[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

aasta <'aasta 'aasta 'aasta[t -, 'aasta[te 'aasta[id 01 s> kalendriaasta во ► sama päritoluga sama päritoluga voos; elusolendi vanuse kohta арӧс
♦
jooksev aasta таво;
möödunud v läinud aasta кольӧм во;
tulev aasta локтан во;
algav aasta пансьысь во, заводитчысь во;
sõjaeelsed aastad войнаӧдзса вояс, войнаводзвывса вояс;
draakoniaasta, drakooniline aasta astr дракон во;
sünniaasta чужан во;
liigaasta, lisapäeva-aasta кассяна во;
noorusaastad томдырся вояс, томдыр, том кад;
õppeaasta велӧдчан во;
õpiaastad, õpinguaastad велӧдчан вояс, велӧдчан кад;
[hea] õuna-aasta яблӧга во, яблӧка во;
aasta algus во заводитчӧм, во пансьӧм, во панас;
aasta lõpp во пом;
üks aasta ӧти во, ӧти арӧс;
kaks aastat кык во, кык арӧс;
kolm aastat куим во, куим арӧс;
neli aastat нёль во, нёль арӧс;
viis aastat вит во, вит арӧс;
pool aastat во джын, арӧс джын;
aastat kaks во кык;
tuleval aastal локтан воӧ;
igal aastal быд во;
1987-ndal aastal 1987-ӧд воӧ;
5. mail 1987-ndal aastal 1987-ӧд вося май 5-ӧд лунӧ;
möödunud sajandi 60-ndail aastail колян нэмся 60-ӧд воясӧ;
aasta eest во сайын;
aastate eest, aastaid tagasi уна во сайын;
aastaga воӧн;
kahe aasta pärast кык во мысти;
aasta-paari pärast во-мӧд мысти;
aasta jooksul v kestel во чӧж;
aasta ringi, aasta läbi во гӧгӧр;
kümmekond aastat tagasi во дас сайын;
aastast aastasse воысь воӧ;
terveks v kogu aastaks, aastaks otsaks дзонь во кежлӧ;
aasta aasta järel во бӧрся во;
minu aastates ме арлыда;
head uut aastat! выль воӧн!;
uut aastat vastu võtma выль во паныдавны, выль во пасйыны;
tüdruk on kaheksa aastat vana нывкаыс кӧкъямыс арӧса;
mis aastal sa oled sündinud? кутшӧм воӧ тэ чужин?;
3.mail saab laps aasta vanaks май 3-ӧд лунӧ кагаыслы тырас ӧти арӧс;
me pole aasta [aega] teineteist näinud ми во чӧж эг аддзысьлӧй;
üle aastate v aastate järel saime sõbraga kokku уна во мысти ёрткӧд аддзысим

