?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 87 artiklit, väljastan 50
aevastama <aevasta[ma aevasta[da aevasta[b aevasta[tud 27 v>
1. korduvalt несъявны; ühe korra несйыны
♦
tolm ajas lapsi aevastama буссьыс челядь несъялісны;
mootor aevastas ja jäi vait моторыс несйис и ланьтіс
2. piltl, kõnek лоны веськодьӧн
♦
tema arvamuse peale v arvamusele ma aevastan меным веськодь сылӧн чайтӧмыс
alluv <'alluv 'alluva 'alluva[t -, 'alluva[te 'alluva[id 02 adj, s>
1. (partits) кипод улын уджалысь, киподувса
♦
peainsenerile alluv osakond юралысь инженер кипод улын уджалысь юкӧд
2. s киподувса
♦
tal polnud alluvate hulgas autoriteeti киподувсаяс пиас сылӧн авторитетыс эз вӧв
arvatavasti <arvatavasti adv> буракӧ, тыдалӧ, навернӧ
♦
see on arvatavasti tema tütar тайӧ, тыдалӧ, сылӧн нылыс
arve <arve 'arve arve[t -, arve[te 'arve[id 06 s>
1. тшӧт
♦
tasutud arve мынтӧм тшӧт;
tasumata arve мынтытӧм тшӧт;
elektriarve токысь тшӧт;
gaasiarve газысь тшӧт;
arvet esitama тшӧт сетны;
arvet tasuma v maksma тшӧт мынтыны, тшӧт вештыны
2. konto тшӧт
♦
arveldusarve maj артасян тшӧт;
hoiuarve сьӧм видзан тшӧт;
lõpparve рӧщӧт;
pangaarve банкса тшӧт;
avasin pangas arvee банкын восьті тшӧт;
tema arvel on palju lavastusi сылӧн тшӧт вылын уна спектакль;
kõiki tempe ei saa poisi arvele panna став пакӧститчӧмсьыс зонсӧ он мыжды
auk <'auk augu 'auku 'auku, 'auku[de 'auku[sid & 'auk/e 22 s> розь; läbilöödud auk розь, письтӧмин; maa sees гу, гуран; teekattes гуран, тёпкан; süvend гуран, нёптов
♦
väike auk ичӧт розь;
sügav auk джуджыд гуран;
must auk astr сьӧд розь, космос йирӧ кысканін;
aknaauk ӧшинь туй;
käiseauk сос розь;
solgiauk помӧй гу;
auke lööma розьӧдчыны;
auku jäässe raiuma йиӧ писькӧдны юкмӧс;
auku kaevama гу кодйыны;
auku vajuma гуӧ вӧйны;
auku kinni nõeluma розь вурны, дӧмны;
põrandas on auk джоджас розь;
tee on auke täis туйыс гуранӧсь;
hammastes on augud пиньясыс розяӧсь;
tema teadmistes on auke сылӧн тӧдӧмлунас эмӧсь тырмытӧмторъяс
avalduma <avaldu[ma avaldu[da avaldu[b avaldu[tud 27 v> тыдовтчыны, петкӧдчыны, тӧдчыны
♦
musikaalsus avaldub juba lapseeas музыка кылӧмыс тӧдчӧ челядьдырйи нин;
inimese mõtted avalduvad tema tegudes мортлӧн мӧвпъясыс тыдовтчӧны сылӧн уджъясас;
milles avaldub see haigus? мыйын петкӧдчӧ тайӧ висьӧмыс?;
poisi pilgus avaldub hirm зонлӧн синмас тӧдчӧ полӧм
edenema <edene[ma edene[da edene[b edene[tud 27 v> laabuma, sujuma мунны, артмыны, ладмыны
♦
töö edeneb уджыс мунӧ;
jutt ei tahtnud edeneda сёрни некыдз эз артмы;
tema käes edeneb iga töö сылӧн быд удж артмӧ;
õppimine edeneb tal hästi велӧдчынысӧ сылӧн артмӧ
edu <edu edu edu -, edu[de edu[sid 17 s> вермӧм
♦
märkimisväärne edu тӧдчана вермӧм;
hiiglaedu вывті ыджыд вермӧм;
edu pant верман подув;
edu saavutama вермӧм шедӧдны;
{milles} edu soovima вермӧм сины;
edule lootma артмӧм вылӧ надейтчыны;
edu korral артмас кӧ;
tema loengutel oli edu сылӧн лекцияясыс нималісны
eeldus <'eeldus 'eelduse 'eeldus[t 'eeldus[se, 'eeldus[te 'eeldus/i & 'eelduse[id 11 & 09 s>
1. eeltingimus колана подув
♦
edu kõige olulisem eeldus артмӧмлы медся тӧдчана подув;
eeldused viljakaks koostööks бур результата ӧтувъя уджлы колана подув;
kõigi eelduste kohaselt став сертиыс (тыдалӧ, тӧдчӧ да с.в.)
