?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit
aitama <'aita[ma aida[ta 'aita[b aida[tud 29 v>
1. abistama отсавны
♦
{kellele} mantlit selga aitama {кодлы} пальтоасьны отсавны;
aita ta püsti отсав сылы сувтны;
miski ei aidanud нинӧм эз отсав;
mis see aitab? тайӧ мӧй отсалас?
2. (impersonaalselt) piisama тырмыны
♦
aitab! тырмас!;
aitab juba magamisest тырмас нин узьны;
aitab kolmest abilisest куим отсасьысь тырмас
ehk <'ehk konj, adv; 'ehk ehku 'ehku 'ehku, 'ehku[de 'ehku[sid & 'ehk/e 22 s>
1. adv гашкӧ, колӧкӧ
♦
tänaseks ehk aitab талун кежлӧ, гашкӧ, тырмас;
ta on alles noor, ehk paraneb veel сійӧ том на, гашкӧ, бурдас на;
küsi temalt, tema ehk teab юав сылысь, сійӧ, гашкӧ, тӧдӧ;
ehk tahad süüa? гашкӧ, сёйны кӧсъян?;
sul on ehk igav тэныд, колӧкӧ, гажтӧм
2. konj мӧд ногӧн кӧ
♦
predikaat ehk öeldis предикат, мӧд ногӧн кӧ, юӧрпас
3. s kõnek гашкӧ
♦
ehku peale lootma гашкӧ вылӧ лача кутны
elu <elu elu elu 'ellu, elu[de elu[sid 17 s> олӧм; eluiga нэм, олӧм
♦
pikk elu кузь нэм;
jõukas elu озыра олӧм;
vilets elu гӧль олӧм;
muretu elu тӧждтӧм олӧм;
üksluine elu ӧтпертаса олӧм;
vaimne elu лов могмӧдан олӧм;
igapäevane elu быд лунъя олӧм;
tegelik elu збыль олӧм;
eraelu ас олӧм;
inimelu морт олӧм;
kirjanduselu литература олӧм;
kooselu ӧтув олӧм;
külaelu сиктса олӧм;
perekonnaelu семъякост олӧм;
poissmeheelu гӧтыртӧм олӧм;
elu tekkimine maakeral му вылын олӧм чужӧм;
elu kestus оландыр;
elu mõte олӧм[лӧн] мог;
kogu elu vältel v kestel v jooksul олӧм чӧж;
mitte kordagi elus некор;
esimest korda elus медводдзаысь олӧмын;
ellu ärkama ловзьыны;
ellu jääma ловйӧн кольны;
{kelle} elu kallale kippuma ырыштчыны лов босьтны;
elu enesetapuga lõpetama асьтӧ вины;
{mille eest} eluga maksma олӧмӧн мынтысьны;
võttis endalt elu асьсӧ помаліс;
kuidas elu läheb? кыдзи оланныд?;
minu eluks jätkub менам нэмӧ тырмас;
ta on oma elus mõndagi näinud сійӧ олӧмас унатор аддзылӧма;
ta ei suuda kuidagi oma elu korraldada сійӧ некыдз оз сяммы олӧмсӧ ладмӧдны;
mäletan seda elu lõpuni нэм помӧдз тайӧс ог вунӧд;
ta on elus edasi jõudnud сійӧ красуйтчӧ-олӧ;
elu on teda muserdanud олӧмыс сійӧс песовтӧма;
talle tuli elu sisse сійӧ ловзис;
sipelgapesas kihab v keeb elu кодзувкоткарын олӧмыс пуӧ;
tehke nüüd eluga! ӧдйӧджык [вӧрӧй]!
