[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aas2 <'aas aasa 'aasa 'aasa, 'aasa[de 'aasa[sid & 'aas/u 22 s> видз, луд, эжа
♦
õitsev aas дзордзалысь видз;
jõeaas ю дор видз;
kari sööb aasal пода йирсьӧ видз вылын

aed <'aed aia 'aeda 'aeda, 'aeda[de 'aeda[sid & 'aed/u 22 s>
1. puuviljaaed фрукті пу йӧр, фрукті пу сад; juurviljaaed град йӧр
♦
korras aed идӧра град йӧр;
botaanikaaed ботаника сад;
kooliaed школаса йӧр;
lilleaed дзоридз[а] йӧр;
kolhoosi juurviljaaed колхозса град йӧр;
aias töötama град йӧрын уджавны;
aedades õitsesid sirelid йӧръясын розъялісны сиреньяс
2. tara потшӧс, забор, ӧграда; põimaed (гартлӧм ньӧрйысь) потшӧс; lattaed потшӧс; teivasaed (сувтсӧн тшӧкыда тэчӧм) потшӧс
♦
raudaed кӧрт ӧграда;
traataed сутуга потшӧс;
aeda parandama потшӧс дзоньтавны;
aia otsa ronima потшӧс йылӧ кавшасьны;
poiss ronis üle aia зон кавшасьӧмӧн вуджис ӧграда вомӧн
3. loomade aedik йӧр
♦
kanaaed курӧг йӧр;
lambaaed ыж йӧр
4. imikuaed кага вежӧс, манеж

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

all <'all postp, adv> vt ka alla, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allpool, madalamal, millegi sees, küljes улын ► sama päritoluga sama päritoluga all
♦
laua all пызан улын;
puu all пу улын;
lume all лым улын;
all elas skulptor уліас оліс скульптор;
puud on kuuri all пескыс лэбулын;
hobusel on rauad all вӧлыс дорӧма;
metsa all on pime вӧрын пемыд;
kastil pole põhja all ящикыслӧн абу пыдӧсыс
2. postp [gen] mille juures, lähedal бердын, дорын
♦
akna all ӧшинь дорын;
pood on otse ukse all лавкаыс дзик ӧдзӧс дорас
3. postp [gen] millegi tegevus- v mõjupiirkonnas, mingis seisundis улын
♦
kaitse all видзӧг улын;
{kelle} mõju all {кодлӧн} тӧдчӧс улын;
kahtluse all olema мыжа туйын лоны;
kannatab unepuuduse all оз вермы узьны;
maja on juba katuse all керкаыс вевта нин;
põld on kartuli all муыс картупель улын

allapoole <+p'oole adv, prep> vt ka allpool, altpoolt
1. adv madalamale увлань; jõevoolu suhtes кывтыд, кывтчӧс
♦
allapoole laskuma увлань лэччыны;
allapoole veerema увлань быгыльтчыны;
allapoole laieneva võraga puu увланьыс паськалысь тугана пу;
mööda jõekallast allapoole minema ю пӧлӧн кывтыд мунны
2. prep [part] millestki vähem, kuni milleni
♦
allapoole merepinda саридз веркӧсысь улынджык;
löök allapoole vööd вӧньысь улӧ кучкӧм;
allapoole oma võimeid вермана дорысь омӧльджыка

alus <alus aluse alus[t -, alus[te aluse[id 09 s>
1. eseme toetuspõhi, tugi подув
♦
betoonalus, betoonist alus бетон[ысь] подув;
puitalus, puidust alus пу[ысь] подув;
monumendi alus монумент подув;
raadio seisab madalal alusel радиоыс сулалӧ ляпкыд подув вылын
2. lähtekoht, põhi подув
♦
seaduslik alus оланпаса подув;
liigituse alus юклан подув;
lepingu alusel сёрнитчӧм серти;
vabatahtlikkuse alusel ас вӧляысь;
aluseta süüdistus подувтӧм мыжалӧм;
aluseks võtma подув туйӧ босьтны;
filmi aluseks on ajalooromaan фильмсӧ вӧчӧма историческӧй роман вылӧ мыджсьӧмӧн

