[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

alarm <al'arm alarmi al'armi al'armi, al'armi[de al'armi[sid & al'arm/e 22 s> шызьӧдӧм, тревога
♦
alarmi andma шызьӧдан шы сетны;
kellad taovad alarmi жыннянъяс шызьӧдана бовгӧны

alla <'alla postp, prep, adv> vt ka all, alt2
1. adv; postp [gen] millest-kellest allapoole, madalamale, maha, sisse улӧ
♦
laua alla пызан улӧ;
trepist alla minema содті лэччыны;
vihma kallab alla зэр кисьтӧ;
kadus vee alla ваӧ суніс
2. postp [gen] mille juurde, lähedale, vahetult enne, mille eel бердӧ, дорӧ
♦
akna alla istuma ӧшинь дорӧ пуксьыны;
jäi ukse alla seisma сувтіс ӧдзӧс дорӧ
3. postp [gen]; prep [part] tegevus- v mõjupiirkonda, mingisse seisundisse улӧ
♦
{kelle} mõju alla sattuma {кодлӧн} тӧдчӧс улӧ веськавны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны, судӧ сетны;
keelu alla panema дугӧдны {мый}, ӧлӧдны {мыйысь};
istikud ajasid juured alla пуктӧм быдмӧгъяс вужъясисны;
pooled kirjutasid lepingule alla джынйыс кырмалісны сёрнитчӧмсӧ
4. adv; prep [gen] alla määrapiiri, vähem kui, vähemaks
♦
alla neljakümnesed mehed нелямынысь томджык мужичӧйяс;
kasvult alla keskmise тушанас шӧркодьысь ляпкыдджык;
pisut alla kahesaja euro кыксё евроысь неуна этшаджык;
hinnad läksid alla донъяс чинісны

allkiri <+kiri kirja k'irja k'irja, k'irja[de k'irja[sid & k'irj/u 24 s> кырымпас; dokument гижсьӧг
♦
omakäeline allkiri ас пуктӧм кырымпас;
võltsitud allkiri фальшивӧй кырымпас;
juhataja allkiri веськӧдлысьлӧн кырымпас;
allkirja andma кырымавны, кырымпас сетны;
allkirja tõestama кырымпас эскӧдны;
pane oma allkiri alla пукты кырымпастӧ

amet <amet ameti ameti[t -, ameti[te amete[id 02 s>
1. teenistus-, töökoht удж; elukutse уджсикас neologism, профессия; käsitöö кипод удж
♦
vastutav amet кывкутана удж;
kerge amet кокни удж;
kasulik amet колана удж;
auamet пыдди пуктана удж;
ametit õppima удж велӧдны;
ametit vahetama удж вежны;
ametit maha panema удж эновтны
2. tegevus, töö удж
♦
mängimine on laste amet ворсӧм – челядьлӧн уджыс;
kõik olid tööga ametis ставӧн мыйкӧ уджалісны
3. asutus бюро, департамент
♦
keeleamet кыв департамент;
maksuamet вот департамент;
perekonnaseisuamet загс;
politseiamet полиция;
postiamet пошта;
tolliamet таможня

andma <'and[ma 'and[a anna[b 'an[tud, 'and[is 'and[ke 34 v>
1. ulatama сетны; korduvalt v palju v paljudele сетавны
♦
diplomeid ja aukirju kätte andma диплом да почёт грамота сетавны;
lapsele rinda andma кагалы нёнь сетны;
tuletikke ei tohi anda laste kätte челядьлы истӧг сетны оз позь;
anna poisile süüa сет зонмыслы сёйны;
anna mulle ka maitsta вай меным тшӧтш видлыны
2. loovutama сетны
♦
verd andma вир сетны;
võlgu andma удждыны, уджйӧзӧн сетны;
altkäemaksu andma калым сетны;
kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
ta isa annab või viimase hinge tagant батьыс медбӧръясӧ дась сетны;
kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse кодлы уна сетӧма, сысянь уна и виччӧны;
andsin talle oma mantli selga сеті сылы ассьым пальтоӧс;
anna mulle homseni kümme eurot удждыв меным аскиӧдз дас евро;
andis oma tütre mulle naiseks сетіс нывсӧ ме сайӧ верӧс сайӧ;
vaenlase sõdurid andsid end vangi вӧрӧглӧн салдатъясыс сетчисны пленӧ;
mis meile homseks õppida anti? мый миян сетісны велӧдны аски кежлӧ?;
andsin kella parandusse v parandada сеті часіӧс дзоньтавны
3. saada võimaldama, osaks saada laskma сетны, лэдзны
♦
peavarju andma юр сюянін сетны;
öömaja andma узьтӧдны;
tööd andma удж сетны;
abi andma отсӧг сетны;
armu andma мыж прӧститны;
pisaratele voli andma синвалы вӧля сетны;
annaks jumal, et kõik hästi läheks мед бара-й ставыс лоас бур
4. tekitama, esile kutsuma, põhjustama сетны
♦
põhjust andma помка сетны;
lootust andma лача сетны;
auto annab signaali машина сетӧ сигнал
5. tootma, produtseerima сетны
♦
lehm annab piima мӧс сетӧ йӧв;
lambad annavad villa ыжъяс сетӧны вурун;
tehnikum annab põllumajandusspetsialiste техникум дасьтӧ видз-му овмӧс специалистъясӧс
6. teatavaks tegema, teatama
♦
juhtnööre andma туйдны, индӧд сетны;
õpetusi andma велӧдны, туйдны;
luba andma лэдзны;
hinnangut andma донъявны;
informatsiooni andma информация сетны;
sellele küsimusele ei oska ma vastust anda тайӧ юалӧм вылад ме вочавидзны ог куж;
seda sõna pole sõnaraamatus antud тайӧ кывйыс кывчукӧрын абу