2. (pl) кужанлун, вермӧм
♦
tal on kõik eeldused saada heaks näitlejaks сылӧн тӧдчӧ вермӧм лоны бур артистӧн
eelis <eelis eelise eelis[t -, eelis[te eelise[id 09 s> верктуй; eesõigus привилегия
♦
uue meetodi eelised выль методлӧн верктуйыс;
tal on teistega võrreldes mitmeid eeliseid мукӧд дорсьыс сылӧн эм уна привилегия
eelmine <'eelmine 'eelmise 'eelmis[t 'eelmis[se, 'eelmis[te 'eelmis/i & 'eelmise[id 12 & 10? adj> колян, кольӧм, воддза
♦
eelmisel nädalal кольӧм вежоннас;
eelmisel aastal колян во[нас];
eelmisel korral колянысьсӧ;
tema uus romaan ei jää alla eelmisele сылӧн выль романыс воддзасьыс абу лёкджык
ega <ega konj>
1. konj eitusega seostuv ühendav sõna ни, ни ... ни
♦
tal ei ole isa ega ema сылӧн батьыс ни мамыс абу;
ta ei tahtnud süüa ega juua сійӧ эз кӧсйы ни юны, ни сёйны;
ei see ega teine ни тайӧ, ни мӧдыс;
ei edasi ega tagasi водзӧ ни бӧрӧ;
ta ei tulnud ega tulnud сійӧ некыдз эз лок;
istub ega mõtlegi tõtata пукалӧ да оз и думайт тэрмасьны
2. adv lausungit pehmendav v. kahtlust väljendav eitussõna ӧд; küsilauses -ӧ
♦
ega ta nii noor enam olegi сійӧ ӧд абу нин сэтшӧм том;
ära karda, ega ma midagi ei tee эн пов, ме ӧд нинӧм ог вӧч;
ega sa ei karda? он-ӧ тэ пов?;
ega sa ei tea, millal rong läheb? он-ӧ тэ тӧд, кор мунӧ поездыс?
ehe <ehe 'ehte ehe[t -, ehe[te 'ehte[id 06 s> enese ehtimiseks мичмӧдчан[тор]; millegi ehtimiseks мичмӧдан[тор]
♦
vanaaegne ehe важся мичмӧдчантор;
keraamilised ehted сёйысь мичмӧдчанторъяс;
hõbeehted эзысь мичмӧдчанторъяс;
jõulu[puu]ehted коз пу чача;
tema kirjutised on selle ajakirja ehteks сылӧн гижӧдъясыс мичмӧдӧны тайӧ журналсӧ
elamine <elamine elamise elamis[t elamis[se, elamis[te elamis/i 12 s>
1. elu, olemine олӧм
♦
see teeb elamise lausa võimatuks таысь олӧмыс [лоӧ] дзик шогмытӧм;
elamiseks sobiv paik овны шогмана ин
2. eluase оланін; majapidamine овмӧс
♦
korralik elamine прамӧй овмӧс;
tulime teie uut elamist vaatama локтім тіянсьыд выль оланінтӧ видзӧдлыны;
kohvris oli kogu ta kasin elamine чемоданас вӧлі сылӧн став неыджыд овмӧсыс
energia <en'ergia en'ergia en'ergia[t -, en'ergia[te en'ergia[id 01 s> füüs mateeria liikumise üldine mõõt, keha võime tööd teha; tarm, tegutsemisind, aktiivsus энергия, вын
♦
kineetiline energia кинетическӧй энергия, вешталан вын;
magnetiline energia магнит вын;
elektrienergia электричество энергия;
päikeseenergia шонді[лӧн] энергия;
tuuleenergia тӧв энергия;
energia tulv вын содӧм;
töötab raugematu energiaga уджалӧ бырлытӧм вынӧн;
kogu tema energia kulus pisiaskeldustele став сылӧн выныс муніс посни нок вылӧ
eriala <+ala ala ala -, ala[de ala[sid & al/u 17 s> специальносьт, уджсикас
♦
oma erialal töötama бура тӧдны ассьыд уджсикастӧ;
tema erialaks on klassikalised keeled сылӧн специальносьтыс – классика кывъяс
