[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим

aastane1 <'aastane 'aastase 'aastas[t 'aastas[se, 'aastas[te 'aastas/i & 'aastase[id 12 & 10 adj>
1. aastavanune арӧса
♦
aastane laps [ӧти] арӧса кага;
laps saab aastaseks кагаыслы тырас ӧти арӧс;
müüa aastane varss вузала [ӧти] арӧса чаньӧс;
mitme aastane sa oled? тэ кымын арӧса?
2. aastapikkune, üks aasta kestev, aasta jooksul toimunud вося, вогӧгӧрся, вочӧжся
♦
aastane tulu вося чӧжӧс;
aastane sademenorm вогӧгӧрся лым-зэр норма;
aastase õppeajaga v aastased kursused вочӧжся курсъяс

aastapäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s> {кутшӧмкӧ лоӧмторсянь кымынкӧ} во тыран лун, {кодлыкӧ, мыйлыкӧ кымынкӧ} во тырӧм, {ӧти либӧ унджык во сайся лоӧмторлӧн} лун
♦
pulma-aastapäev кӧлысь лун, гӧтрасян лун, верӧс сайӧ петан лун;
{kelle} surma-aastapäev {кодлӧнкӧ} кулан луныс;
{mitmes} sünniaastapäev {кодлӧнкӧ} чужӧмсянь {кымынкӧ} во тыран лун;
{mille} asutamise aastapäev {мыйкӧ} панан лун, {мыйкӧ} восьтан лун;
koor tähistab oma kümnendat aastapäeva хор пасйӧ дас во тырӧмсӧ;
koori kümnenda aastapäeva kontsert хорлӧн дас во тыран лунся концерт, хорлӧн дас во тырӧмлы сиӧм концерт

aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад
♦
kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост
♦
hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр
♦
kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад
♦
inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система

aitama <'aita[ma aida[ta 'aita[b aida[tud 29 v>
1. abistama отсавны
♦
{kellele} mantlit selga aitama {кодлы} пальтоасьны отсавны;
aita ta püsti отсав сылы сувтны;
miski ei aidanud нинӧм эз отсав;
mis see aitab? тайӧ мӧй отсалас?
2. (impersonaalselt) piisama тырмыны
♦
aitab! тырмас!;
aitab juba magamisest тырмас нин узьны;
aitab kolmest abilisest куим отсасьысь тырмас

analüüs <anal'üüs analüüsi anal'üüsi anal'üüsi, anal'üüsi[de anal'üüsi[sid & anal'üüs/e 22 s> анализ, туялӧм
♦
põhjalik analüüs тыр-бур анализ;
võrdlev analüüs орччӧдан анализ;
keemiline analüüs химия анализ;
eneseanalüüs асьтӧ донъялӧм;
lauseanalüüs keel сёрникузя туялӧм;
majandusanalüüs, majanduslik analüüs экономика анализ;
mullaanalüüs мусин анализ;
psühhoanalüüs психоанализ;
vereanalüüs вир анализ;
vigade analüüs ӧшыбка анализ, ӧшыбка видлалӧм;
kirjandusteose analüüs литература гижӧд видлалӧм, литература гижӧд анализируйтӧм;
analüüsi täpsus анализлӧн стӧчлун;
analüüsi tegema анализ вӧчны, туявны;
haigel tehti vere ja maomahla analüüs висьысьлы вӧчисны вир да кынӧм сӧз анализ

anum <anum anuma anuma[t -, anuma[te anuma[id 02 s> доз, дозмук
♦
tühi anum тыртӧм дозмук;
klaasanum, klaasist anum стеклӧ дозмук;
piimaanum йӧв доз;
puuanum, puust anum пу дозмук;
savianum, savist anum сёй дозмук;
veeanum ва доз;
ühendatud anumad füüs йитӧда дозъяс;
anum on vett täis дозйыс ва тыра

ehk <'ehk konj, adv; 'ehk ehku 'ehku 'ehku, 'ehku[de 'ehku[sid & 'ehk/e 22 s>
1. adv гашкӧ, колӧкӧ
♦
tänaseks ehk aitab талун кежлӧ, гашкӧ, тырмас;
ta on alles noor, ehk paraneb veel сійӧ том на, гашкӧ, бурдас на;
küsi temalt, tema ehk teab юав сылысь, сійӧ, гашкӧ, тӧдӧ;
ehk tahad süüa? гашкӧ, сёйны кӧсъян?;
sul on ehk igav тэныд, колӧкӧ, гажтӧм
2. konj мӧд ногӧн кӧ
♦
predikaat ehk öeldis предикат, мӧд ногӧн кӧ, юӧрпас
3. s kõnek гашкӧ
♦
ehku peale lootma гашкӧ вылӧ лача кутны

elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!