aeg <'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s>
1. ajaarvestuses кад
♦
kohalik aeg siinne татчӧс кад; sealne сэтчӧс кад;
üleminek suveajalt talveajale гожся кадсянь тӧвся вылӧ вуджӧм;
tõusime kella kaheksa ajal чеччим кӧкъямыс час гӧгӧр
2. piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk кад, нэм, -дыр, кадколаст, кост
♦
hommikune aeg асъя кад;
õhtune aeg рытъя кад;
nõukogude aeg сӧвет кад;
karm aeg чорыд кад;
raske aeg сьӧкыд кад;
möödunud v ammused ajad важся кад, кольӧм кад;
antiikaeg античнӧй нэм;
heinaaeg турун пуктан кад, ытшкандыр;
jääaeg geol йиа нэмъяс, кыз йиа кадколаст;
keskaeg шӧр нэмъяс;
kevadaeg, kevadine aeg тувсов кад;
kõrgaeg дзордзалан кад;
näljaaeg тшыг кад;
seeneaeg тшака кад, тшак вотан кад;
talveaeg, talvine aeg тӧвся кад;
õitse[mis]aeg дзоридзалан кад;
ärkamisaeg aj ловзьӧдан кадколаст;
ööaeg, öine aeg войся кад;
kogu aeg пыр, век, помся, дугдывтӧг;
pikka aega дыр, дыр кад чӧж;
igal ajal кӧть кор;
lähemal ajal матысса кадӧ;
nüüdsel v praegusel ajal ӧнія кадӧ;
viimasel ajal бӧръя кадас;
pühade ajal празьник кадӧ;
samal ajal сэккості;
kauemaks ajaks дырджык кежлӧ;
aja puudusel, ajapuuduse tõttu кад тырмытӧмла;
mõni aeg hiljem мындакӧ кад мысти;
mõne v natukese v veidikese aja pärast недыр мысти;
üle hulga aja уна кад мысти;
kuu aega tagasi тӧлысь сайын;
ammust aega коркӧ важӧн;
oma aja äraelanud ideed ассьыныс нэмсӧ олӧм мӧвпъяс
3. millekski ettenähtud, kuluv, sobiv, määratud aeg кад, кадколаст, -дыр
♦
kaotatud aeg воштӧм кад;
kibe tööaeg пӧсь кад;
ettevalmistusaeg дасьтысян кад;
garantiiaeg гарантия сетан кад;
ilmumisaeg йӧзӧдан кад;
kooliaeg велӧдчан кад;
lisaaeg содтӧд кад;
ooteaeg виччысян кад;
puhkusaeg шойччан кад;
sünniaeg чужан кад;
tööaeg уджалан кад;
vabal ajal прӧст кадӧ, эштандырйи;
ülikooli ajal студенталігӧн, студенталан кадӧ;
mul pole aega менам кадӧй абу;
aeg on tõusta кад чеччыны;
aega raiskama кад воштыны;
säästke aega! видзӧй кадтӧ!;
aeg on napp, aega on napilt кадыс этша;
aeg läheb кадыс мунӧ;
aeg lendab кадыс лэбӧ;
aega viitmata asusime teele кадсӧ каттьытӧг петім туйӧ;
kaotatud aega on raske tasa teha воштӧм кадтӧ косӧдны сьӧкыд
4. keel кад
♦
inglise keele aegade süsteem англияса кывлӧн кад система

armastama <armasta[ma armasta[da armasta[b armasta[tud 27 v> радейтны
♦
lapsi armastama челядьӧс радейтны;
oma emakeelt armastama чужан кыв радейтны;
muusikat armastama музыка радейтны;
nad armastavad teineteist kirglikult найӧ радейтӧны ӧта-мӧдсӧ зэв ёна;
lapsed armastavad magusat челядь радейтӧны юмов;
armastan laulda ja tantsida радейта сьывны да йӧктыны;
meie armastatud õpetaja миян радейтана велӧдысьным

armastus <armastus armastuse armastus[t armastus[se, armastus[te armastus/i 11 s>
1. муслун, радейтӧм
♦
platooniline armastus думӧн радейтӧм, платоническӧй радейтӧм;
vastastikune armastus ӧта-мӧдӧс радейтӧм, ӧта-мӧд дорӧ муслун;
tõeline ja puhas armastus збыль да сӧстӧм муслун;
õnnetu armastus шудтӧм муслун;
esimene armastus медводдза муслун;
eluarmastus олӧм радейтӧм;
emaarmastus мамлӧн радейтӧм;
kodumaa-armastus чужан му радейтӧм;
lapsearmastus челядьнога радейтӧм;
lastearmastus челядьӧс радейтӧм;
loodusearmastus вӧр-ва радейтӧм;
noorusarmastus томдырся муслун;
tööarmastus удж радейтӧм;
armastus teatri vastu театр радейтӧм;
armastus esimesest silmapilgust ӧти син чӧвтлӧмсянь радейтӧм;
armastust avaldama радейтчӧм йылысь висьтасьны;
nad abiellusid armastusest найӧ радейтӧмӧн гӧтрасисны;
armastus tärkab ja kustub муслуныд чужӧ и кусӧ
2. kõnek armastatu мусук
♦
see poiss on minu õe uus armastus тайӧ зонмыс менам чойлӧн выль мусукыс