fantastiline <fant`astiline fant`astilise fant`astilis[t fant`astilis[se, fant`astilis[te fant`astilis/i 12 adj> fantaasial põhinev, kummaline фантастика; uskumatu, enneolematu вӧвлытӧм, шензьӧдан
♦
fantastiline jutustus фантастика висьт;
fantastiline kiirus вӧвлытӧм ӧд;
fantastiline, kuidas ta tantsib сылӧн йӧктӧмыс шензьӧдӧ
haavama <h'aava[ma haava[ta h'aava[b haava[tud 29 v>
1. haava tekitama v lööma дойдны
♦
noaga haavama пуртӧн дойдны;
ta on raskesti haavatud сійӧ ёна доймӧма;
haavatud metsloom доймӧм вӧрпа
2. piltl дойдны; solvama, ülekohut tegema кедзовтны; riivama чушны
♦
tema sõnad haavasid mind сылӧн кывьясыс менӧ дойдісны;
ma ei tahtnud teid haavata ме эг кӧсйы тіянӧс дойдны;
see jutt haavas mind hingepõhjani тайӧ сёрниыс менӧ зэв ёна дойдіс
haige <h'aige h'aige h'aige[t -, h'aige[te h'aige[id 01 adj, s>
1. adj elusolend висьысь; kehaosa висян
♦
haige laps висьысь кага;
haige jalg висян кок;
haige süda висян сьӧлӧм;
haige ühiskond ненога йӧзкотыр;
ta on raskesti haige сійӧ сьӧкыда висьӧ;
tal on kopsud haiged сылӧн тыыс висьӧ;
kas te olete haige? ті висянныд?;
mu selg on kummardamisest haige мышкӧй копрасьӧмсьыс доймӧ;
olin kaks nädalat haige кык вежон виси;
isa jäi äkki haigeks батьӧй другысь висьмис
2. s висьысь
♦
rasked haiged сьӧкыд висьысьяс;
gripihaige гриппӧн висьысь, гриппуйтысь;
voodihaige куйлан висьысь;
haige vajab rahu висьысьлы колӧ спокой;
haige eest hoolitsema висьысьӧс тӧравны;
haigel hakkas parem висьысьлы кокньӧдіс
3. s singulari partitiivis seoses verbidega saama, tegema
♦
põlv teeb haiget пидзӧсӧй доймӧ;
need sõnad tegid mulle haiget тайӧ кывьясыс менӧ дойдісны;
kukkusin ja sain haiget уси да дойми
hirmus <h'irmus h'irmsa h'irmsa[t -, h'irmsa[te h'irmsa[id 02 adj; h'irmus adv>
1. adj страшнӧй, повзьӧдлана, весьӧпӧртан
♦
hirmsad karjatused весьӧпӧртан горзӧм;
hirmus unenägu сьӧкыд вӧт;
hirmus ilm зэв лёк поводдя, шуштӧм поводдя;
hirmus argpüks аминь полысь морт;
hirmus joodik палявлытӧм юысь;
hirmus pakane веж кӧдзыд;
hirmus hind вывті ыджыд дон;
mul on hirmus janu аминь ёна горшӧй косьмӧ;
tal on hirmsal kombel raha сылӧн аминь уна сьӧмыс
2. adv tohutult, väga аминь, зэв
♦
hirmus odav зэв донтӧм;
ta räägib hirmus palju сійӧ аминь уна сёрнитӧ;
olen hirmus väsinud ме зэв ёна мудзӧма
hämmastama <hämmasta[ma hämmasta[da hämmasta[b hämmasta[tud 27 v>
1. hämmastust tekitama шемӧсмӧдны, шензьӧдны, чуймӧдны
♦
mind hämmastas ta rahu менӧ шемӧсмӧдіс сылӧн лӧньлуныс;
hämmastav kiirus шензьӧдана ӧд;
hämmastav sarnasus чуймӧдана ӧткодьлун
2. hämmastust tundma шензьыны, чуймыны
idee <id'ee id'ee id'ee[d -, id'ee[de id'ee[sid & id'e[id 26 s> mõte, plaan, kavatsus идея, мӧвп
♦
geniaalne idee гениальнӧй мӧвп;
