[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу

hõiskama <h'õiska[ma hõisa[ta h'õiska[b hõisa[tud 29 v>
1. hüüdma горӧдны
♦
rõõmu pärast hõiskama радла горӧдны;
keegi hõiskas mulle vastu кодкӧ горӧдіс меным воча
2. piltl rõõmustama, juubeldama радлыны
♦
süda hõiskab rõõmust сьӧлӧм радлӧ

katsetama <katseta[ma katseta[da katseta[b katseta[tud 27 v>
1. üritama, proovima видлыны
♦
üliõpilaspõlves katsetasin luuletamisega студенталігӧн видлі кывбур гижны
2. katseid tegema видлыны, испытайтны
♦
uut mudelit katsetama выль модель испытайтны

katsuma <k'atsu[ma k'atsu[da katsu[b katsu[tud 28 v>
1. puudutama видлыны, инмӧдчывны, вӧрӧдны
♦
pulssi katsuma пульс видлыны;
haiget kohta katsuma дояинӧ инмӧдчывны;
katsu, kui külmad mu käed on видлы, кутшӧм кӧдзыд киӧй;
ära katsu kurja koera! скӧр понйӧс эн вӧрӧд!
2. üritama, proovima видлыны
♦
katsu uinuda видлы унмовсьны;
haige katsus tõusta висьысь видліс сувтны

kogema <koge[ma koge[da koge[b koge[tud 27 v> tunda saama, läbi elama тӧдмавны, тӧдлыны
♦
omal nahal kogema piltl ас вывті нуны;
pika elu jooksul on ta nii mõndagi kogenud кузь олӧм чӧжыс сійӧ унатор тӧдліс

laenutama <laenuta[ma laenuta[da laenuta[b laenuta[tud 27 v> ajutiseks kasutamiseks andma, välja laenama сетлыны, сетавлыны < {кӧртымӧн}>
♦
raamatuid laenutama небӧгъяс сетавлыны

maitsma <m'aits[ma m'aits[ta maitse[b m'aits[tud, m'aitse[s m'aits[ke 32 v>
1. maitset proovima видлыны (кӧр йылысь)
♦
maitse, kas supp on soolane või mage видлы, супыс сола али дуб
2. teatud maitsega olema кутшӧмкӧ кӧра лоны
♦
kala maitses traani järele чериыс вӧлі сывдӧм гос кӧра

ometi <ometi adv>
1. ikkagi, sellegi poolest ӧд, векжӧ
♦
proovida võiksime ometi видлыны векжӧ вермам;
kui ka ei osta, vaadata võib ometi мед кӧть он ньӧб, видзӧдныс ӧд позьӧ
2. rõhutab tundetooni да, жӧ, нӧ
♦
rääkige siis ometi! да висьталӧй нин!;
nõnda ometi ei tohi! тадзи жӧ оз позь!;
kus sa ometi nii kaua olid? кӧн нӧ тэ та дырасӧ вӧлін

proovima <pr'oovi[ma pr'oovi[da proovi[b proovi[tud 28 v>
1. katsetama видлыны; maitsma видлыны (сёян)
♦
enne võistlust peab suusarada proovima вермасьтӧдз лыжи туйсӧ колӧ видлыны;
proovi, kas supil on soola parajalt видлы, тырмымӧн-ӧ супас солыс
2. selga, jalga мерайтны
♦
proovib mantlit [selga] пальто мерайтӧ
3. teha püüdma видлыны
♦
proovisin tõlkida видлі вуджӧдны

rõõmustama <rõõmusta[ma rõõmusta[da rõõmusta[b rõõmusta[tud 27 v>
1. rõõmu tegema нимкодьмӧдны, гажӧдны
♦
teade rõõmustas mind юӧрыс менӧ нимкодьмӧдіс
2. rõõmu tundma, rõõmus olema радлыны, рад лоны, нимкодь (кодлыкӧ)
♦
rõõmustab kevade üle радлӧ тулыслы

tarduma <t'ardu[ma t'ardu[da t'ardu[b t'ardu[tud 27 v>
1. [jahtudes] kõvaks, tahkeks muutuma чорзьыны; hüübima едмыны; külmuma кынмыны
♦
kips tardus kiiresti гипс ӧдйӧ чорзис;
tardunud veri едмӧм вир
2. jäigaks, puiseks, liikumatuks muutuma измыны
♦
tardus hirmust повзьӧмысла измис

tundma <t'und[ma t'und[a tunne[b t'un[tud, t'und[is t'und[ke 34 v>
1. tajuma, tunnetama кывны ► sama päritoluga sama päritoluga kuulma
♦
tunnen seljas valu мышкӧй доймӧ;
tunnen nälga кынӧмӧй сюмалӧ;
kuidas sa ennast tunned? кыдзи тэ асьтӧ кылан?
2. hingelist elamust kogema
♦
{millest} rõõmu tundma радлыны;
ära minu pärast muret tunne ме понда эн майшась;
tunnen sinust puudust тэысь гажӧй бырис;
tundke end nagu kodus кутӧй асьтӧ гортад моз
3. mingit valdkonda teadma v valdama, millestki teadlik olema тӧдны
♦
seadusi tundma оланпасъяс тӧдны;
tunneb vene keelt тӧдӧ роч кыв
4. kellegagi lähemalt v varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema, kellegi olemust teadma v mõistma тӧдны ► sama päritoluga sama päritoluga tundma
♦
kas sa Marti tunned? тэ тӧдан Мартӧс?

vaatama <v'aata[ma vaada[ta v'aata[b vaada[tud 29 v>
1. oma pilku kellele v millele suunama, silmadega jälgima видзӧдны; aeg-ajalt видзӧдлывлыны; korraks видзӧдлыны
♦
kella vaatama часі вылӧ видзӧдлыны;
filmi vaatama фильм видзӧдны, кино видзӧдны
2. kedagi külastama видлыны < {кодӧскӧ}>, пыравны < {кодъясӧкӧ, код дорӧкӧ}>
♦
läks haiglasse ema vaatama муніс больничаӧ мамсӧ видлыны;
tule meid vaatama! волы миянӧ!

üritama <ürita[ma ürita[da ürita[b ürita[tud 27 v> püüdma, katsuma, proovima видлыны
♦
üritasin temaga juttu alustada видлі сыкӧд сёрнитны;
üritas juba koolipõlves luuletusi kirjutada школаас на видліс гижны кывбуръяс