eemale <'eemale adv> vt ka eemal, eemalt бокӧ; kaugele ылӧ
♦
rong kannab mind kodulinnast eemale поезд пыр ылӧджык нуӧ менӧ чужан карсянь;
läks eemale муніс бокӧ;
minge kõik eemale вешйӧй ставныд бокӧ;
käed eemale! китӧ эн нюжйӧдлы!

emakeel <+k'eel keele k'eel[t k'eel[de, keel[te k'eel[i 13 s> чужан кыв, мам кыв, ас кыв
♦
emakeelt kõnelema мам кывйӧн варовитны;
emakeelt oskama ас кыв тӧдны;
Emakeele Selts Чужан кыв котыр

jooma <j'oo[ma j'uu[a j'oo[b j'oo[dud, j'õ[i joo[ge juu[akse 38 v> юны
♦
vett jooma ва юны;
istusime teed jooma пуксим чай юны;
jõi klaasi põhjani стӧкансӧ ставнас юис;
anna mulle juua вай меным юны;
anna hobustele juua юктӧд вӧвъясӧс, сет вӧвъяслы юны;
jõime sünnipäevalapse terviseks юим чужан лун пасйысьлӧн дзоньвидзалун вӧснаыс;
ta mees joob kõvasti сылӧн верӧсыс ёна юӧ;
ta kukkus jooma сійӧ юсис;
ta jõi end põhja сійӧ дзикӧдз юсис

kaitsma <k'aits[ma k'aits[ta kaitse[b k'aits[tud, k'aitse[s k'aits[ke 32 v>, ka kaitsema ohtu jm tõrjuma дорйыны; hoidma видзны; end дорйысьны
♦
oma kodumaad kaitsma v kaitsema ас чужан му дорйыны;
väitekirja kaitsma диссертация дорйыны;
{kelle} huve kaitsma интересъяс дорйыны;
loodust kaitsma вӧр-ва видзны;
oma seisukohta kaitsma ассьыд видзӧдлас дорйыны;
end vihma eest kaitsma зэрысь видзчысьны;
tuulte eest kaitstud paik тӧв сай

kinkima <k'inki[ma k'inki[da kingi[b kingi[tud 28 v> козьнавны
♦
mida emale sünnipäevaks kinkida? мый козьнавны мамлы чужан лун вылас?

kuulus <k'uulus k'uulsa k'uulsa[t -, k'uulsa[te k'uulsa[id 02 adj> nimekas, laialt tuntud нималана
♦
kuulus arst нималана бурдӧдчысь;
ükski prohvet pole kuulus omal maal piltl ни ӧти водзвыв тӧдысь ас чужан муас оз нимав

lõtv <l'õtv lõdva l'õtva l'õtva, l'õtva[de l'õtva[sid & l'õtv/u 22 adj>
1. pinguseta руш, личыд; kombe-, lodev мывкыдтӧм
♦
lõdvad lihased руш яйчиг;
lõtv käepigistus личыд киасьӧм;
lõtv kõnnak руш восьлас;
lõdvad kombed мывкыдтӧм ӧбича;
end lõdvaks laskma личӧдчыны;
laskis sõrmed lõdvaks личӧдіс чуньсӧ
2. nõrgalt ühendatud руш, слаб
♦
lõdva kompositsiooniga jutustus руш тэчаса висьт;
side kodukandiga kipub lõdvaks jääma чужан мукӧд йитӧдыс слабмӧ
3. lotendav ропмунӧм, руш
♦
lõtv nahk ропмунӧм кучик