ettevalmistus <+valmistus valmistuse valmistus[t valmistus[se, valmistus[te valmistus/i 11 s> дасьтӧм, дасьтысьӧм; ettevalmistustööd дасьтысьӧм
♦
küllaldane ettevalmistus {milleks} тырмана дасьтысьӧм;
kutseettevalmistus профессиональнӧй дасьтысьӧм;
lenduriettevalmistus лётчикӧ дасьтысьӧм;
seemnete külviks ettevalmistus кӧдза кежлӧ кӧйдыс дасьтӧм;
ettevalmistused ärasõiduks мунӧм кежлӧ дасьтысьӧм

haagis <haagis haagise haagis[t -, haagis[te haagise[id 09 s> прицеп
♦
traktorihaagis трактор прицеп;
haagisega auto прицепа машина

hing <h'ing hinge h'inge h'inge, h'inge[de h'inge[sid & h'ing/i 22 s>
1. hingamine, hingetõmme лолалӧм, лов шы ► sama päritoluga sama päritoluga leil
♦
jooksin nii et hing kinni пышйӧмысь лолӧй тырис;
suits lõi hinge kinni тшынсьыс лолӧй оз шед;
tõmbasin kergendatult hinge кокньӧдана ышловзи;
peatusin, et hinge tagasi tõmmata сувтовкери лолыштны
2. sisemaailm, elu, eluvõime, õhin, innustaja, põhiolemus лов, сьӧлӧм
♦
hinge ilu ловлӧн мич;
õilsa hingega inimene бур сьӧлӧма морт;
hing sai rahu сьӧлӧм бурмис, лолӧй лӧнис;
hing on ärevil сьӧлӧм абу инын;
hinges keeb viha сьӧлӧм лӧгӧн тырӧма;
{kelle} hinge kallale kippuma ырыштчыны {кодлыськӧ} лов босьтны;
tal on vaevalt hing sees сійӧ ӧдва ловъя;
ta teeb kõike hingega сійӧ ставсӧ вӧчӧ сьӧлӧмсяньыс
3. mittemateriaalne alge, elusolend лов
♦
kadunud hing вошӧм лов;
hing ja keha лов да вир-яй;
hinge surematus ловлӧн кувтӧмлун;
inimhing морт лов;
mitte kusagil ei olnud elavat hingegi ловъя лов некӧні эз вӧв, морт ни лов некӧні эз вӧв;
ära räägi sellest ühelegi hingele некодлы тайӧс эн висьтав;
mis sa hing kostad! но мый татчӧ шуан!

ilmne <'ilmne 'ilmse 'ilmse[t -, 'ilmse[te 'ilmse[id 02 adj> ясыд, тыдалан[а], тӧдчан[а]
♦
ilmne erinevus тыдалана торъялӧм;
ilmne paremus тӧдчана вевтырлун;
ilmne tõend ясыд эскӧдантор;
on ilmne ясыд;
süütõendid on ilmsed атӧдыс син водзын

jaguma <jagu[ma jagu[da jagu[b jagu[tud 27 v> jätkuma, piisama тырмыны
♦
leiba jagus kõigile нянь тырмис ставлы;
tööd jagub igale mehele уджыс тырмас быдӧнлы

juba <juba adv> ajaliselt нин ► sama päritoluga sama päritoluga nüüd
♦
juba tulen локта нин;
ööd on juba valged войясыс югыдӧсь нин;
päike on juba loojunud шондіыс пуксьӧма нин;
olin selle juba unustanud ме тайӧс вунӧді нин;
juba ammu важӧн нин;
jäta juba дугды нин;
aitab juba тырмас нин