valitsevad ideed верктуялан идеяяс;
algidee подув мӧвп;
romaani idee романлӧн шӧр мӧвпыс;
uute ideede sünd выль мӧвпъяслӧн чужӧм;
{kellele} ideed andma мӧвп сетны;
see idee on ta täielikult haaranud тайӧ мӧвпыс сійӧс ставнас шымыртӧма;
ta pea kubises uutest ideedest сылӧн юрас жуисны выль идеяяс
iiveldama <iivelda[ma iivelda[da iivelda[b iivelda[tud 27 v> шогӧдны, гудрӧдлыны, вукӧдны
♦
mul süda iiveldab менӧ шогӧдӧ;
kalalõhn ajas mind iiveldama чери дуксьыс менӧ гудрӧдліс;
tüdrukul hakkas süda iiveldama vere nägemisest вир аддзӧмысь нывкаӧс пондіс вукӧдны;
tema anekdoodid ajavad mind iiveldama сылӧн анекдотъясысь менӧ шогӧдӧ
ilmumine <'ilmumine 'ilmumise 'ilmumis[t 'ilmumis[se, 'ilmumis[te 'ilmumis/i 12 s> nähtavale тыдовтчӧм, мыччысьӧм, петкӧдчӧм; trükis петӧм; ametlikul nõudmisel воӧм, локтӧм
♦
tema äkiline ilmumine üllatas kõiki сылӧн виччысьтӧм петкӧдчӧмыс ставӧс чуймӧдіс;
raamatu ilmumine небӧг петӧм
isegi <isegi adv>
1. koguni, lisaks kõigele, vastupidi ootustele весиг
♦
isegi tema ei tea весиг сійӧ оз тӧд;
isegi haavalehed ei värisenud весиг пипу коръяс эз вӧрны;
kõik olid kokku tulnud, isegi vanaätid ставӧн вӧлі локтӧмаӧсь, весиг пӧрысьяс
2. niigi, selletagi сідз нин, и сідз нин, и сідз
♦
tal on tööd isegi palju уджыс сылӧн сідз нин уна
joodik <joodik joodiku joodiku[t -, joodiku[te joodiku[id 02 s, adj> юысь, пъянник
♦
paadunud joodik вина гаг;
sopajoodik палявлытӧг юысь;
joodikul on meri põlvini юысьыд саридз вомӧн воськовтас;
tal on joodik mees сылӧн мужикыс юӧ
jooma <j'oo[ma j'uu[a j'oo[b j'oo[dud, j'õ[i joo[ge juu[akse 38 v> юны
♦
vett jooma ва юны;
istusime teed jooma пуксим чай юны;
jõi klaasi põhjani стӧкансӧ ставнас юис;
anna mulle juua вай меным юны;
anna hobustele juua юктӧд вӧвъясӧс, сет вӧвъяслы юны;
jõime sünnipäevalapse terviseks юим чужан лун пасйысьлӧн дзоньвидзалун вӧснаыс;
ta mees joob kõvasti сылӧн верӧсыс ёна юӧ;
ta kukkus jooma сійӧ юсис;
ta jõi end põhja сійӧ дзикӧдз юсис
jube <jube jubeda jubeda[t -, jubeda[te jubeda[id 02 adj; jube adv>
1. adj страшнӧй, весьӧпӧртан, повзьӧдлана
♦
jube lugu страшнӧй история;
jube kisa весьӧпӧртан горзӧм;
jube jama сӧрӧм;
jube ilm зэв лёк поводдя;
jube mõeldagi сьӧкыд весиг думыштны
2. adv kõnek väga, tohutult зэв, страсьт, вывті
♦
jube vastik lugu зэв лёк вӧвлӧмтор;
jube ilus tüdruk страсьт мича ныв;
jube palju страсьт уна;
tal läheb jube hästi сылӧн ставыс вывті бур
jutustama <jutusta[ma jutusta[da jutusta[b jutusta[tud 27 v> millestki rääkima висьтавны
♦
muinasjuttu jutustama мойд висьтавны, мойдны;
hommikul jutustas ta mulle oma unenäo асывнас сійӧ висьталіс меным ассьыс вӧтсӧ;
ta käed jutustavad raskest tööst piltl сылӧн киыс висьталӧ сьӧкыд удж йылысь;
mida sa siis meile jutustad? мый нӧ тэ миян висьталан?