anum <anum anuma anuma[t -, anuma[te anuma[id 02 s> доз, дозмук
♦
tühi anum тыртӧм дозмук;
klaasanum, klaasist anum стеклӧ дозмук;
piimaanum йӧв доз;
puuanum, puust anum пу дозмук;
savianum, savist anum сёй дозмук;
veeanum ва доз;
ühendatud anumad füüs йитӧда дозъяс;
anum on vett täis дозйыс ва тыра

austama <'austa[ma 'austa[da 'austa[b 'austa[tud 27 v> пыдди пуктыны
♦
vanemaid inimesi austama олӧма йӧзӧс пыдди пуктыны;
juubilari austama юбилярӧс ыдждӧдлыны;
ebajumalaid austama пу енлы юрбитны;
austagem teiste inimeste tööd пуктамӧй пыдди мукӧд йӧзлысь уджсӧ;
austatud kuulajad! пыдди пуктана кывзысьяс!;
väga austatud professor! ёна пыдди пуктана профессор!

avamine <avamine avamise avamis[t avamis[se, avamis[te avamis/i 12 s> восьтӧм
♦
akende avamine ӧшинь восьтӧм;
näituse avamine выставка восьтӧм;
istungi avamine чукӧртчылӧм восьтӧм, заседанньӧ восьтӧм;
konto avamine maj тшӧт восьтӧм;
teema avamine тема восьтӧм;
maardla avamine mäend куйланін восьтӧм;
rindkere avamine med морӧс куд восьтӧм

ees <'ees adv, postp> vt ka ette, eest
1. adv eespool водзын, водзланьын
♦
tema sammus ees, mina järel сійӧ восьлаліс водзын, ме бӧрсяньыс;
ees paistis jõgi водзланьын тыдаліс ю;
poiss hüppas pea ees vette зон увлань юрӧн суніс ваӧ;
astub uhkelt rind ees тшапа восьлалӧ морӧссӧ водзлань чургӧдӧмӧн
2. adv esiküljele kinnitatud, esiküljel
♦
poisil on lips ees зонмыс галстука;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
tal oli kaval nägu ees сійӧ наян чужӧма;
hobune on saani ees вӧлыс доддялӧма
3. adv takistamas, tüliks
♦
puu oli tee peal risti ees туй вомӧныс куйліс пу
4. adv ajaliselt tulemas, teoksil, arengult eespool, õigest ajast ette jõudnud водзын
♦
ees on heinaaeg водзын турун пуктан кад;
kogu elu on alles ees став олӧмыд на водзын;
selle artikliga on veel rohkesti tööd ees тайӧ статтянас уна на ковмас уджавны;
oma võimete poolest on ta minust ees аслас кужанлуннас сійӧ меысь водзын;
kell on viis minutit ees часіыс вит минут тэрмасьӧ
5. postp [gen] eespool водзын
♦
maja ees керка водзын;
peegli ees рӧмпӧштан водзын;
meie ees seisavad suured ülesanded миян водзын сулалӧны ыджыд могъяс;
ta sammus minu ees сійӧ восьлаліс ме водзын

ehe <ehe 'ehte ehe[t -, ehe[te 'ehte[id 06 s> enese ehtimiseks мичмӧдчан[тор]; millegi ehtimiseks мичмӧдан[тор]
♦
vanaaegne ehe важся мичмӧдчантор;
keraamilised ehted сёйысь мичмӧдчанторъяс;
hõbeehted эзысь мичмӧдчанторъяс;
jõulu[puu]ehted коз пу чача;
tema kirjutised on selle ajakirja ehteks сылӧн гижӧдъясыс мичмӧдӧны тайӧ журналсӧ

elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!

