киссьыны, бырны
♦
kleit on kulunud платтьӧыс киссьӧма
2. millekski ära kasutatud saama мунны; tarvis minema ковмыны, ковны
♦
palk kulub söögi peale удждон мунӧ сёян вылӧ;
sõiduks kulub kolm päeva мунны колӧ куим лун
3. aja kohta: mööduma, minema мунны
♦
aeg kulus märkamatult кадыс муніс казявтӧг

kutsuma <k'utsu[ma k'utsu[da kutsu[b kutsu[tud 28 v>
1. kuhugi, millestki osa võtma v midagi tegema корны
♦
appi kutsuma отсасьны корны;
lapsed kutsuti tuppa челядьӧс корисны пырны;
vanemad kutsuti kooli бать-мамӧс корисны школаӧ;
kutsumata külaline кортӧм гӧсьт
2. nimetama, hüüdma нимтыны
♦
sõbrad kutsusid Robertit Robiks ёртъясыс нимтісны Робертӧс Робиӧн

kuuluma <k'uulu[ma k'uulu[da k'uulu[b k'uulu[tud 27 v>
1. kellelegi, tulevikus лоны < {кодлӧнкӧ}>; minevikus вӧвны < {кодлӧнкӧ}>
♦
kellele kuulub see maa? кодлӧн тайӧ муыс?;
meie võistkonnale kuulub teine koht миян командалӧн – мӧд места
2. millegi hulka пырны
♦
ta ei kuulu ühtegi erakonda сійӧ оз пыр ни ӧти ютырӧ

käima <k'äi[ma k'äi[a k'äi[b k'äi[dud, k'äi[s käi[ge käi[akse 38 v>
1. kõndima ветлыны; kindlas suunas мунны
♦
jala v jalgsi käima подӧн ветлыны;
laps õpib käima кага велӧдчӧ ветлыны
2. kuhugi minema ja tagasi tulema ветлыны
♦
poes käima лавкаӧ ветлыны;
jahil käima вӧравны, кыйсьыны;
kalal käima чери кыйны ветлыны;
kirikus käima вичкоӧ ветлыны
3. riietuse kohta ветлыны
♦
käib paljapäi куш юрӧн ветлӧ
4. liikuma, kurseerima ветлыны
♦
öösel trammid ei käi войнас трамвайяс оз ветлыны;
õllekann käis käest kätte сур кружка ветліс киысь киӧ
5. masinate, seadmete kohta: töötama, talitlema
♦
kell käib täpselt часіыс мунӧ стӧча;
mootor käib мотор уджалӧ
6. kedagi-midagi puudutama инмыны; kuuluma пырны
♦
see korraldus meie kohta ei käi тайӧ индӧдыс миянлы оз инмы;
see käib tema kohustuste hulka тайӧ пырӧ сылӧн уджмогъяс лыдӧ

lõppema <l'õppe[ma l'õppe[da lõpe[b lõpe[tud 28 v; l'õppe[ma l'õppe[da l'õppe[b l'õppe[tud 27 v> lõpuni jõudma помасьны; lakkama дугдыны; tarvitamisel otsa saama бырны
♦
mets lõpeb, algavad põllud вӧрыс помасьӧ, заводитчӧны муяс;
vihm lõppes зэр кобис;
leib lõppes otsa нянь бырис

läbi <läbi prep, postp, adv>
1. adv; prep [gen]; postp [gen] millegi kaudu, vahelt, keskel[t] пыр
♦
räägib läbi nina ныр пырыс сёрнитӧ
2. adv algusest lõpuni, kogu ulatuses
♦
luges raamatu läbi лыддис небӧгсӧ помӧдзыс
3. postp [nom], postp [gen]; prep [nom], prep [gen] kogu ajavahemiku kestel чӧж
♦
eile sadas päev läbi тӧрыт лунтыр зэрис;
lapsed olid suvi v suve läbi maal челядь гожӧмбыд вӧліны сиктын;
siin saab aasta läbi v läbi aasta suusatada тані позьӧ во чӧж исласьны лыжиӧн;
ööd ja päevad läbi лун и вой
4. adv väljendab millegi terviklikkuse katkestamist, katki, tarvitamiskõlbmatuks, otsa(s), ka ajaliselt
♦
nööri läbi lõikama гез вундыны;
raha on läbi сьӧм бырис

läbima <läbi[ma läbi[da läbi[b läbi[tud 27 v> millestki läbi minema мунны (пырыс помӧдзыс)
♦
rong läbis tunneli поезд муніс туннель пыр;
heinamaad läbib oja видз вомӧн визувтіс шор

läbipaistev <+p'aistev p'aistva p'aistva[t -, p'aistva[te p'aistva[id 02 adj> selline, millest saab läbi vaadata пырыс тыдалана
♦
läbipaistev riie пырыс тыдалана дӧра