jätkuma <j'ätku[ma j'ätku[da j'ätku[b j'ätku[tud 27 v>
1. pidevalt kestma водзӧ мунны
♦
pärast lõunavaheaega konverents jätkub ӧбед бӧрын конференцияыс муніс водзӧ;
maja ehitamine jätkus kevadel керкасӧ водзӧ стрӧитісны тулыснас
2. piisama тырмыны
♦
tööd jätkub kuhjaga уджыс тырмӧ, уджыс тырмымӧн;
meil jätkub toitu paariks päevaks сёян миян тырмас лун-мӧд кежлӧ;
mul jätkub aega kõigeks менам кадыс тырмӧ быдтор вылас;
kõigile ei jätkunud leiba быдӧнлы няньыс эз тырмы

kaaluma <k'aalu[ma k'aalu[da kaalu[b kaalu[tud 28 v>
1. kaalu omama кыскыны; piltl лоны тӧдчанаӧн, кутны тӧдчанлун
♦
pakk kaalub kolm kilo пакетыс кыскӧ куим кило;
tema sõna kaalub vähe сылӧн кывйыс абу тӧдчана;
kaaluv argument тӧдчана аргумент
2. kaalu kindlaks määrama веситны, ӧшны; end веситчыны; millegi üle järele mõtlema артыштны, артавны, донйыштны
♦
olukorda põhjalikult kaaluma ситуациясӧ бура донйыштны;
ettepanekut kaaluma вӧзйӧмсӧ донйыштны;
kaalusin kotti kilo suhkrut веситі мешӧкӧ кило сакар;
ta on rahaasjus äärmiselt kaaluv сьӧма делӧясад сійӧ зэв артасьысь

kõri <kõri kõri kõri k'õrri, kõri[de kõri[sid 17 s> kaelapiirkond, kurk горш
♦
hingekõri kõnek ловгорш;
see toit ei lähe mul kõrist alla тайӧ сёяныд горшам оз пыр;
karjub kõigest v täiest kõrist горш тырнас горзӧ

küps <k'üps k'üpse k'üpse[t -, k'üpse[te k'üpse[id 02 adj>
1. toidu kohta пӧжассьӧм
♦
küpsed kartulid пӧжассьӧм картупель;
kaalikad on küpsed галанка пӧжассьӧма
2. vilja, marjade vms kohta воӧм, кисьмӧм
♦
küps mari кисьмӧм вотӧс;
küps rukis воӧм рудзӧг;
nisu on küps шобді воӧма
3. täiskasvanud верстьӧ; piltl väljakujunenud, -arenenud сӧвмӧм, тыр-бур; valmis дась
♦
küps iga верстьӧ арлыд;
küps kunstnik сӧвмӧм художник;
küps teos тыр-бур гижӧд;
noormees on küps abiellumiseks v abielluma зонмыс дась гӧтрасьны
4. kõnek, piltl omadega läbi, otsas шняпмунны
♦
ta on hirmust täiesti küps полӧмысла дзикӧдз шняпмунӧма

läbi käima
1. kusagilt läbi пыравны
♦
käin korraks kodunt läbi здук кежлӧ гортӧ пырала
2. suhtlema ёртасьны, волысьны
♦
nad ei käi enam läbi найӧ оз нин сэсся волысьны

märts <m'ärts märtsi m'ärtsi m'ärtsi, m'ärtsi[de m'ärtsi[sid & m'ärts/e 22 s> март, рака, рака тӧлысь
♦
vihmane märts зэра март

möllama <m'ölla[ma mölla[ta m'ölla[b mölla[tud 29 v>
1. segadust tekitades v purustades liikuma v tegutsema лёкавны
♦
mees möllab sõgedas vihas мужичӧй скӧрысла лёкалӧ
2. lärmakalt pidutsema гуляйтны, гажӧдчыны
♦
pulmas möllati mitu päeva кӧлысясисны-гуляйтісны некымын лун;
möllasime peol end korralikult välja прамӧя войпукасим-гажӧдчим
3. mängeldes mürama, hullama ышмыны, дурны
♦
lapsed möllavad soojas vees шоныд ваын ышмӧны челядь;
kassipojad möllavad põrandal джоджын дурӧны каньпиян
4. mille kallal rassima ноксьыны; millega jändama мырсьыны
♦
möllab päev läbi põllul лунтыр мырсьӧ му вылын;
möllab traktori kallal мырсьӧ трактор дорас
5. loodusjõudude vm stiihia kohta буавны
♦
merel möllab torm саридзын буалӧ бушков;
viha möllab hinges piltl лӧгыс пуӧ-петӧ