hall1 <h'all halli h'alli h'alli, h'alli[de h'alli[sid & h'all/e 22 adj, s> adj руд; sinkjas лӧзовруд; juuste jms kohta дзор
♦
hall ülikond руд костюм;
hallid silmad руд син;
hall hobune дзор вӧв;
hallid juuksed дзор юрси;
hall habe дзор тош;
hall elu гажтӧм олӧм;
hall näidend шӧркоддьӧм спектакль;
helehall югыдруд;
tumehall пемыдруд;
ta läks üleöö halliks сійӧ ӧти войӧн дзормис

haru <haru haru haru h'arru, haru[de haru[sid 17 s>
1. tervikust hargnev iseseisev osa вож; pii пинь
♦
ahingu harud азьлас пинь;
jõeharu ю вож;
puuharu пу вож;
raudteeharu кӧрт туй вож;
teeharu туй вож;
kahvli teravad harud вилкилӧн ёсь пиньясыс
2. tegevuspiirkonna eri osa юкӧн
♦
kergetööstuse harud кокни промышленносьтлӧн юкӧнъяс;
majandusharu овмӧс юкӧн;
teadusharu наука юкӧн

hiir <h'iir hiire h'iir[t h'iir[de, hiir[te h'iir[i 13 s> шыр ► sama päritoluga sama päritoluga hiir¹
♦
hall hiir руд шыр;
juttselghiir zool Apodemus agrarius ыб шыр;
nahkhiir бордъя шыр;
uruhiir мувыв шыр;
hiiri hävitama шыръясӧс бырӧдны

hoog <h'oog h'oo h'oogu h'oogu, h'oogu[de h'oogu[sid & h'oog/e 22 s>
1. liikumise kiirus, kiirendus ӧд
♦
suure hooga ыджыд ӧдӧн;
jooksuhoog котӧртан ӧд;
hoogu maha võtma ньӧжмӧдчыны;
kiik sai hoo sisse качай ӧддзис;
jooksjal on hea hoog sees котӧртысь бура ӧддзӧдчӧма;
auto sai kiiresti hoo sisse машина ӧдйӧ ӧддзӧдчис;
kelk põrkas täie hooga vastu puud дадь став ӧд вывсьыс зурасис пуӧ
2. sport hoovõtt ӧддзӧдчӧм; võimlemisõõtse ӧвтов, ӧвтӧс
♦
ettehoog водзлань ӧвтов;
kätehoog киӧн ӧвтов;
hooga hüpe ӧддзӧдчӧмӧн чеччыштӧм;
hoota hüpe ӧддзӧдчытӧг чеччыштӧм
3. intensiivsus, tempo ӧд, ӧддзӧм
♦
pidu on täies hoos праздникыс буретш ӧддзӧма;
vihmasadu võtab hoogu зэрыс ӧддзӧ;
tuli läks hooga põlema биыс пондіс яра ӧзйыны;
asusime täie hooga asja kallale яра босьтчим уджӧ
4. puhang, sööst
♦
haigushoog висьӧм топӧдӧм;
naeruhoog сьӧмдытӧдз сералӧм;
tuulehoog тӧв ӧдӧб, тӧв пугыртӧм;
vihahoog ку пиысь петмӧн скӧрмылӧм;
vihmahoog другысь зэрмылӧм;
õrnushoog меліасян ру

isiklik <isikl'ik isikliku isikl'ikku isikl'ikku, isiklik/e & isikl'ikku[de isikl'ikk/e & isikl'ikku[sid 25 adj> isikule kuuluv v omane, isikusse puutuv ас, торъя мортлӧн; minu аслам; sinu аслад; tema аслас; meie асланым; teie асланыд; nende асланыс
♦
isiklikud asjad ас кӧлуй, торъя мортлӧн кӧлуй;
isiklik omand торъя мортлӧн эмбур;
isiklik majapidamine ас овмӧс;
isiklik sõiduauto ас машина;
isiklik arvamus ас видзӧдлас;
isiklikud dokumendid ас документъяс;
isiklik julgeolek асьтӧ видзӧм;
isiklik huvi ас интерес;
isiklik õnn ас шуд;
isiklikuks minema дойдавны торъя йӧзӧс;
see on minu isiklik asi тайӧ менам [аслам] делӧ;
mul on temaga isiklikud arved õiendada меным сылысь водзӧс колӧ перйыны