mitte <m'itte adv>
1. rõhutab, intensiivistab eitust абу
♦
süüdi pole mitte tema, vaid keegi teine мыжаыс абу сійӧ, а кодкӧ мӧд;
mitte midagi ei juhtunud нинӧм эз ло;
ma ei tea mitte kui midagi ме дзик нинӧм ог тӧд;
kas ta pole mitte sinu isa? сійӧ абу тэнад батьыд?
2. jaatavas kontekstis väljendab eitust
♦
lähen, aga mitte täna муна, но ог талун;
olla või mitte olla! лоны али не лоны

mugav <mugav mugava mugava[t -, mugava[te mugava[id 02 adj> mõnus лӧсьыд
♦
mugavad jalatsid лӧсьыд кӧм;
valges ruumis on mugav töötada югыд жырйын уджавны лӧсьыд

nappima <n'appi[ma n'appi[da napi[b napi[tud 28 v> napiks jääma, puudu tulema этша лоны, не тырмыны
♦
aeg v aega v ajast napib кадыс этша;
meil nappis raha[st] миян эз тырмы сьӧм

nina <nina nina nina n'inna, nina[de nina[sid & nin/u 17 s>
1. inimesel, loomal ныр
♦
sirge nina веськыд ныр;
nipsnina, püstnina, ülespidi otsaga nina, taevasse vaatav nina чатрӧс ныр;
nosunina, nösunina чангыля ныр;
läbi nina hingama ныр пыр лолавны;
mu nina on kinni нырӧй пӧдӧма
2. eesots sõidukil, jalatsil vm, maanina ныр
♦
laevanina, laeva nina караблӧн нырыс;
tömbi ninaga kingad тшӧтшыд ныра тупли

opositsioon <opositsi'oon opositsiooni opositsi'ooni opositsi'ooni, opositsi'ooni[de opositsi'ooni[sid & opositsi'oon/e 22 s>
1. vastasrind, vastuseis, -tegevus оппозиция, паныд мунӧм
♦
opositsioon parlamendis парламентса оппозиция;
opositsiooni astuma оппозицияӧ пырны;
ta on kogu maailmaga opositsioonis сійӧ став мирыслы мунӧ паныд
2. astr паныд сулалӧм, оппозиция
♦
planeetide opositsioon планетаяслӧн паныд сулалӧм
3. keel орччӧдӧм
♦
foneemiopositsioon фонемаяс орччӧдӧм

oskus <'oskus 'oskuse 'oskus[t 'oskus[se, 'oskus[te 'oskus/i & 'oskuse[id 11 & 09 s> кужӧм, сям
♦
tantsuoskus йӧктыны кужӧм;
oskustest tuleb puudu сямыс оз тырмы

otsas <otsas postp, adv>
1. postp [gen]; adv pealmisel pinnal, ülemise osa peal, millegi küljes, peal вылын
♦
nagi otsas тув йылын;
linnupesa on puu otsas лэбач поз пу вылын
2. adv lõpul, läbi (+ olema) бырны, помасьны
♦
raha on otsas сьӧм бырис

otsa saama lõppema бырны, помасьны
♦
raha hakkab otsa saama сьӧм быран выйын;
lühike suvi on otsa saamas дженьыд гожӧм помасьӧ

pikalt <pikalt adv> pikka aega, kauaks кузя, дыр
♦
silmitsesin teda pikalt кузя сійӧс видзӧді;
rahast ei jätkunud kuigi pikalt сьӧмыс дыр кежлӧ эз тырмы

pugema <puge[ma puge[da p'oe[b p'oe[tud 28 v>
1. ronides, litsudes kuhugi, kuskilt läbi v välja minema писькӧдчыны; sisse minema пырны; ennast mahutama тӧрӧдчыны
♦
tüdrukud pugesid läbi sirelipõõsaste нывкаяс писькӧдчисны сирень кустъяс пыр;
laps puges ema ja isa vahele istuma кагаыс тӧрӧдчис-пуксис бать-мам костас;
mõned kalad poevad mudasse talvituma кутшӧмсюрӧ черияс пырӧны тӧвйыны нюйтӧ
2. hiljukesi, märkamatult уйкнитны; sisenema пырны (гусьӧн); tuule, külma, niiskuse kohta йиджтысьны
♦
puges vaikselt oma tuppa лӧня уйкнитіс аслас комнатас;
rebane on lauta pugenud руч пырӧма картаӧ;
pisar kipub silma pugema синва доршасьӧ;
jäine tuul poeb läbi kasuka йи кӧдзыд тӧлыс йиджтысьӧ пась пыр;
hirm on naha vahele pugenud полӧм босьтіс
3. varjuma, peituma дзебсьыны
♦
pugesime vihma eest küüni дзебсим зэрысь лэбулӧ
4. kellelegi väga ligi minema, end kellegi vastu suruma топӧдчыны
♦
laps puges ema kaissu кага топӧдчис мам бердас
5. kellelegi meeldida püüdma, lipitsema леститчыны
♦
poeb direktori ees v direktorile леститчӧ директор водзын

