[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

energia <en'ergia en'ergia en'ergia[t -, en'ergia[te en'ergia[id 01 s> füüs mateeria liikumise üldine mõõt, keha võime tööd teha; tarm, tegutsemisind, aktiivsus энергия, вын
♦
kineetiline energia кинетическӧй энергия, вешталан вын;
magnetiline energia магнит вын;
elektrienergia электричество энергия;
päikeseenergia шонді[лӧн] энергия;
tuuleenergia тӧв энергия;
energia tulv вын содӧм;
töötab raugematu energiaga уджалӧ бырлытӧм вынӧн;
kogu tema energia kulus pisiaskeldustele став сылӧн выныс муніс посни нок вылӧ

harilik <haril'ik hariliku haril'ikku haril'ikku, harilik/e & haril'ikku[de haril'ikk/e & haril'ikku[sid 25 adj> нинӧмӧн торъявтӧм, пырся; igapäevane быд лунся кодь
♦
harilik kiri trük кельыд шрифт;
harilik laps нинӧмӧн торъявтӧм кага;
harilik nähtus нинӧмӧн торъявтӧмтор;
harilik pliiats сьӧд пытшкӧса карандаш, прӧстӧй карандаш;
harilikust soojem talv вексяысь шоныдджык тӧв;
täna on harilik tööpäev талун нинӧмӧн торъявтӧм уджалан лун

hoog <h'oog h'oo h'oogu h'oogu, h'oogu[de h'oogu[sid & h'oog/e 22 s>
1. liikumise kiirus, kiirendus ӧд
♦
suure hooga ыджыд ӧдӧн;
jooksuhoog котӧртан ӧд;
hoogu maha võtma ньӧжмӧдчыны;
kiik sai hoo sisse качай ӧддзис;
jooksjal on hea hoog sees котӧртысь бура ӧддзӧдчӧма;
auto sai kiiresti hoo sisse машина ӧдйӧ ӧддзӧдчис;
kelk põrkas täie hooga vastu puud дадь став ӧд вывсьыс зурасис пуӧ
2. sport hoovõtt ӧддзӧдчӧм; võimlemisõõtse ӧвтов, ӧвтӧс
♦
ettehoog водзлань ӧвтов;
kätehoog киӧн ӧвтов;
hooga hüpe ӧддзӧдчӧмӧн чеччыштӧм;
hoota hüpe ӧддзӧдчытӧг чеччыштӧм
3. intensiivsus, tempo ӧд, ӧддзӧм
♦
pidu on täies hoos праздникыс буретш ӧддзӧма;
vihmasadu võtab hoogu зэрыс ӧддзӧ;
tuli läks hooga põlema биыс пондіс яра ӧзйыны;
asusime täie hooga asja kallale яра босьтчим уджӧ
4. puhang, sööst
♦
haigushoog висьӧм топӧдӧм;
naeruhoog сьӧмдытӧдз сералӧм;
tuulehoog тӧв ӧдӧб, тӧв пугыртӧм;
vihahoog ку пиысь петмӧн скӧрмылӧм;
vihmahoog другысь зэрмылӧм;
õrnushoog меліасян ру

kaitsma <k'aits[ma k'aits[ta kaitse[b k'aits[tud, k'aitse[s k'aits[ke 32 v>, ka kaitsema ohtu jm tõrjuma дорйыны; hoidma видзны; end дорйысьны
♦
oma kodumaad kaitsma v kaitsema ас чужан му дорйыны;
väitekirja kaitsma диссертация дорйыны;
{kelle} huve kaitsma интересъяс дорйыны;
loodust kaitsma вӧр-ва видзны;
oma seisukohta kaitsma ассьыд видзӧдлас дорйыны;
end vihma eest kaitsma зэрысь видзчысьны;
tuulte eest kaitstud paik тӧв сай

kange <k'ange k'ange k'ange[t -, k'ange[te k'ange[id 01 adj>
1. paindumatu, jäik кын, измӧм; külmast гегдӧм, турдӧм
♦
külmast kangeks jääma v tõmbuma кӧдзыдла турдыны;
selg jäi tööst kangeks ёна уджалӧмысь мышкӧй оз веськав;
jalad jäid pikaajalisest istumisest kangeks дыр пукалӧмла кокӧй позяліс;
tüdruk jäi hirmust kangeks piltl нывка повзьӧмысла турдіс
2. tugev, äge ён, чорыд; tugevatoimeline крепыд, чорыд
♦
kange peavalu ён юр висьӧм;
kange köha сьӧкыд кызӧм;
kange soov ыджыд кӧсйӧм;
kange külm v pakane чорыд кӧдзыд;
kange tuul ён тӧв, ыджыд тӧв;
kange tee крепыд чай;
kange äädikas чорыд уксус;
kange lahus чорыд сорас;
kange tubakas ён табак;
kange vein чорыд вина;
kange hais чорыд кӧр;
mul on kange janu ёна косьмӧ горшӧй;
mul on kange kiire v rutt зэв ёна тэрмася