jalg <j'alg jala j'alga j'alga, j'alga[de & j'alg/e j'alga[sid & j'alg/u 22 s>
1. inimesel, loomal кок
♦
parem jalg веськыд кок;
vasak jalg шуйга кок;
pikad jalad кузь кок;
jämedad jalad кыз кок;
kõverad jalad чукля кок;
väledad jalad тэрыб кок;
eesjalg, esijalg, esimene jalg водз кок;
puujalg пу кок;
tagajalg, tagujalg, tagumine jalg бӧр кок;
sul on nooremad jalad тэнад кокыд томджык;
jalgu pühkima кок чышкыны;
väänas jala välja коксӧ песовтіс;
murdis jala коксӧ чегис;
jalg pandi lahasse коксӧ кардъялісны;
lonkab ühte jalga ӧти кок пӧвнас чотӧ;
jalad on pikast istumisest surnud дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
kingad on jala järgi кӧмыс буретш;
saapaid jalga panema [endale] сапӧгасьны;
kingi jalga proovima тупли мерайтны;
panin püksid jalga гачаси;
ta võttis püksid ja sokid jalast сійӧ пӧрччис гачсӧ да носкисӧ;
koer hammustas poissi jalast пон курччис зонкаӧс кокӧдыс;
aitasin kukkunu jalgadele отсалі усьӧмалы сувтны;
püsisime vaevu jalul муртса кок йылын сулалім;
jala peale astuma кок вылӧ тальччыны
2. kandev osa, alus кок; bot. под
♦
lambijalg, lambi jalg лампа кок;
seenejalg, seene jalg тшак под;
kolme jalaga tool куим кока улӧс;
jalaga õmblusmasin кокӧн личкалан вурсян машина

jõgi <jõgi j'õe jõge j'õkke, jõge[de jõge[sid 21 s> ю
♦
kitsas jõgi векни ю;
madal jõgi ляпкыд ю;
sügav jõgi джуджыд ю;
vaikne jõgi лӧнь ю;
kalarikas jõgi чериа ю;
harujõgi вож;
parvetusjõgi кылӧдчан ю, пур кылӧдан ю;
jõe algus ю йыв;
jõe alamjooks ю кывтыд;
jõe ülemjooks ю катыд;
jõe parem kallas юлӧн веськыд берегыс;
jõe vasak kallas юлӧн шуйга берегыс;
jõest üle minema, jõge ületama ю вуджны;
üle jõe ujuma ю вомӧн уйны;
jõele silda ehitama ю вомӧн пос нюжӧдны;
jõele tammi ehitama ю вомӧн помӧд вӧчны;
jõgi voolab järve юыс визувтӧ тыӧ;
jõgi kobrutab юыс бузгӧ;
jõgi suubub merre юыс усьӧ саридзӧ;
jõgi tõusis üle kallaste юыс ойдӧма;
jõgi kuivas ära юыс косьмӧма;
jõgi on madalaks jäänud юыс ямӧма;
käisime jões suplemas ветлім ю вылӧ купайтчыны;
jõelt tõuseb udu юсянь кыптӧ ру

jäme <jäme jämeda jämeda[t -, jämeda[te jämeda[id 02 adj>
1. esemete, kehaosade kohta кыз
♦
jäme niit кыз сунис;
jäme nöör кыз гез;
jäme palk кыз кер;
jäme puu кыз пу;
jäme kael кыз сьылі;
jämedad jalad кыз кок;
jämeda tüvega puu кыз пу
2. ühesuguste suurte osiste v nendest koosnevate ainete kohta гырысь
♦
jäme vihm гырысь зэр;
jäme sool гырысь сов
3. hääle kohta: madal, sügav кыз
♦
jäme hääl кыз гӧлӧс;
jämeda bassihäälega rääkima кыз басӧн сёрнитны