lähedane <lähedane lähedase lähedas[t lähedas[se, lähedas[te lähedas/i 12 adj, s>
1. adj läheduses asuv матысса, матіса
♦
lähedane küla матысса сикт
2. adj tihedates suhetes v suguluses olev матыс, матысса, матіса
♦
lähedane sõber матысса ёрт
3. s матысса
♦
pidas sünnipäeva lähedaste ringis чужан лунсӧ пасйис матыссаяс чукӧрас

märkima <m'ärki[ma m'ärki[da märgi[b märgi[tud 28 v>
1. tähistamiseks märki tegema v panema пасйыны
♦
sünniaega pole siin märgitud чужан кадсӧ татчӧ абу пасйӧма
2. nentima, mainima пасйыны
♦
peab märkima, et ... колӧ пасйыны, мый ...

oma1 <oma pron; oma oma oma -, oma[de oma[sid & om/i 17 pron, adj, s>
1. pron (ei käändu) ас ► sama päritoluga sama päritoluga ise
♦
isa oma pojaga батьыс аслас пиыскӧд;
igaüks on oma õnne sepp ассьыс шудсӧ быдӧн ачыс дорӧ
2. pron (käänduvana) ise, enese v enda asemel ас
♦
ostis omale kingad ньӧбис аслыс тупли
3. adj ас
♦
sünnipäeval olid ainult omad inimesed чужан лун вылас вӧліны сӧмын ас йӧз;
omast arust ас думсьыс;
lahkus töölt omal soovil ас кӧсйӧмсьыс муніс удж вывсьыс

pakk <p'akk paki p'akki p'akki, p'akki[de p'akki[sid & p'akk/e 22 s>
1. millessegi pakitud esemed, juhuslik kogus kaupa, ainet, komps пачка; kindel kogus kaupa, virn чукӧр
♦
ajalehepakk газет чукӧр;
võipakk вый пачка
2. postisaadetisena ыстӧг, посылка
♦
pakki saatma посылка ыстыны
3. kingitusena козин
♦
sünnipäevapakk чужан лунся козин

programm <progr'amm programmi progr'ammi progr'ammi, progr'ammi[de progr'ammi[sid & progr'amm/e 22 s> tegevuskava, eeskava, saatekava, õppekava; info arvuti operatsioonide kindlaotstarbeline järjend программа, уджтас
♦
arenguprogramm сӧвмӧдан программа;
viienda klassi emakeele programm витӧд классын чужан кыв велӧдан программа

puhul <puhul postp [gen]> korral, juhul -ӧн
♦
võpatab iga krõpsatuse puhul быд кышкӧмысь черӧбтӧ;
külmetuse puhul joo vaarikateed кынмӧмысь висигӧн ӧмидза чай ю;
palju õnne sünnipäeva puhul чужан лунӧн

reetma <r'eet[ma r'eet[a reeda[b reede[tud, r'eet[is r'eet[ke 34 v>
1. вузавны; truudust murdma пӧръявны; midagi varjatut paljastama эрдӧдны
♦
kodumaad reetma чужан му вузавны;
pilk reedab ärevust синмыс эрдӧдӧ майшасьӧмсӧ
2. usalduslikult teada andma v tunnistama восьтны
♦
reetis, et usub astroloogiat восьтіс, мый эскӧ астрологияӧ