kõle <kõle kõleda kõleda[t -, kõleda[te kõleda[id 02 adj>
1. vinge, külm чизыр, кӧдзыд
♦
kõle tuul чизыр тӧв;
kõle kevad кӧдзыд тулыс
2. ebameeldivalt lage, tühi шуштӧм
♦
öised kõledad tänavad войся шуштӧм уличьяс

leebe <l'eebe l'eebe l'eebe[t -, l'eebe[te l'eebe[id 01 adj> pehme небыд; malbe рам; heatahtlik бур сьӧлӧма
♦
leebe inimene бур сьӧлӧма морт;
leebe naeratus рам нюм;
leebe hääl небыд гӧлӧс;
leebe talv небыд тӧв

lehvima <l'ehvi[ma l'ehvi[da lehvi[b lehvi[tud 28 v> tuules liikuma дӧлавны, павъявны
♦
lipp lehvib дӧлалӧ флаг;
juuksed lehvivad tuules юрси тӧв йылас павъялӧ

levitama <levita[ma levita[da levita[b levita[tud 27 v> edasi v laiali kandma разӧдны; kuulujutte паськӧдны
♦
kuuldusi levitama сёрнияс паськӧдны;
tuul levitab taimede seemneid тӧв разӧдӧ быдмӧгъяслысь кӧйдыссӧ

liigutama <liiguta[ma liiguta[da liiguta[b liiguta[tud 27 v> liikuma panema вӧрӧдны; ennast вӧрны
♦
kätt liigutama ки вӧрӧдны;
seisa paigal, ära liiguta! сулав, эн вӧр!;
tuul liigutab lehti тӧв вӧрӧдӧ коръяс

lumine <lumine lumise lumis[t -, lumis[te lumise[id 10 adj> лымъя
♦
lumine talv лымъя тӧв

lõuna <lõuna l'õuna lõuna[t -, lõuna[te l'õuna[id 06 s>
1. ilmakaar лун, лунвыв ► sama päritoluga sama päritoluga lõuna
♦
tuul on v puhub lõunast лун тӧв
2. keskpäev лун шӧр
♦
magab lõunani лун шӧрӧдз узьӧ
3. lõunasöök ӧбед, пажын, лунся сёян
♦
maitsev lõuna чӧскыд пажын

mahe <mahe maheda maheda[t -, maheda[te maheda[id 02 adj> pehme небыд; leebe авъя; soe, südamlik мелі
♦
mahe tuul небыд тӧв;
mahe hääl небыд гӧлӧс;
mahe õlu небыд сур, небыд кӧра сур;
mahe loomus авъя сям;
maheda silmavaatega мелі видзӧдласа

mullune <mullune mulluse mullus[t -, mullus[te mulluse[id 10 adj> möödunudaastane кольӧм вося, колян вося
♦
mullune talv кольӧм вося тӧв

oigama <'oiga[ma oia[ta 'oiga[b oia[tud 29 v> kaeblikult häälitsema ойзыны, ружтыны; kurtma, hädaldama зыньгыны
♦
haige oigas vaikselt висьысь лӧня ойзіс;
mis sa oigad ja hädaldad! мый тэ зыньган да элясян!;
puud oigavad tuule käes пуяс тӧв вылас ружтӧны

olema <ole[ma 'oll[a ole[n 'on 'ol[dud, ol[i ol[ge oll[akse 36 v>
1. eksisteerima üldse, tegelikkuses лоны; minevikus вӧвны; juhtuma, ette tulema овлыны
♦
olla või mitte olla? лоны али не лоны?;
oli kord üks kuningas вӧлі коркӧ ӧти король;
ei ole head ilma halvata буртӧм лёк оз овлы;
on ainult üks võimalus эм сӧмын ӧти позянлун
2. eksisteerima kuskil, millalgi, kellegi valduses, asuma, elama, viibima, defineerib v identifitseerib subjekti лоны; minevikus вӧвны
♦
lapsed on toas челядь керкаынӧсь;
lapsed olid toas челядь вӧліны керкаынӧсь;
praegu on talv ӧні тӧв;
kas teil juhtub tikku olema? эм-ӧ тіян истӧг?;
mul on hirm ме пола;
mul on häbi меным яндзим;
mis sul viga on? мый тэкӧд [лоӧма]?;
sul on õigus тэ прав;
mul on sinu abi vaja меным колӧ тэнад отсӧгыд;
kus ta on? кӧні сійӧ?;
olen mures ме майшася;
mul on hea meel меным нимкодь;
kaks korda kaks on neli кыкысь кык лоӧ нёль;
ole terve aitamast! аттьӧ отсӧгсьыд!
3. esineb liitaegade koosseisus
♦
ma olen töö lõpetanud ме уджӧс эштӧді, менам уджӧй эштӧдӧма;
siis oli ta juba surnud сэки сійӧ кулӧма нин вӧлі