kaal <k'aal kaalu k'aalu k'aalu, k'aalu[de k'aalu[sid & k'aal/e 22 s>
1. keha v aine mass, raskus сьӧкта, вес; piltl tähtsus, väärtus, mõju тӧдчанлун
♦
täpne kaal стӧч сьӧкта;
brutokaal maj брутто сьӧкта, тӧбӧда сьӧкта;
eluskaal ловъя сьӧкта;
kehakaal туша сьӧкта;
netokaal maj нетто сьӧкта, тӧбӧдтӧг сьӧкта;
kaaluta olek füüs сьӧктатӧмлун;
kaalult raske сьӧкыд;
kaaluga müüma веситӧмӧн вузавны;
kaalus juurde võtma сьӧктаммыны;
selle mehe sõnal on kaalu сылӧн кывйыс тӧдчана
2. kaalumisseade вески, веситчан
♦
apteegikaal аптекаса вески;
lauakaal пызанвывса вески;
osutikaal тошъяна вески, циферблата вески;
vedrukaal пружинаа вески
kaaluma <k'aalu[ma k'aalu[da kaalu[b kaalu[tud 28 v>
1. kaalu omama кыскыны; piltl лоны тӧдчанаӧн, кутны тӧдчанлун
♦
pakk kaalub kolm kilo пакетыс кыскӧ куим кило;
tema sõna kaalub vähe сылӧн кывйыс абу тӧдчана;
kaaluv argument тӧдчана аргумент
2. kaalu kindlaks määrama веситны, ӧшны; end веситчыны; millegi üle järele mõtlema артыштны, артавны, донйыштны
♦
olukorda põhjalikult kaaluma ситуациясӧ бура донйыштны;
ettepanekut kaaluma вӧзйӧмсӧ донйыштны;
kaalusin kotti kilo suhkrut веситі мешӧкӧ кило сакар;
ta on rahaasjus äärmiselt kaaluv сьӧма делӧясад сійӧ зэв артасьысь
kaaslane <k'aaslane k'aaslase k'aaslas[t k'aaslas[se, k'aaslas[te k'aaslas/i & k'aaslase[id 12 & 10? s> ёрт; planeedi спутник
♦
kursusekaaslane ӧти курсын велӧдчысь;
teekaaslane туй ёрт;
ära mine üksi, leia endale kaaslane ӧтнад эн мун, корсь аслыд ёртӧс;
raamat on ta parim kaaslane небӧг – сылӧн медбур ёртыс;
Maa kaaslane on Kuu Мулӧн спутникыс Тӧлысь
kaduma <kadu[ma kadu[da k'ao[b k'ao[tud 28 v>
1. kaotsi minema вошны
♦
mul on kindad kadunud менам кепысьӧй вошис;
tal on taskust raha kadunud сылӧн зепсьыс сьӧмыс вошӧма;
vaata, et midagi kaduma ei läheks видзӧд, мед нинӧм оз вош;
jäljetult kadunud лы ни ку вошӧма
2. silmist, silmapiirilt haihtuma саявны, вошны
♦
majad kadusid uttu керкаяс вошисны ру пиӧ;
kuu kadus pilve taha тӧлысь саяліс кымӧръяс сайӧ;
tegi oma töö ja kadus уджсӧ вӧчис да и вошис;
kuhu sa kadusid? кытчӧ тэ вошин?;
kao minema! kõnek вош татысь!