nähtav <n'ähtav n'ähtava n'ähtava[t -, n'ähtava[te n'ähtava[id 02 adj> näha olev тыдалан, тыдалана
♦
jäta talle kiri nähtavale kohale v nähtavasse kohta тыдаланінӧ коль сылы гижӧд

näiline <n'äiline n'äilise n'äilis[t n'äilis[se, n'äilis[te n'äilis/i & n'äilise[id 12 & 10? adj>, ka näilik näiv ылӧдчана, абу збыль
♦
näiline heaolu абу збыль тыр-бур олӧм;
näiline vaikus ылӧдчана чӧв-лӧнь

paisuma <p'aisu[ma p'aisu[da p'aisu[b p'aisu[tud 27 v>
1. mahult, ruumalalt suurenema паськавны; niiskuse tõttu польдыны, туктыны; tuult täis minema пӧльтчыны
♦
herned paisuvad keetmisel пуигӧн анькытш туктӧ;
pilv paisus silmnähtavalt кымӧрыс тӧдчымӧн паськаліс;
tuul puhus purjed paisuma тӧвдӧра пӧльтчис;
varakevadel hakkavad pungad paisuma водз тулысын гаръяс пондӧны польдыны;
jõgi paisus suurveest ытва дырйи юыс польдіс
2. laienema, kasvama содны ► sama päritoluga sama päritoluga sündima; tugevnema ёнмыны
♦
öösel hakkas tuul paisuma войнас тӧлыс пондіс ёнмыны;
seda kuuldes hakkas ta viha paisuma тайӧс кылӧм мысти лӧгыс мӧдіс содны;
süda paisub õnnest piltl сьӧлӧм тырӧма радлунӧн

pealinn <+l'inn linna l'inna l'inna, l'inna[de l'inna[sid & l'inn/u 22 s> юркар
♦
Eesti Vabariigi pealinn Tallinn Эст Республикалӧн юркарыс Таллинн

piisama <p'iisa[ma piisa[ta p'iisa[b piisa[tud 29 v> jätkuma, küllalt olema тырмыны
♦
toidust v toitu piisab kõigile сёян тырмас ставлы

piisav <p'iisav p'iisava p'iisava[t -, p'iisava[te p'iisava[id 02 adj> küllaldane тырмана
♦
piisaval hulgal v määral тырмымӧн;
põhjendused pole piisavad подулалӧмыс абу тырмана

prussakas <prussakas prussaka prussaka[t -, prussaka[te prussaka[id 02 s> zool Blatella germanica тӧрӧкан
♦
prussakaid hävitama тӧрӧкан виявны

puudulik <puudul'ik puuduliku puudul'ikku puudul'ikku, puudulik/e & puudul'ikku[de puudul'ikk/e & puudul'ikku[sid 25 adj, s>
1. adj liiga vähene, ebapiisav, mittetäielik абу тырмана, тырмытӧм
♦
puudulik areng тырмымӧн сӧвмытӧмлун;
puudulik info абу тырмана информация;
mu saksa keel on puudulik немеч кыв тӧдӧмӧй тырмытӧм
2. adj ebatäiuslik, puudustega омӧль, тырмытӧмторъяса
♦
puudulikud elutingimused омӧль олан условиеяс;
puudulik süsteem тырмытӧмторъяса система
3. adj kohtlane, poolearune торксьӧм
♦
õde on tal peast puudulik сылӧн чойыс торксьӧма
4. adj mitterahuldav лёк
♦
puudulikud hinded лёк ӧценкаяс

põhjalik <põhjal'ik põhjaliku põhjal'ikku põhjal'ikku, põhjalik/e & põhjal'ikku[de põhjal'ikk/e & põhjal'ikku[sid 25 adj> üksikasjalik, täielik, kõikehõlmav, ammendav тыр-бур
♦
põhjalik analüüs тыр-бур анализ;
põhjalik uurimus тыр-бур туялӧм;
põhjalikud teadmised пыді тӧдӧмлунъяс