pehme <p'ehme p'ehme p'ehme[t -, p'ehme[te p'ehme[id 01 adj>
1. survele kergesti järeleandev, vetruv, painduv, kergesti töödeldav небыд
♦
pehme muna джынвыйӧ пуӧм кольк;
pehme sai небыд булки;
pehme padi небыд юрлӧс;
pehme mööbel небыд улӧс-диван
2. puudutamisel sile, mittetorkiv, õrn небыд
♦
pehme tekk небыд шебрас, небыд эшкын;
kassi pehme karv каньлӧн небыд гӧныс
3. ilmastikunähtuste kohta: soe, mahe небыд, шоныд
♦
pehme talv небыд тӧв, шоныд тӧв

põhi1 <põhi põhja p'õhja p'õhja, p'õhja[de p'õhja[sid & p'õhj/u 24 s>
1. ilmakaar вой, войвыв
♦
põhja poolt v põhjast puhub jäine tuul пӧльтӧ зэв кӧдзыд вой тӧв
2. põhjapoolne ala, põhjamaa войвыв
♦
elab karmis põhjas олӧ кӧдзыд войвылын

pöörama <p'ööra[ma pööra[ta p'ööra[b pööra[tud 29 v>
1. ümber telje v keskpunkti keerama бергӧдны; kõhuli, ümber кымыньтны; selili гатшӧдны; pahupidi гугӧдны; end keerama бергӧдчыны
♦
rooli pöörama руль бергӧдны;
pööras ennast kõhuli кымынясис;
haige pöörati selili висьысьӧс бергӧдісны мыш вылас;
sõda pööras kogu elu pahupidi piltl война вуж выйӧныс бергӧдіс олӧмсӧ
2. millegi suunda muutma, teist suunda andma бергӧдны < {мыйкӧ, кодӧскӧ}>; oma suunda muutma кежны; tagasi, ümber бергӧдчыны, косны
♦
pööras paadinina vastu tuult бергӧдіс пыж нырсӧ тӧв воча;
tee pöörab vasakule туйыс кежӧ шуйгавылӧ;
pööras külmale кӧдздӧдіс;
ilm hakkab pöörama piltl поводдяыс вежсьӧ
3. keel konjugeerima кадакыв вежлавны, мортавны
♦
pöörake see tegusõna olevikus ja minevikus вежлалӧй тайӧ кадакывсӧ ӧнія да колян кадын

pöörane <pöörane pöörase pööras[t -, pööras[te pöörase[id 10 adj> hull йӧй; taltsutamatu, ohjeldamatu этштӧм, этш тӧдтӧм
♦
pöörane raha йӧй сьӧм;
pöörane tuul кок йылысь уськӧдан тӧв;
läks v muutus vihast pööraseks лӧгысла этшсьыс петіс;
oli rõõmu pärast pöörane радысла йӧймис;
töötab nagu pöörane этш тӧдтӧг уджалӧ

pöörlema <p'öörle[ma pöörel[da p'öörle[b pöörel[dud 30 v>
1. oma keskpunkti v telje ümber liikuma бергавны
♦
Maa pöörleb ümber oma telje Му шар бергалӧ аслас чӧрс гӧгӧрыс;
tuul paneb veskitiivad pöörlema тӧв бергӧдлӧ мельничалысь бордъяс
2. pöörakuid tehes kulgema чукльӧдлыны
♦
tee pöörles kivide vahel туйыс чукльӧдліс изъяс костӧд
3. mitte paigal püsima инӧ не ӧшйыны; vähkrema бергавны, пессьыны
♦
pool ööd pöörlesin unetult вой джынсӧ бергалі, эг узь;
poiss pöörles rahutult toolil зонка инас ӧшйытӧг бергаліс улӧс вылын;
lapsed pöörlevad lumes челядь пуртікасьӧны лым пиын
4. pea kohta бергӧдчыны
♦
kõrgus pani pea pöörlema выліас юрӧй пондіс бергӧдчыны
5. südame kohta гудрӧдлыны, шогӧдны
♦
juba pilk toidule võttis sisikonna pöörlema сёян аддзӧмсьыс нин сӧмын пондіс гудрӧдлыны