3. olemast lakkama бырны, вошны
♦
see eelarvamus on kadunud тайӧ подувтӧм чайтӧмыс бырис;
kadunud traditsioonid бырӧм традицияяс;
esimene lumi kadus kiiresti медводдза лымйыс ӧдйӧ сыліс;
hirm on kadunud полӧм вошис;
kortsud kadusid näolt чукыръяс чужӧмысь бырисны;
jutulõng kadus käest сёрни визьыс торксис;
noorus kaob märkamatult томлуныд казявтӧг кольӧ;
kadunud hing вошӧм лов;
mu vend jäi sõjas kaduma менам вокӧй вошис война вылын
kaine <kaine k'aine kaine[t -, kaine[te k'aine[id 06 adj; k'aine k'aine k'aine[t -, k'aine[te k'aine[id 01 adj>
1. mittejoobnud садь, садь юра
♦
kainest peast, kaine peaga садь юрӧн;
kaineks tegema пальӧдны;
ta ei näe kainet päeva сылӧн ютӧг лун оз кольлы
2. mõistuspärane, asjalik тӧлка
♦
kaine pilk v vaade elule олӧм вылас тӧлка видзӧдлас
kohane <kohane kohase kohas[t -, kohas[te kohase[id 10 adj>
1. sobiv, sobilik бур, лӧсялана, туяна
♦
lastele kohased filmid челядьлы туяна фильмъяс;
see töö pole tema loomule kohane тайӧ уджыс сылӧн сямыслы оз лӧсяв;
praegu on kõige kohasem vaikida ӧні медбур чӧв овны
2. kellele-millele vastav лӧсялана, туяна
♦
uute programmide kohased õpikud выль программаяслы лӧсялана велӧдчан небӧгъяс;
eakohane арлыдлы туяна
kohati <kohati adv>
1. paiguti, siin-seal кӧнсюрӧ, кытъяскӧ
♦
tee oli kohati porine кытъяскӧ туйыс вӧлі няйт;
kohati sajab кӧнсюрӧ зэрӧ
2. aeg-ajalt, ajuti корсюрӧ, кытъяскӧ
♦
kohati ta hääl katkes корсюрӧ сылӧн гӧлӧсыс торксьыліс
kohta <k'ohta postp [gen]> osutab sellele, kellesse-millesse miski asi puutub, kellega-millega miski seostub йылысь
♦
tema tagasituleku kohta me midagi ei tea сылӧн бӧр воӧм йылысь ме нинӧм ог тӧд
komi <komi komi komi & komi[t -, komi[de komi[sid 17 & 16 s; komi ag>
1. soome-ugri rahva liige коми
♦
ta ema on komi, aga isa venelane сылӧн мамыс коми, а батьыс роч
2. ag коми
♦
komi keel коми кыв;
komi rahvalaulud коми йӧзкостса сьыланкывъяс
kompleks <k'ompl'eks k'ompleksi k'ompl'eksi k'ompl'eksi, k'ompl'eksi[de k'ompl'eksi[sid & k'ompl'eks/e 22 s>
1. kogum комплекс
♦
ülikooli hoonete kompleks университетса стрӧйбаяслӧн комплекс
2. psühh hingeeluhäire комплекс
♦
alaväärsuskompleks асьтӧ абу тыр-бурӧн чайтан комплекс, асьтӧ абу тыр-бурӧн чайтӧмысь комплексуйтӧм;
kannatab mingi kompleksi all сылӧн эм кутшӧмкӧ комплекс, сійӧ мыйыськӧ комплексуйтӧ
korda minema õnnestuma артмыны
♦
tal läks korda hea töökoht saada сылӧн артмис аддзыны бур удж
kujutlusvõime <+võime v'õime võime[t -, võime[te v'õime[id 06 s> фантазия
♦
elav kujutlusvõime сераса фантазия;
ta kujutlusvõime hakkas kohe selles suunas tööle сылӧн фантазияыс пыр жӧ мӧдіс сыланьӧ уджавны
kunagi <kunagi adv> mingil ajal, millalgi minevikus коркӧ; mitte ealeski, mitte iialgi некор