saama <s'aa[ma s'aa[da s'aa[b saa[vad s'aa[dud, s'a[i saa[ge s'aa[dakse 37 v>
1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, kasutusse
♦
sain isalt sünnipäevaks koera чужан лунӧ батьӧй козьналіс понйӧс;
sai kirja письмӧ воис;
sai kirjandi eest viie сочиненньӧсьыс пуктісны „вит“;
kui aega saan, räägin pikemalt кор кадыс лоас, кузьджыка висьтася;
sain nohu насмука кӧвъялі, насмукаӧн висьми;
terve öö ei saanud ta und сійӧ войбыд эз вермы унмовсьны;
joostes saad sooja пышйигад шоналан;
sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud ме сысянь кывлі, мый ставыс вӧлӧма бур
2. hankima, muretsema босьтны
♦
nendest kaevandustest saadakse põlevkivi тайӧ шахтаяссьыс перйӧны сланеч;
kust saaks abilisi? кытысь босьтны отсасьысьясӧс?;
nad said teise lapse налӧн чужис мӧд кага;
meie võistkond sai esikoha миян команданым босьтіс первой места
3. muutuma лоны
♦
sai kurjaks скӧрмис;
iga poiss tahab tugevaks saada быд зонка кӧсйӧ лоны ёнӧн;
vihm tuleb, saate märjaks! зэр локтӧ, кӧтасянныд!;
tahaksin temaga tuttavaks saada ме эськӧ кӧсйи сыкӧд тӧдмасьны;
kelleks sa tahad saada? кодӧн тэ кӧсъян лоны?;
Mari on varsti emaks saamas регыд Мари лоас мамӧн
4. [välja] tulema лоны
♦
neist palkidest saab saun тайӧ керъяссьыс лоас пывсян;
mis siis minust saab? мый мекӧд лоас?;
kell hakkab kaks saama регыд кык час лоас
5. suutma, võima вермыны
♦
ma ei saanud mõtelda ме эг вермы мӧвпавны;
ta ei saanud tulla сійӧ эз вермы локны;
ma ei saa sinu eest alla kirjutada тэ пыдди кырмасьны ме ог вермы

selts <s'elts seltsi s'eltsi s'eltsi, s'eltsi[de s'eltsi[sid & s'elts/e 22 s>
1. ühing, organisatsioon котыр
♦
Emakeele Selts Чужан кыв котыр;
jahimeeste selts вӧралысь котыр
2. seltskond, kaaslane
♦
tänas oma kaaslast seltsi eest аттьӧаліс ёртсӧ компанияысь;
ega sa meie seltsi ei põlga? он-ӧ тэ миянӧс ӧтдорт?;
veetis õhtu sõprade seltsis колляліс рытсӧ ёртъясыскӧд

sünniaeg <+'aeg aja 'aega 'aega, 'aega[de 'aega[sid & 'aeg/u 22 s> чужан кад

sünnipäev <+p'äev päeva p'äeva p'äeva, p'äeva[de p'äeva[sid & p'äev/i 22 s>
1. päev, millal keegi on sündinud чужан лун
2. sündimise aastapäev чужан лун
♦
juubelisünnipäev юбилей лун, гӧгрӧс чужан лун;
viiekümnes sünnipäev ветымынӧд чужан лун;
sünnipäeva pidama v pühitsema чужан лун пасйыны;
mul on täna sünnipäev менам талун чужан лун;
palju õnne sünnipäevaks! чужан лунӧн!;
täna tähistab ta oma kuuekümnendat sünnipäeva талун сійӧ пасйӧ квайтымынӧд чужан лунсӧ;
mis sulle sünnipäevaks kingiti? мый тэныд козьналісны чужан лун вылад?;
olime kutsutud tädi sünnipäevale миянӧс корисны пасйыны тьӧтлысь чужан лунсӧ

talu <talu talu talu t'allu, talu[de talu[sid 17 s> хутор; majand, majapidamine овмӧс
♦
kodutalu чужан хутор;
piimandustalu йӧв овмӧс;
renditalu кӧртымалан овмӧс, кӧртымалан хутор;
talus elama хуторын овны

vald <v'ald valla v'alda v'alda, v'alda[de v'alda[sid & v'ald/u 22 s>
1. territoriaalne haldusüksus вӧлӧсьт
♦
koduvald горт вӧлӧсьт, чужан вӧлӧсьт
2. ala, valdkond юкӧн, сфера
♦
kunstivald искусство, искусство сфера