jänes <jänes jänese jänes[t -, jänes[te jänese[id 09 s>
1. zool Lepus кӧч
♦
halljänes zool Lepus europaeus руд кӧч;
emajänes энь кӧч;
jänestele jahti pidama кӧч кыйны;
arg kui jänes кӧч кодь полысь
2. kõnek piletita sõitja билеттӧм пассажир
♦
jänest v jänesena sõitma мунны билеттӧг

kaas <k'aas kaane k'aan[t k'aan[de, kaan[te k'aas[i 14 s>
1. anuma kate вевт
♦
kasti kaas куд вевт;
jääkaas йи корка;
klaverikaas пианино вевт;
kaanega korv вевта кӧрзина;
kaant peale panema вевттьыны;
kaant ära võtma вевт восьтны;
külm tõmbas lahele kaane peale piltl кӧдзыдыс дорис куръясӧ
2. raamatul кыш, корка
♦
esikaas водз кыш;
nahkkaas кучик корка;
tagakaas бӧр кыш;
raamat on kaanest kaaneni läbi loetud небӧгыс водзсяньыс помӧдзыс лыддьӧма

kandidaat <kandid'aat kandidaadi kandid'aati kandid'aati, kandid'aati[de kandid'aati[sid & kandid'aat/e 22 s> kandideeriv isik, teaduskraad, selle kraadiga isik кандидат, -пу
♦
ajalookandidaat история кандидат;
filoloogiakandidaat филология кандидат;
presidendikandidaat президентпу;
saadikukandidaat депутатпу;
üliõpilaskandidaat абитуриент;
Nobeli preemia kandidaat Нобель премия вылӧ кандидат;
kandidaate esitama v üles seadma кандидатъясӧс индыны

karjamaa <+m'aa m'aa m'aa[d -, m'aa[de & maa[de m'aa[sid & m'a[id 26 s> йирсянін, луд, пӧскӧтина
♦
kaugkarjamaa põll ылі йирсянін;
suvekarjamaa гожся пӧскӧтина;
kari sööb karjamaal пода йирсьӧ луд вылын

karp <k'arp karbi k'arpi k'arpi, k'arpi[de k'arpi[sid & k'arp/e 22 s> куд, кӧрӧб; konservide puhul банка
♦
papist karp картон куд, картон кӧрӧб;
kingakarp кӧм кӧрӧб

karv <k'arv karva k'arva k'arva, k'arva[de k'arva[sid & k'arv/u 22 s> (hrl pl) inimestel юрси; üksik юрси сі; karvkate loomal гӧн; villakarv вурун
♦
hall karv руд гӧн

kask <k'ask kase k'aske k'aske, k'aske[de k'aske[sid & k'ask/i 22 s>
1. bot Betula кыдз
♦
sihvakas kask веськыд кыдз
2. puit кыдз [пу]

kast <k'ast kasti k'asti k'asti, k'asti[de k'asti[sid & k'ast/e 22 s> ящик; laegas куд
♦
väike kast ичӧт куд;
kaanega kast вевта ящик;
postkast пошта куд;
prügikast ёг доз

keema <k'ee[ma k'ee[da k'ee[b k'ee[dud, k'ee[s kee[ge k'ee[dakse 37 v> vedeliku kohta пуны; keedes valmima пусьыны; keema hakkama пузьыны
♦
vesi ei kee veel ваыс оз на пу;
tangud on pehmeks keenud шыдӧсыс пусьӧма;
teekann läks keema чайник пузис;
panin supi keema пукті шыд пуны

kere <kere kere kere[t k'erre, kere[de kere[sid 16 s>
1. keha туша
♦
poolest kerest saadik paljas тушаыс коскӧдзыс куш;
parkis kere täis kõnek мытсавтӧдз сёйис
2. hoone, liiklusvahendi keskne osa корпус, каркас, ыв
♦
autokere, auto kere машина корпус;
laevakere, laeva kere караб ыв;
puitkere пу каркас