♦
unusta, mis kunagi oli! вунӧд, мый коркӧ вӧлі!;
tal pole kunagi aega сылӧн некор абу кадыс
kutse <kutse k'utse kutse[t -, kutse[te k'utse[id 06 s>
1. kutsuv hüüe чукӧстӧм, корӧм; osalema kutsumine корӧм
♦
appikutse отсӧг корӧм;
tulin sinu kutse peale локті тэнад чукӧстӧм вылӧ
2. elu- уджсикас, профессия; amet удж
♦
arstikutse врачлӧн удж;
ta on kutselt insener сылӧн профессияыс - инженер
kõikjal <k'õikjal adv> vt ka kõikjale, kõikjalt igal pool быдлаын
♦
tal on kõikjal sõpru сылӧн быдлаын эмӧсь ёртъяс
käima <k'äi[ma k'äi[a k'äi[b k'äi[dud, k'äi[s käi[ge käi[akse 38 v>
1. kõndima ветлыны; kindlas suunas мунны
♦
jala v jalgsi käima подӧн ветлыны;
laps õpib käima кага велӧдчӧ ветлыны
2. kuhugi minema ja tagasi tulema ветлыны
♦
poes käima лавкаӧ ветлыны;
jahil käima вӧравны, кыйсьыны;
kalal käima чери кыйны ветлыны;
kirikus käima вичкоӧ ветлыны
3. riietuse kohta ветлыны
♦
käib paljapäi куш юрӧн ветлӧ
4. liikuma, kurseerima ветлыны
♦
öösel trammid ei käi войнас трамвайяс оз ветлыны;
õllekann käis käest kätte сур кружка ветліс киысь киӧ
5. masinate, seadmete kohta: töötama, talitlema
♦
kell käib täpselt часіыс мунӧ стӧча;
mootor käib мотор уджалӧ
6. kedagi-midagi puudutama инмыны; kuuluma пырны
♦
see korraldus meie kohta ei käi тайӧ индӧдыс миянлы оз инмы;
see käib tema kohustuste hulka тайӧ пырӧ сылӧн уджмогъяс лыдӧ
küljes <küljes adv, postp> vt ka küljest, külge adv; postp [gen] peal, kinni, teatavas olukorras
♦
puudel püsisid kaua lehed küljes пуяс вылысь корйыс дыр эз усь;
ripub mul nagu takjas küljes сирасис ме дорӧ;
kodu on tal südame küljes piltl гортыс сылӧн сьӧлӧмас
lahenema <lahene[ma lahene[da lahene[b lahene[tud 27 v>
1. probleemi, olukorra kohta ладмыны, лад вылӧ воны
♦
asi lahenes nagu iseenesest делӧыс ачыс ладмис;
kõik laheneb ajapikku вочасӧн ставыс ладмас
2. lahedamaks, pingevabamaks muutuma личавны
♦
ta nägu lahenes сылӧн чужӧмыс личаліс
liitlane <l'iitlane l'iitlase l'iitlas[t l'iitlas[se, l'iitlas[te l'iitlas/i & l'iitlase[id 12 & 10? s> ӧткотырса, союзник
♦
USA ja tema liitlased АӦШ да сылӧн ӧткотырсаяс;
endale liitlasi otsima союзникъясӧс корсьны
meelde tuletama казьтыштны
♦
tuleta mulle meelde, mis ta aadress oli казьтышт меным, кутшӧм сылӧн вӧлі адресыс
muutuma <m'uutu[ma m'uutu[da m'uutu[b m'uutu[tud 27 v>
1. вежсьыны; teisenema, muunduma пӧрны, лоны < {кутшӧмӧнкӧ, кодӧнкӧ, мыйӧнкӧ}>
♦
halvemaks muutuma лёкмыны;
tärklis muutub suhkruks крахмал пӧрӧ сакарӧ;
miski pole ta elus muutunud сылӧн олӧмас нинӧм абу вежсьӧма
2. keel käänduma вежлӧг серти вежласьны; pöörduma мортасьны (кадакыв йылысь)
♦
muutuvad sõnaliigid вежласьысь кывсикасъяс