vastu <v'astu postp, prep, adv>
1. postp [gen]; prep [part] osutab [vahetult] millegi vastas v ääres paiknemisele воча
♦
võttis laua äärde isa vastu istet пуксис пызан сайӧ батьыслы воча
2. postp [gen]; prep [part] vahetusse kokkupuutesse, vahetus läheduses (ka ajaliselt) бердӧ
♦
nõjatus aia vastu пыксис потшӧс бердӧ;
koputas vastu ust тотшкӧдіс ӧдзӧсӧ
3. postp [gen]; adv osutab millegi-kellegi vastuvõtmisele, vastuminekule, liikumisele millegi-kellegi suunas воча, паныд
♦
laps jooksis emale vastu кага котӧртіс мамыслы воча
4. postp [gen]; prep [part] osutab, kellele v millele on miski suunatud
♦
armastus isamaa vastu чужан му радейтӧм
5. postp [gen]; prep [part]; adv väljendab vastasseisu, vastupanu, keeldumist, vältimist паныд
♦
võitlus vaenlase vastu вӧрӧгкӧд вермасьӧм;
räägib õpetajale vastu сёрнитӧ велӧдысьыслы паныд;
tablett peavalu vastu юр висьӧмысь таблетка

välja tegema
1. tähelepanu pöörama, märkama, hoolima казявны
♦
ta ei teinud minust üldse välja сійӧ менӧ быттьӧ эз и казяв
2. kellelegi enda kulul jooki või sööki tellima ас тшӧт весьтӧ вердны-чӧсмӧдны
♦
teen sõpradele oma sünnipäeval õhtusöögi välja чужан лун кузя ёртъясӧс ас тшӧт весьтӧ ужынӧн верда

õige2 <'õige 'õige 'õige[t -, 'õige[te 'õige[id 01 adj>
1. tõele vastav, veatu правильнӧй
♦
kõik on õige, mis ta räägib ставыс правильнӧ, мый сійӧ висьталӧ;
sünniaeg passis oli õige чужан луныс паспортас вӧлі правильнӧй
2. ehtne, päris збыль
♦
mis ta õige nimi on? мый сылӧн збыль нимыс?
3. eesmärgile viiv, otstarbekas, nõutav, sobiv, hea туяна, бур
♦
tee, nagu õigemaks pead вӧч, кыдзи тэ думысь бур
4. tõeline, täisväärtuslik прамӧй, збыль
♦
õiget sõpra tunned hädas збыль ёрттӧ тӧдмалан неминучаын;
temast pole õiget töömeest сійӧ абу прамӧй уджалысь

õnnitlus <õnnitlus õnnitluse õnnitlus[t õnnitlus[se, õnnitlus[te õnnitlus/i 11 s> õnnesoov чолӧмалӧм
♦
sünnipäevaõnnitlus чужан лунӧн чолӧмалӧм

õpetus <õpetus õpetuse õpetus[t õpetus[se, õpetus[te õpetus/i 11 s>
1. õpetamine, õpe велӧдӧм
♦
emakeelne õpetus чужан кывъя велӧдӧм
2. juhatus, nõuanne, juhtnöör велӧдӧм; juhis, juhend индӧд
♦
tarvitamisõpetus, tarvitusõpetus вӧдитчан индӧд;
tegutse isa õpetuse järgi вӧч батьыдлӧн велӧдӧм сертиыс
3. õpetlik kogemus, õppetund велӧдӧм
♦
olgu see sulle õpetuseks мед тайӧ велӧдас тэнӧ овны
4. teadus[ala]
♦
kristlik õpetus кристоса велӧдӧм

ükski <'ükski ühegi 'ühtegi & 'ühtki 'ühtegi, - - 00 pron>
1. täiendina ни ӧти
♦
ükski inimene ei saa mind selles asjas aidata тайӧ делаас меным ни ӧти морт оз вермы отсавны;
ükski prohvet pole kuulus omal maal ни ӧти водзвыв тӧдысь ас чужан муас оз нимав
2. mitte keegi некоді, некод
♦
ükski ümbruskonnas ei mäletanud enam teda матігӧгӧрас сійӧс некод нин эз помнит