[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

abielluma <+'ellu[ma 'ellu[da 'ellu[b 'ellu[tud 27 v> гӧтрасьны, гозйӧдчыны, ӧтлаасьны; naise kohta верӧс сайӧ петны, верӧс сайӧ мунны; mehe kohta гӧтрасьны
♦
ta abiellus noore tüdrukuga сійӧ гӧтрасис том ныв вылӧ;
õde abiellus kunstnikuga чойӧй петіс верӧс сайӧ художник сайӧ;
nad abiellusid [omavahel] noorelt v noorena найӧ гӧтрасисны томӧн;
nad abiellusid vanas eas найӧ гозйӧдчисны пӧрысьӧн

abielu <+elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> гозйӧн олӧм, гозйӧдчӧм
♦
esimene abielu медводдза гозйӧдчӧм, первой гозйӧдчӧм;
õnnelik abielu шуда гозйӧн олӧм;
vabaabielu гижсьытӧг олӧм;
abielu sõlmimine гӧтрасьӧм, гижсьӧм;
abielus mees гӧтыра мужичӧй;
abielus naine верӧс сайын нывбаба, верӧс сайын ань;
oma abielu lahutama торйӧдчыны, юксьыны;
vend on abielus õpetajaga вокӧй гӧтыра, гӧтырыс велӧдысь;
meie abielu purunes [миян] гозйӧн олӧмным киссис

astuma <'astu[ma 'astu[da astu[b astu[tud 28 v>
1. mõne sammu võrra liikuma, sammuma, kõndima воськовтны; kõndima, käima мунны, восьлавны; peale, otsa, sisse тальччыны, тальыштны, сувтны; juurde, lähemale сибӧдчыны, матыстчыны; mööda, edasi мунны, прӧйдитны
♦
vagunisse astuma вагонӧ пырны;
{kelle} jala peale astuma {кодлы} кок вылас сувтны;
naela otsa astuma кӧрт тув вылӧ тальыштны;
astuge ettepoole воськовтӧй водзлань;
astusime kööki прӧйдитім инпӧлӧ;
ära peale astu! эн тальышт?;
astusin pinnu jalga кокӧс желлялі;
astub kiirel sammul ӧдйӧ восьлалӧ;
hakka aga astuma! мун [вай] татысь!
2. tegevust alustama, mille juurde asuma, organisatsiooni liikmeks hakkama пырны, панны
♦
lahingusse astuma кось панны;
kirjavahetusse astuma письмӧасьны заводитны;
vestlusse astuma сёрни панны;
abiellu v abielusse astuma гозйӧдчыны;
seltsi liikmeks astuma котырӧ пырны;
ülikooli astuma университетӧ пырны

kolima <koli[ma koli[da koli[b koli[tud 27 v> овмӧдчыны, вуджны овны, мунны овны < {мӧдлаӧ}>
♦
uude korterisse kolima выль патераӧ овмӧдчыны

korraga <korraga adv>
1. äkki, järsku друг
♦
korraga jäid kõik vait друг ставӧн чӧв усисны
2. sama-, üheaegselt ӧтпырйӧ, ӧттшӧтш, ӧти кадӧ
♦
ärge rääkige korraga! эн сёрнитӧй ӧттшӧтш!
3. ühe hooga, ühtejärge, ühe korraga ӧтчыдӧн
♦
korraga ei või liiga palju päevitada ӧтчыдӧн вывті уна гожйӧдчыны оз позь

kõrvale hoidma видзчысьны, мынтӧдчыны, сайӧдчыны
♦
löögist kõrvale hoidma вартӧмысь видзчысьны;
miks sa minu eest kõrvale hoiad? мыйла тэ меысь сайӧдчан?

lahku <l'ahku adv> vt ka lahus2 eraldi, laiali, eri suunda торйӧн
♦
need sõnad kirjutatakse lahku тайӧ кывъяссӧ гижӧны торйӧн;
otsustasime mehega lahku minna шуим верӧскӧд торйӧдчыны

lahku minema
1. üksteisest lahkuma, eri suundades eemalduma торъявны
♦
siin läksid meie teed lahku тані миян туйясным торъялісны
2. abielu [lahutusega] lõpetama торйӧдчыны, юксьыны
♦
läks mehest lahku торйӧдчис верӧссьыс