jaguma <jagu[ma jagu[da jagu[b jagu[tud 27 v> jätkuma, piisama тырмыны
♦
leiba jagus kõigile нянь тырмис ставлы;
tööd jagub igale mehele уджыс тырмас быдӧнлы
juba <juba adv> ajaliselt нин ► sama päritoluga sama päritoluga nüüd
♦
juba tulen локта нин;
ööd on juba valged войясыс югыдӧсь нин;
päike on juba loojunud шондіыс пуксьӧма нин;
olin selle juba unustanud ме тайӧс вунӧді нин;
juba ammu важӧн нин;
jäta juba дугды нин;
aitab juba тырмас нин
jätkuma <j'ätku[ma j'ätku[da j'ätku[b j'ätku[tud 27 v>
1. pidevalt kestma водзӧ мунны
♦
pärast lõunavaheaega konverents jätkub ӧбед бӧрын конференцияыс муніс водзӧ;
maja ehitamine jätkus kevadel керкасӧ водзӧ стрӧитісны тулыснас
2. piisama тырмыны
♦
tööd jätkub kuhjaga уджыс тырмӧ, уджыс тырмымӧн;
meil jätkub toitu paariks päevaks сёян миян тырмас лун-мӧд кежлӧ;
mul jätkub aega kõigeks менам кадыс тырмӧ быдтор вылас;
kõigile ei jätkunud leiba быдӧнлы няньыс эз тырмы
kõri <kõri kõri kõri k'õrri, kõri[de kõri[sid 17 s> kaelapiirkond, kurk горш
♦
hingekõri kõnek ловгорш;
see toit ei lähe mul kõrist alla тайӧ сёяныд горшам оз пыр;
karjub kõigest v täiest kõrist горш тырнас горзӧ
piisama <p'iisa[ma piisa[ta p'iisa[b piisa[tud 29 v> jätkuma, küllalt olema тырмыны
♦
toidust v toitu piisab kõigile сёян тырмас ставлы
suutäis <+t'äis täie t'äi[t t'äi[de, täi[te t'äis[i 14 s>
1. korraga suhu mahtuv v väikene söögikogus вом тыр
♦
leivasuutäis, suutäis leiba вом тыр нянь;
pudrusuutäis, suutäis putru вом тыр рок;
hammustas saia küljest suure suutäie вом тырнас курччис булки;
võileivast jätkus vaid paariks suutäieks бутербродыс тырмис сӧмын ӧт-мӧдысь курччыны;
söögi alla pakuti suutäis viina сёян дорӧ вӧзйисны вом тыр вина;
viimane suutäis leiba on laual бӧръя нянь тор пызан вылын
2. [meeldiv, suupärane] toit чӧскыдтор; kadestamisväärne [jahi]saak веж петкӧдланатор
♦
parem suutäis hoiti laste jaoks чӧскыдджыкторсӧ видзисны челядьлы;
hiir on kassi suutäis шыр -- каньлы чӧскыдтор;
osta ära, see maatükk on magus suutäis ньӧб, тайӧ муыс веж петкӧдланатор
3. suuga seotud tegevuse kordade, lühiduse, põgususe vms kohta неуна
♦
koer haukus paar suutäit v mõne suutäie раз-мӧдысь увтыштіс пон;
pole aega suutäit juttugi ajada кадыс абу весиг кыв-мӧд шуны ӧта-мӧдлы, кадыс абу весиг неуна сёрнитыштны;
suutäis nalja kulub alati ära неуна шмоньыд век нин лӧсялас
täis2 <t'äis täie t'äi[t t'äi[de, täi[te t'äis[i 14 adj, s> adj kogu, terve, täielik, väljendab millegi suurt intensiivsust, hoogsust став
♦
karjub täiest kõrist горш тырнас горзӧ;
pidu on täies hoos праздникыс буретш ӧддзӧма;
töötas täiest jõust v täie jõuga уджаліс став вынсьыс
uisutama <uisuta[ma uisuta[da uisuta[b uisuta[tud 27 v> конькиӧн исласьны
♦
rulluisutama ролика конькиӧн исласьны, тюрика конькиӧн исласьны
ulguma <'ulgu[ma 'ulgu[da ulu[b ulu[tud 28 v>
1. hundi, koera vms uutava häälitsemise kohta омлявны
♦
hüäänid uluvad гиенаяс омлялӧны;
ulguvad hundid омлялысь кӧинъяс
2. inimese kohta: kisendama, röökima авзыны, равзыны; kõva häälega nutma ырзӧмӧн бӧрдны
♦
ulgus viha pärast лӧгысла равзіс;
laps ulub täiest kõrist кага горш тырнас авзӧ;
tüdruk ulgus nutta ныв ырзӧмӧн бӧрдіс
3. loodushäälte jm helide kohta буавны; tuule kohta шувгыны
♦
tuul ulgus akna taga ӧшинь сайын шувгис тӧв;
ulguv ja möirgav meri буалысь-муралысь саридз
vahest <vahest adv> ehk, võib-olla гашкӧ
♦
vahest tuleb ta täna? гашкӧ, сійӧ талун локтас?;
vahest on sul kõht tühi? гашкӧ, тэнад кынӧмыд сюмалӧ?;
vahest aitab juba! гашкӧ, тырмас нин!
vähk <v'ähk vähi v'ähki v'ähki, v'ähki[de v'ähki[sid & v'ähk/e 22 s>
1. lülijalgne selgrootu рак
♦
jõevähk шырана рак
2. med pahaloomuline kasvaja рак, рак висьӧм
♦
kopsuvähk ты рак;
tal on vähk сылӧн рак;
vähki surema ракысь кувны