kirik <kirik kiriku kiriku[t -, kiriku[te kiriku[id 02 s>
1. ristiusu kultusehoone вичко
♦
puust kirik пу вичко;
kirikus laulatama вичкоын сьылӧдны
2. religioosne institutsioon вичко
♦
katoliku kirik католик вичко;
luteri kirik лютеран вичко;
õigeusu kirik православнӧй вичко, православие вичко

kirss <k'irss kirsi k'irssi k'irssi, k'irssi[de k'irssi[sid & k'irss/e 22 s> kirsipuu вишня пу, вишня; selle vili вишня
♦
kirsse korjama v noppima вишня вотны

kirst <k'irst kirstu k'irstu k'irstu, k'irstu[de k'irstu[sid & k'irst/e 22 s>
1. kaanega laudkast йӧртӧд
♦
jahukirst пызь йӧртӧд
2. puusärk горт
♦
puukirst пу горт;
kirstu hauda laskma горт гуӧ сюйны

koor1 <k'oor koore k'oor[t k'oor[de, koor[te k'oor[i 13 s>
1. puul кырсь; paksem pealmine kiht puuviljadel кыш, кор; nahkjas õhem kest киль
♦
apelsinikoor апельсин кыш;
kartulikoor картупель кор;
munakoor кольк кыш;
puukoor пу кырсь;
sibulakoored лук кыш;
tammekoor тупу кырсь
2. piima rasvakiht йӧв вылыс, йӧввыв; hapukoor нӧк
♦
joon kohvi koorega кофе юа йӧв вылысӧн

koorima <k'oori[ma k'oori[da koori[b koori[tud 28 v> puu-, juurvilju весйыны; puud кульны
♦
apelsini koorima апельсин весйыны;
puid koorima пу вылысь кырсь кульны;
kooriv kreem кышъян крем

kork <k'ork korgi k'orki k'orki, k'orki[de k'orki[sid & k'ork/e 22 s> sulgemisvahend тупйӧд, пробка; kõnek liiklusummik помӧд, пробка
♦
puitkork пу тупйӧд;
kõik tormasid ukse poole, tekkis kork kõnek ставӧн шыбитчисны ӧдзӧслань, артмис помӧд

kuusk <k'uusk kuuse k'uuske k'uuske, k'uuske[de k'uuske[sid & k'uusk/i 22 s>
1. puu коз, коз пу ► sama päritoluga sama päritoluga kuusk
♦
kõrge kuusk джуджыд коз
2. puit коз
♦
puuriidas olid kuused ja kased läbisegi чипасас ӧтгудыр вӧлі коз и кыдз

känd <k'änd kännu k'ändu k'ändu, k'ändu[de k'ändu[sid & k'änd/e 22 s>
1. puu langetamisel jääv tüveosa мыр
♦
kõrge känd джуджыд мыр;
kasekänd кыдз пу мыр;
kände juurima v kaaluma мыр бертны
2. piltl vana inimene пӧрысь
♦
temasugust vana kändu enam ümber ei kasvata сы кодь пӧрысь морттӧ мӧд ног он нин велӧд

kätte saama
1. valdusse, kasutusse
♦
kuidas õunu puu otsast kätte saada? кыдзи яблоксӧ пу вывсьыс судзӧдны?
2. kinni püüdma кутны, кыйны
♦
ta sai suure havi kätte сійӧ кыйис ыджыд сирӧс
3. üles leidma аддзыны
♦
pika otsimise peale sain prillid kätte кузя корсьӧм мысьт аддзи ӧчкиӧс, кузя корсьӧм мысьт ӧчкиӧй сюрис

kütt <k'ütt küti k'ütti k'ütti, k'ütti[de k'ütti[sid & k'ütt/e 22 s>
1. jahimees вӧралысь, кыйсьысь; teatud looma vms kütt, koos looma nimetusega кыйысь
♦
julge kütt повтӧм вӧралысь;
hundikütt кӧин кыйысь;
karukütt ош кыйысь
2. sõj, aj laskur лыйсьысь
♦
mägikütt гӧравывса лыйсьысь
3. piltl äge jahtija, otsija корсьысь; soovija кӧсйысь
♦
medalikütt медаль кӧсйысь;
õnnekütt шуд корсьысь

