[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aed <'aed aia 'aeda 'aeda, 'aeda[de 'aeda[sid & 'aed/u 22 s>
1. puuviljaaed фрукті пу йӧр, фрукті пу сад; juurviljaaed град йӧр
♦
korras aed идӧра град йӧр;
botaanikaaed ботаника сад;
kooliaed школаса йӧр;
lilleaed дзоридз[а] йӧр;
kolhoosi juurviljaaed колхозса град йӧр;
aias töötama град йӧрын уджавны;
aedades õitsesid sirelid йӧръясын розъялісны сиреньяс
2. tara потшӧс, забор, ӧграда; põimaed (гартлӧм ньӧрйысь) потшӧс; lattaed потшӧс; teivasaed (сувтсӧн тшӧкыда тэчӧм) потшӧс
♦
raudaed кӧрт ӧграда;
traataed сутуга потшӧс;
aeda parandama потшӧс дзоньтавны;
aia otsa ronima потшӧс йылӧ кавшасьны;
poiss ronis üle aia зон кавшасьӧмӧн вуджис ӧграда вомӧн
3. loomade aedik йӧр
♦
kanaaed курӧг йӧр;
lambaaed ыж йӧр
4. imikuaed кага вежӧс, манеж

kino <kino kino kino k'inno, kino[de kino[sid 17 s> asutus, hoone кино, кинотеатр
♦
ta käib sageli kinos сійӧ тшӧкыда ветлӧ киноӧ

kippuma <k'ippu[ma k'ippu[da kipu[b kipu[tud 28 v>
1. tikkuma, tükkima кӧсйыны, нырччыны, синны (мыйкӧ вӧчны); kallale ӧдӧлитны
♦
koju kippuma гортӧ синны;
kaklusse kippuma косьӧ сюйсьыны;
{kelle} au kallale kippuma чесьт вылӧ ырыштчыны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
võõra vara kallale kippuma йӧз эмбур вылӧ ки нюжӧдны;
lapsed kipuvad õue челядь кӧсйӧны ывлаӧ;
külm kipub kallale кӧдзыдыс ӧдӧлитӧ
2. kalduma нёровтчыны
♦
päev kipub õhtusse луныс нёровтчӧ рытлань;
sa kipud viimasel ajal hilinema бӧръя каднас тэ тшӧкыда сёрман

kirjavahetus <+vahetus vahetuse vahetus[t vahetus[se, vahetus[te vahetus/i 11 s> письмӧасьӧм, гижасьӧм
♦
elav kirjavahetus зіля письмӧасьӧм;
tihe kirjavahetus тшӧкыда письмӧасьӧм;
{kellega} kirjavahetusse astuma письмӧасьны пондыны

koos <k'oos adv, prep>
1. adv ühe rühmana, tervikuna, ühiselt, üheskoos, lähestikku ӧтлаын
♦
külalised on juba koos гӧсьтъяс чукӧртчисны нин;
neid nähti sageli koos найӧс тшӧкыда аддзывлісны ӧтлаын;
poisid kasvasid koos üles зонъяс быдмисны ӧтлаын
2. prep [komit] ühes, samaaegselt тшӧтш

külastama <külasta[ma külasta[da külasta[b külasta[tud 27 v> külas käima пыравны < {кодъясӧкӧ, код ордӧкӧ}>, ветлыны
♦
sõpru külastama ёртъясӧ пыравны;
ta külastas mind sageli сійӧ тшӧкыда пыравліс ме ордӧ

pahatihti <+t'ihti adv> [kahjuks] tihti тшӧкыда (жаль, мый сідз)
♦
pahatihti ei pea ta oma sõna тшӧкыда сійӧ кывсӧ оз кут

paus <p'aus pausi p'ausi p'ausi, p'ausi[de p'ausi[sid & p'aus/e 22 s> vaheaeg, seisak, peatus пауза, кост
♦
hetkeline paus дженьыд пауза;
pikk paus кузь кост;
kohvipaus кофе юан пауза;
rääkis aeglaselt ja sagedaste pausidega сёрнитіс ньӧжйӧ да тшӧкыда коставлӧмӧн

sageli <sageli adv> тшӧкыда
♦
ta käis meil sageli külas сійӧ тшӧкыда волывліс миянӧ гӧсьти

tihe <tihe tiheda tiheda[t -, tiheda[te tiheda[id 02 adj>
1. mitte hõre тшӧкыд, сук ► sama päritoluga sama päritoluga sage
♦
tihedad juuksed сук юрси;
tihe kamm тшӧкыд сынан;
tihe udu сук ру
2. tihti toimuv тшӧкыд, тшӧкыда овлан
♦
tihe kirjavahetus тшӧкыда письмӧасьӧм;
meie kokkusaamised läksid tihedamaks ми пондім тшӧкыдджыка аддзысьлыны
3. väljendab millegi intensiivsust; kõnek tegevuse kohta: pingeline, tugev, kõva
♦
tihedad majandussidemed топыд йитӧдъяс экономикаын;
tihe konkurents чорыд конкуренция

tihedalt <tihedalt adv>, ka tihedasti
1. väga lähestikku, külg külje kõrval тшӧкыда
♦
tihedalt asustatud piirkond тшӧкыда овмӧдӧм территория;
laud oli lükatud tihedalt vastu seina пызаныс вӧлі топӧдӧма стен бердӧ
2. tihti, sageli тшӧкыда
♦
ta on hakanud tihedalt meie pool käima сійӧ пондіс тшӧкыда волывлыны миянӧ
3. tugevasti, kõvasti топыда, ёна
♦
olen terve nädala tihedalt tööd teinud вежӧн чӧж ёна уджалі

tihti <t'ihti adv> sageli тшӧкыда
♦
kohtume temaga tihti тшӧкыда сыкӧд аддзысьлам

tihtipeale <+p'eale adv> üsna tihti, tihtilugu тшӧкыда
♦
loodusjõudude vastu on inimene tihtipeale võimetu вермасьны ывласа стихияяскӧд мортыд тшӧкыда оз вермы

tulenema <tulene[ma tulene[da tulene[b tulene[tud 27 v> põhjustatud, tingitud olema
♦
üks tees tuleneb teisest ӧти тезис петӧ мӧдысь;
talude nimed tulenevad sageli nende kunagiste peremeeste nimedest тшӧкыда овлӧ, мый хуторъяслӧн нимъясыс артмӧмаӧсь коркӧя кӧзяеваыслӧн нимъяссьыс

vahetama <vaheta[ma vaheta[da vaheta[b vaheta[tud 27 v>
1. midagi omanduses, valduses olevat teisele andma ja midagi asemele saama вежны; omavahel, vastastikku вежсьыны
♦
vahetas korteri suvila vastu вежис патерасӧ дача вылӧ;
sõpruse kinnituseks vahetati aadresse ёртасьӧм эскӧдӧм могысь вежсисны адресъясӧн
2. olemasoleva asemele panema, asendama вежны
♦
oota, ma vahetan oma riided ära виччыв, ме вежа паськӧмӧс
3. vastastikuse samalaadse tegevuse kohta
♦
käepigistusi vahetama киасьны;
vahetasime omavahel mõtteid юксим ӧта-мӧдкӧд мӧвпъясӧн;
pärast kontserti vahetasime muljeid концерт бӧрас юксим сьӧлӧмӧ мӧрччӧмторъясӧн
4. muutma вежны
♦
ta vahetas tihti töökohti сійӧ тшӧкыда вежлаліс уджсӧ;
töökohta vahetama удж вежны