põrkama <p'õrka[ma põrga[ta p'õrka[b põrga[tud 29 v>
1. hooga millegi vastu minema зурасьны; ootamatult kellegagi kokku sattuma паныдасьны, зурасьны; piltl mingile takistusele sattuma мытшасьны
♦
laev põrkas vastu jäämäge v jäämäega kokku караб зурасис йидіӧ;
meie pilgud põrkasid vastamisi v kokku миян синъяс паныдасисны;
põrkasin direktoriga koridoris kokku коридорын зураси директоркӧд;
esimest korda põrkasin kokku tööpuudusega медводдзаысь мытшаси уджтӧмалӧмӧ
2. kuhugi kiiruga sööstma, kargama чепӧсйыны
♦
jänes põrkas üle tee võssa кӧч чепӧсйис туй вомӧн мутшкӧсӧ
3. kõnek korraks kuhugi minema пыравны
♦
põrkan õhtul sisse, siis räägime рытнас пырала, сэк сёрнитам

raputama <raputa[ma raputa[da raputa[b raputa[tud 27 v>
1. пыркӧдны, тракйыны
♦
pead raputama юрӧн пыркӧдны;
tuul raputab puud тӧлыс тракйӧ пуяс
2. puistama кисьтны, пыркӧдны
♦
raputas kanadele teri кисьтіс курӧгъяслы сю

salat <salat salati salati[t -, salati[te salate[id 02 s>
1. bot Lactuca салат
♦
aedsalat кӧдзан салат
2. kok салат
♦
seenesalat тшака салат;
salatit sööma салат сёйны

silmapaistev <+p'aistev p'aistva p'aistva[t -, p'aistva[te p'aistva[id 02 adj>
1. näha olev, selgesti märgatav синмӧ шыбитчана, тыдалан[а], тӧдчан[а]
♦
silmapaistev huvipuudus тыдалӧ, мый интересыс абу
2. tähelepanuväärne тӧдчана, нималана
♦
silmapaistev skulptor нималана скульптор

suhkur <s'uhkur s'uhkru s'uhkru[t -, s'uhkru[te s'uhkru[id 02 s> сакар
♦
lahtine suhkur весӧн вузалан сакар;
peasuhkur юра сакар;
joob kohvi suhkruta кофе юӧ сакартӧг

suutäis <+t'äis täie t'äi[t t'äi[de, täi[te t'äis[i 14 s>
1. korraga suhu mahtuv v väikene söögikogus вом тыр
♦
leivasuutäis, suutäis leiba вом тыр нянь;
pudrusuutäis, suutäis putru вом тыр рок;
hammustas saia küljest suure suutäie вом тырнас курччис булки;
võileivast jätkus vaid paariks suutäieks бутербродыс тырмис сӧмын ӧт-мӧдысь курччыны;
söögi alla pakuti suutäis viina сёян дорӧ вӧзйисны вом тыр вина;
viimane suutäis leiba on laual бӧръя нянь тор пызан вылын
2. [meeldiv, suupärane] toit чӧскыдтор; kadestamisväärne [jahi]saak веж петкӧдланатор
♦
parem suutäis hoiti laste jaoks чӧскыдджыкторсӧ видзисны челядьлы;
hiir on kassi suutäis шыр -- каньлы чӧскыдтор;
osta ära, see maatükk on magus suutäis ньӧб, тайӧ муыс веж петкӧдланатор
3. suuga seotud tegevuse kordade, lühiduse, põgususe vms kohta неуна
♦
koer haukus paar suutäit v mõne suutäie раз-мӧдысь увтыштіс пон;
pole aega suutäit juttugi ajada кадыс абу весиг кыв-мӧд шуны ӧта-мӧдлы, кадыс абу весиг неуна сёрнитыштны;
suutäis nalja kulub alati ära неуна шмоньыд век нин лӧсялас

tatari <tatari ag> татар
♦
tatari keel татар кыв

terve2 <terve t'erve terve[t -, terve[te t'erve[id 06 adj; t'erve t'erve t'erve[t -, t'erve[te t'erve[id 01 adj>
1. heas tervises olev дзоньвидза
♦
terve inimene дзоньвидза морт;
terveks tegema бурдӧдны;
ta on elus ja terve сійӧ ловъя и дзоньвидза;
ole terve aitamast! аттьӧ отсӧгсьыд!;
terves kehas terve vaim дзоньвидза вир-яйлӧн тыр-бур и вежӧрыс
2. tervisele kasulik, tervislik дзоньвидза
♦
terved eluviisid дзоньвидза оласног
3. esemete kohta: korras ja kasutuskõlblik, mitte katkine дзонь
♦
terveks tegema {mida} дзоньтавны