talv <t'alv talve t'alve t'alve, t'alve[de t'alve[sid & t'alv/i 22 s>, ka tali тӧв ► sama päritoluga sama päritoluga talv
♦
külm talv кӧдзыд тӧв;
lumine v lumerohke talv лымъя тӧв, уна лымъя тӧв;
pehme talv небыд тӧв, шоныд тӧв;
see juhtus sügisest jagu talve тайӧ вӧлі тӧвладорыс

tugev <tugev tugeva tugeva[t -, tugeva[te tugeva[id 02 adj>
1. suure jõuga ён, вына; vaimujõu ja eluvõime kohta: tahtekindel, elujõuline крепыд
♦
tugev noormees ён том морт;
tugev perekond крепыд семъя
2. suure intensiivsuse v mõjujõuga: kange, kõva, vali, terav ён; tuule kohta вына, ён; lõhna kohta чорыд
♦
tugev tuul ён тӧв;
tugevad prillid ён ӧчки;
jasmiini tugev lõhn жасминлӧн чорыд дук;
tugev mürk ён пагӧдантор
3. vastupidav, kindel, kõva, sitke крепыд
♦
tugev tervis крепыд дзоньвидзалун;
jää pole veel tugev йиыс абу на крепыд

tulek <tulek tuleku tuleku[t -, tuleku[te tuleku[id 02 s> tulemine локтӧм
♦
minu tulek jäi täna hiljapeale локті талун сёрӧн;
rongi tulekuni on veel viis minutit поезд локтытӧдз вит минут на;
talv on tulekul тӧв матыстчӧ;
kevad hilineb tulekuga тулысыс сёрмӧдчӧ

tuul <t'uul tuule t'uul[t t'uul[de, tuul[te t'uul[i 13 s> тӧв ► sama päritoluga sama päritoluga tuul
♦
kerge tuul небыд тӧвру;
nõrk tuul тӧвру;
kõva v tugev v vali tuul ён тӧв;
tuule kiirus тӧвлӧн ӧд;
tuul viis mütsi peast тӧлыс лэбӧдіс шапкаӧс юрысь

tõke <tõke t'õkke tõke[t -, tõke[te t'õkke[id 06 s>
1. tõkestav objekt мытшӧд, помӧд; kaitse millegi eest сайӧд
♦
kalatõke чери тшуп;
lumetõke лым сайӧд;
tuuletõke тӧв сайӧд;
jõkke ehitati pajuvitstest tõke ю вылӧ вӧчисны бадь ньӧръясысь помӧд;
okastraataiad, miiniväljad ja teised tõkked sõj бытшласян сутуга, мина му да мукӧд мытшӧдъяс
2. mat су
♦
alumine tõke улыс су;
ülemine tõke вылыс су

ulguma <'ulgu[ma 'ulgu[da ulu[b ulu[tud 28 v>
1. hundi, koera vms uutava häälitsemise kohta омлявны
♦
hüäänid uluvad гиенаяс омлялӧны;
ulguvad hundid омлялысь кӧинъяс
2. inimese kohta: kisendama, röökima авзыны, равзыны; kõva häälega nutma ырзӧмӧн бӧрдны
♦
ulgus viha pärast лӧгысла равзіс;
laps ulub täiest kõrist кага горш тырнас авзӧ;
tüdruk ulgus nutta ныв ырзӧмӧн бӧрдіс
3. loodushäälte jm helide kohta буавны; tuule kohta шувгыны
♦
tuul ulgus akna taga ӧшинь сайын шувгис тӧв;
ulguv ja möirgav meri буалысь-муралысь саридз

vastu pidama кутчысьны, овны
♦
saapad peavad veel ühe talve vastu сапӧгыс нӧшта ӧти тӧв на олас;
polk pidas ägedates lahingutes vastu полк кутчысис чорыд тышъясын

võimas <võimas v'õimsa võimas[t & v'õimsa[t -, v'õimsa[te v'õimsa[id 05 & 03 adj> suur, vägev, tugev, vastupidav
♦
võimas tamm ыджыд тупу;
võimas tuul ён тӧв;
võimas hääl вына гӧлӧс;
uued võimsad masinad выль вынйӧра машинаяс

vägev <vägev vägeva vägeva[t -, vägeva[te vägeva[id 02 adj>
1. [mõõtmetelt, mahult] võimas, suur зэв ыджыд
♦
vägev tamm зэв ыджыд тупу;
hammustas vägeva suutäie зэв ыджыда курччис
2. suure jõuga, tugev вына
♦
suur ja vägev riik ыджыд да вына канму
3. suure intensiivsuse, tõhususe v mõjujõuga ён
♦
vägev tuul ён тӧв;
töömeestele keedeti vägev supp уджалысьяслы пуисны пӧтӧса шыд
4. kõnek kange, äge, vinge прамӧй
♦
vägev pulm прамӧй кӧлысь;
poiss sai isalt vägeva keretäie зонкалы батьсяньыс прамӧя сюрис