lahutama <lahuta[ma lahuta[da lahuta[b lahuta[tud 27 v>
1. eraldama торйӧдны, янсӧдны; abielu юксьыны, торйӧдчыны
♦
neid lahutavad tuhanded kilomeetrid найӧс торйӧдӧны сюрс километръяс;
last ei tohi emast lahutada кагаӧс мамсьыс янсӧдны оз позь
2. mat чинтыны
♦
viiest lahutada kaks витысь чинтыны кык

laiali minema разӧдчыны, мунавны; tegevust lõpetama киссьыны

lõhki <l'õhki adv> pikuti pooleks, kaheks шӧри (кузьта ногыс)
♦
palgid aeti kiiludega lõhki керъяс поткӧдлісны тувъясӧн шӧри;
veetoru külmus lõhki ва трубаыс кӧдзыдысла потӧма;
kulm on lõhki, veri jookseb синкым потӧма, вир петӧ;
riided on lõhki rebitud паськӧм косясьлӧма;
naera või lõhki серамыдла кӧть пот;
ma ei saa end lõhki kiskuda ме ог вермы шӧри орӧдчыны

pudenema <pudene[ma pudene[da pudene[b pudene[tud 27 v>
1. langema, varisema, [maha] kukkuma киссьыны, гылавны; üksiku asja kohta усьны; kuuldavale v ilmsiks tulema кывны; tasapisi v natuke midagi saama, kellelegi osaks langema вичмыны
♦
marjad pudenevad põõsalt вотӧс гылалӧ кустъяс вылысь;
puudelt ei ole pudenenud veel ühtegi lehte пуяс вылысь ни ӧти кор на абу усьӧма;
rukis on pudenemas рудзӧг киссьӧ;
king pudenes jooksu ajal jalast пышйигас кӧмыс усис коксьыс;
ehk pudeneb mullegi paar eurot гашкӧ, евро-мӧд и меным вичмас
2. koost lagunema, murenema киссьыны
♦
lumepallid pudenesid koost лым мачьяс киссисны
3. hajuma, ükshaaval minema разӧдчыны
♦
lapsed pudenesid laiali челядь разӧдчисны

päevitama <päevita[ma päevita[da päevita[b päevita[tud 27 v> päikest võtma гожйӧдчыны; päevituma гожъявны; päevituda laskma гожйӧдны
♦
päevitab selga мышсӧ гожйӧдӧ;
päevitanud nägu гожъялӧм чужӧм

siirduma <s'iirdu[ma s'iirdu[da s'iirdu[b s'iirdu[tud 27 v>
1. ühest kohast teise minema мӧдӧдчыны, веськӧдчыны
♦
poisid siirdusid metsa poole зонъяс веськӧдчисны вӧрлань;
laev siirdub Indiasse караб мӧдӧдчӧ Индияӧ
2. mujale elama asuma мӧдлаӧ овмӧдчыны, мӧдлаӧ овны мунны
♦
noored siirduvad maalt linna том йӧз сиктысь мунӧны овны карӧ;
19. sajandi alguses siirdus eestlasi Kaukaasiasse ja Siberisse 19-ӧд нэм заводитчигӧн эстонечьяс овмӧдчисны Кавказӧ да Сибирӧ
3. levima, edasi kanduma вуджны
♦
ka kohanimesid siirdub ühest keelest teise тшӧтш и иннимъяс вуджӧны ӧти кывйысь мӧдӧ
4. üle minema вуджны, мунны (мӧдлаӧ)
♦
siirdus pensionile петіс пенсия вылӧ;
ta lahkus lavalt ja siirdus ärisse сійӧ эновтіс сцена да муніс бизнесӧ;
ta siirdus uuele tööle сійӧ вежис уджсӧ;
jutt siirdus poliitikale сёрни вуджис политика вылӧ

tõlkima <t'õlki[ma t'õlki[da tõlgi[b tõlgi[tud 28 v> вуджӧдны; tõlkimisega tegelema, ilma objektita вуджӧдчыны
♦
sõna-sõnalt tõlkima кывйысь кывйӧ вуджӧдны

varjuma <v'arju[ma v'arju[da v'arju[b v'arju[tud 27 v> varjule minema, varjus olema дзебсьыны, сайӧдчыны, тупкысьны
♦
varjusime uudishimulike pilkude eest pargi kaugemasse soppi дзебсим быдтор тӧдны кӧсйысь синъясысь парклӧн медся ылі пельӧсӧ;
mees varjus ajalehe taha мужичӧй тупкысис газетӧн;
kuu varjus pilvede taha тӧлысь сайӧдчис кымӧръяс сайӧ