puudu <p'uudu adv (olema)> не тырмыны; pole olemas абу
♦
pileti ostmiseks jäi v tuli rahast puudu билет ньӧбны сьӧм эз тырмы;
õllest tuleb puudu сур оз тырмы;
meie kodus polnud millestki puudu миян гортын ставыс вӧлі тырмымӧн;
kellel on raamat puudu, saab selle õpetajalt кодлӧн небӧгыс абу, сылы сетас велӧдысь;
paar minutit on kahest puudu минут-мӧд мысти лоас кык час;
tal on peas paar kruvi puudu piltl юрас мыйкӧ озджык тырмышт

puudu jääma не тырмыны
♦
jõust jääb puudu вын оз тырмы

puudust tundma igatsema гаж бырны, гажтӧмтчыны < {кодысь, мыйысь}>; vajama не тырмыны, ковны

rabelema <rabele[ma rabel[da rabele[b rabel[dud 31 v; rabele[ma rabele[da rabele[b rabele[tud 27 v>
1. ägedasti ennast liigutama пессьыны; ettepoole чепсасьны
♦
rabeleb nagu kala võrgus тывйын чери моз пессьӧ;
rabeles rahvasummas, et edasi pääseda йӧз пӧвстӧд чепсасис водзлань
2. rüseldes rammu katsuma тышкасьны, бертчыны
♦
poisid rabelesid pisut зонкаяс бертчыштісны;
pulmas läksid mehed rabelema кӧлысь дырйи мужикъяс босьтчисны тышкасьны
3. rabama, rühmama мырсьыны, пессьыны
♦
rabele või hing seest välja кӧть кувтӧдзыд мырсьы;
rabelesime hommikust õhtuni endale armu andmata асьнымӧс жалиттӧг асывсянь рытӧдз сьӧкыд удж мырким;
sina rabeled, aga teised vaatavad niisama тэ пессян, а мыкӧдыс сӧмын видзӧдӧны
4. sekeldama, õiendama, askeldama пессьыны
♦
rabeleb ajapuuduses кад тырмытӧмла пессьӧ-тэрмасьӧ

ronk <r'onk ronga r'onka r'onka, r'onka[de r'onka[sid & r'onk/i 22 s> zool lind, kaaren Corvus corax кырныш ► sama päritoluga sama päritoluga kaaren

rääkima <r'ääki[ma r'ääki[da räägi[b räägi[tud 28 v>
1. kõnelema сёрнитны; ütlema, jutustama висьтавны
♦
sosinal rääkima шӧпкӧдны, шӧпкӧдӧмӧн сёрнитны;
räägib läbi nina ныр пырыс сёрнитӧ;
räägi mulle tõtt висьтав меным збыльсӧ
2. mingit keelt v murret oskama v valdama сёрнитны
♦
räägib eesti keeles v eesti keelt сёрнитӧ эст кывйӧн
3. midagi käsitlema v teatama, millestki jutustama, mingis asjas [ümber] veenma висьтавны; vestlema сёрнитны
♦
reisimuljeid rääkima ветлӧм йылысь висьтавны;
raadio rääkis, et ... радио висьталіс, мый ...;
rahvas räägib, et tulevat külm suvi йӧзыс висьталӧны, гожӧмыс пӧ кӧдзыд лоас;
luuletus räägib armastusest кывбурас висьтавсьӧ муслун йылысь

sedavõrd <+v'õrd adv> sel määral, niivõrd сэтшӧма; omadussõnadega сэтшӧм
♦
mäe nõlv oli sedavõrd järsk, et siit üles ei pääsenud кырйыс вӧлі сэтшӧм крут, мый кайны сэті эз артмы;
ta oli sedavõrd väsinud, et vajus kohe rampraskesse unne сійӧ вӧлі сэтшӧма мудзӧма, мый пыр жӧ крепыда унмовсис

seljataga <+taga adv, postp>, ka selja taga
1. ajaliselt möödas бӧрын; ruumiliselt möödas мышкын
♦
nüüd on kõige raskem seljataga медся сьӧкыдыс бӧрын;
keegi köhatas selja taga мышкын кодкӧ кызӧктіс, мыш сайын кодкӧ кызӧктіс
2. tagaselja син сайын, мыш сайын
♦
seljataga v selja taga kutsuti õpetajat Mausiks син сайын велӧдысьсӧ шуисны Маусӧн;
mis te minu seljataga otsustasite? мый ті менам мыш сайын решитінныд?
3. kellegi-millegi toeks, toena сайын (сулавны)
♦
ei ta üksi julgeks seda teha, tal peab keegi veel seljataga olema ӧтнас сійӧ эз эськӧ лысьт тайӧс вӧчны, сы сайын должӧн кодкӧ нӧшта сулавны

siginema <sigine[ma sigine[da sigine[b sigine[tud 27 v>
1. рӧдмыны
♦
kari sigines hästi пода рӧдмис бура
2. ilmuma, tekkima лоны
♦
perre on lapsi juurde siginenud семъяас челядьыс содӧма;
raamatuid sigines nii palju, et tuli uus riiul osta небӧгыс лоис сымда, мый ковмис ньӧбны выль джадж;
tuppa sigines vaikus жырйын лоис лӧнь

sisenema <sisene[ma sisene[da sisene[b sisene[tud 27 v> пырны
♦
sisenesime tühja tuppa пырим тыртӧм жырйӧ