traktor <tr'aktor tr'aktori tr'aktori[t -, tr'aktori[te tr'aktore[id 02 s> трактор
♦
künnitraktor гӧран трактор

täis2 <t'äis täie t'äi[t t'äi[de, täi[te t'äis[i 14 adj, s> adj kogu, terve, täielik, väljendab millegi suurt intensiivsust, hoogsust став
♦
karjub täiest kõrist горш тырнас горзӧ;
pidu on täies hoos праздникыс буретш ӧддзӧма;
töötas täiest jõust v täie jõuga уджаліс став вынсьыс

tükk <t'ükk tüki t'ükki t'ükki, t'ükki[de t'ükki[sid & t'ükk/e 22 s>
1. osa millegi küljest тор
♦
juustutükk, tükk juustu сыр тор;
jäätükk йи тор;
suhkrutükk сакар тор
2. võrdlemisi suur kogus, hulk
♦
koduni on veel tükk maad гортӧдз ылын на;
oli tükk aega vait мындакӧ чӧв оліс;
sa oled minust tükk maad noorem тэ меысь ёна томджык

uisutama <uisuta[ma uisuta[da uisuta[b uisuta[tud 27 v> конькиӧн исласьны
♦
rulluisutama ролика конькиӧн исласьны, тюрика конькиӧн исласьны

ulguma <'ulgu[ma 'ulgu[da ulu[b ulu[tud 28 v>
1. hundi, koera vms uutava häälitsemise kohta омлявны
♦
hüäänid uluvad гиенаяс омлялӧны;
ulguvad hundid омлялысь кӧинъяс
2. inimese kohta: kisendama, röökima авзыны, равзыны; kõva häälega nutma ырзӧмӧн бӧрдны
♦
ulgus viha pärast лӧгысла равзіс;
laps ulub täiest kõrist кага горш тырнас авзӧ;
tüdruk ulgus nutta ныв ырзӧмӧн бӧрдіс
3. loodushäälte jm helide kohta буавны; tuule kohta шувгыны
♦
tuul ulgus akna taga ӧшинь сайын шувгис тӧв;
ulguv ja möirgav meri буалысь-муралысь саридз

umbes1 <'umbes adv, adj> umbne, kinni, täis тырӧма
♦
kraanikauss oli umbes мыссян доз тырӧма;
umbes tiik тырӧма гӧп

vaade <vaade v'aate vaade[t -, vaade[te v'aate[id 06 s>
1. silmavaade видзӧдлас
2. maastiku panoraam мусер, серпас
♦
vaade sillalt jõele пос вывсянь тыдалан ю серпас;
kohati segas mets vaadet merele кытсюрӧ саридз серпассӧ коставліс вӧр
3. tõekspidamine, seisukoht видзӧдлас
♦
ühiskondlik-poliitilised vaated йӧзкост-политикаса видзӧдласъяс;
meil on ühised vaated elule олӧм вылас видзӧдласъясным миян ӧткодьӧсь

vahest <vahest adv> ehk, võib-olla гашкӧ
♦
vahest tuleb ta täna? гашкӧ, сійӧ талун локтас?;
vahest on sul kõht tühi? гашкӧ, тэнад кынӧмыд сюмалӧ?;
vahest aitab juba! гашкӧ, тырмас нин!

vaim <v'aim vaimu v'aimu v'aimu, v'aimu[de v'aimu[sid & v'aim/e 22 s>
1. kõik psüühiline inimeses вежӧр
♦
terves kehas terve vaim дзоньвидза вир-яйлӧн тыр-бур и вежӧрыс
2. sisemaailm лов; vaimulaad сям
♦
tal on rahutu vaim сійӧ инасьтӧм лола;
teda iseloomustab leplik vaim сійӧ ладмӧдчысь сяма
3. mõtteviis, meelsus мӧвпсям; tõekspidamised видзӧдласъяс
♦
elati kristlikus vaimus олісны кристос эскӧм видзӧдласъяс серти
4. surnu hing, kummitus, viirastus лов
♦
surnute vaimud кулӧмаяслӧн ловъяс

vares <vares varese vares[t -, vares[te varese[id 09 s> zool Corvus corone рака
♦
hallvares zool Corvus cornix руд рака

vatt1 <v'att vati v'atti v'atti, v'atti[de v'atti[sid & v'att/e 22 s> вата
♦
haavavatt дой гартан вата;
suhkruvatt kok сакар вата