labidas <labidas labida labida[t -, labida[te labida[id 02 s> зыр
♦
leivalabidas нянь зыр;
puulabidas пу зыр

lammutama <lammuta[ma lammuta[da lammuta[b lammuta[tud 27 v> koost lahutama разьны; maha lõhkuma кисьтны
♦
mootorratast osadeks lammutama мотоцикл разьны;
vanad puumajad lammutati важ пу керкаяссӧ кисьталісны

latv <l'atv ladva l'atva l'atva, l'atva[de l'atva[sid & l'atv/u 22 s>
1. taimel йыв
♦
kuuse latv коз пу йыв;
ronis puu latva кавшасис пу йылӧ
2. kõnek pea юр
♦
õlu lõi v tõusis latva сурыс юрӧ жовгис

luisk <l'uisk luisu l'uisku l'uisku, l'uisku[de l'uisku[sid & l'uisk/e 22 s> kõvasi зуд

lusikas <lusikas lusika lusika[t -, lusika[te lusika[id 02 s> пань
♦
puulusikas, puust lusikas пу пань;
supilusikas сёян пань

lõige <lõige l'õike lõige[t -, lõige[te l'õike[id 06 s>
1. lõikamine вундӧм; graafiliste tehnikate nimetustes сёртӧм
♦
puulõige kunst пуӧ сёртӧм;
kirurg avab täpse lõikega haige kõhukoopa хирург стӧча вундӧмӧн восьтӧ висьысьлысь кынӧмсӧ
2. läbi- вундӧм; lõikepind, rist- вундас
♦
ehislõige trük сера вундӧм;
kuldlõige trük, mat зарни вундас
3. rätsepatöös, lõikelehel намет
♦
kimonolõige кимоно намет;
lõiget võtma намет босьтны
4. näo v näoosa kuju kohta мыгӧр, форма
♦
silmalõige син потас;
kitsa lõikega nägu векни чужӧм;
kummalise lõikega pea страннӧй формаа юр
5. jur paragrahvi alajaotis юкӧн
♦
paragrahv 5, lõige 3 5-ӧд параграф, 3-ӧд юкӧн

makaron <makaron makaroni makaroni makaroni, makaroni[de makaron/e 19 s (hrl pl)> макарон
♦
keedab makarone макарон пуӧ

murduma <m'urdu[ma m'urdu[da m'urdu[b m'urdu[tud 27 v> oma terviklikkust kaotama, katkema, purunema жугавны; pooleks, katki чегны; hulga kohta чегъясьны, жугласьны
♦
aer murdus пелыс чегис;
oksad murdusid lumekoorma all пу увъяс лым сьӧктасьыс чегъясисны;
küüned on murdunud гыжъяс чегъясьӧмаӧсь

must <m'ust musta m'usta m'usta, m'usta[de m'usta[sid & m'ust/i 22 adj, s>
1. adj nõe, tõrva värvi, tume, tõmmu сьӧд
♦
must värv сьӧд рӧм;
must kohv сьӧд кофе;
mustad metallid сьӧд металлъяс;
must surm piltl чума, сьӧд сурым;
must auk astr сьӧд розь, космос йирӧ кысканін;
must kast lenn сьӧд куд
2. adj määrdunud, pesemata, kasimata няйт
♦
su nägu on must чужӧмыд няйт

mänd <m'änd männi m'ändi m'ändi, m'ändi[de m'ändi[sid & m'änd/e 22 s>
1. bot igihaljas okaspuu Pinus пожӧм, пожӧм пу ► sama päritoluga sama päritoluga pedajas
♦
mastimänd шолга пожӧм;
mändide kohin пожӧмъяслӧн шувгӧм
2. puit пожӧм
♦
männist kirjutuslaud пожӧмысь гижан пызан