aruanne <+anne 'ande anne[t -, anne[te 'ande[id 06 s> отчёт, отчитайтчӧм
♦
kirjalik aruanne гижӧда отчёт;
suuline aruanne устнӧй отчёт;
asjalik aruanne прамӧй отчёт;
aastaaruanne вося отчёт;
koondaruanne ӧтвывтан отчёт;
kuuaruanne тӧлысся отчёт;
tööaruanne удж йылысь отчёт;
õppeaasta aruanne велӧдчан во йылысь отчёт;
saadiku aruanne valijatele депутатлӧн бӧрйысьысьяс водзын отчитайтчӧм;
aruannet nõudma отчёт корны;
aruannet koostama отчёт лӧсьӧдны;
aruannet esitama отчёт сетны;
koosolekul kuulati ära aruanne собранньӧ дырйи лои кывзӧма отчёт

arvamus <'arvamus 'arvamuse 'arvamus[t 'arvamus[se, 'arvamus[te 'arvamus/i 11 s> seisukoht, mõte видзӧдлас, чайтӧм, дум; hinnang донъялӧм, дон сетӧм
♦
avalik arvamus йӧзлӧн чайтӧм;
laialt levinud arvamus паськыда тӧдса видзӧдлас;
minu isiklik arvamus менам аслам видзӧдлас;
eriarvamus торъялана видзӧдлас;
arvamus väitekirja kohta диссертация донъялӧм;
oma arvamuse juurde jääma ассьыд видзӧдлас кольны;
oma arvamust avaldama ассьыд видзӧдластӧ висьтавны;
oma arvamust põhjendama ассьыд видзӧдластӧ подулавны;
oma arvamust muutma ассьыд видзӧдластӧ вежны;
arvamusi vahetama мӧвпъясӧн юксьыны;
olen teiega samal arvamusel ме ті моз жӧ чайта;
selle [asja] kohta on mitu arvamust та йылысь чайтӧны некымын ног;
minu arvamuse järgi менам чайтӧм серти

arve <arve 'arve arve[t -, arve[te 'arve[id 06 s>
1. тшӧт
♦
tasutud arve мынтӧм тшӧт;
tasumata arve мынтытӧм тшӧт;
elektriarve токысь тшӧт;
gaasiarve газысь тшӧт;
arvet esitama тшӧт сетны;
arvet tasuma v maksma тшӧт мынтыны, тшӧт вештыны
2. konto тшӧт
♦
arveldusarve maj артасян тшӧт;
hoiuarve сьӧм видзан тшӧт;
lõpparve рӧщӧт;
pangaarve банкса тшӧт;
avasin pangas arvee банкын восьті тшӧт;
tema arvel on palju lavastusi сылӧн тшӧт вылын уна спектакль;
kõiki tempe ei saa poisi arvele panna став пакӧститчӧмсьыс зонсӧ он мыжды

asend <asend asendi asendi[t -, asendi[te asende[id 02 s>
1. asetsemisviis, seis поза, мыгӧр кутанног
♦
mõnus v mugav asend лӧсьыд поза;
ebamugav asend ладтӧм поза;
istuvas asendis пуксӧн;
horisontaalasend, horisontaalne asend водса поза;
kõhuliasend кымынь;
põlviliasend пидзӧс вылын;
püstasend, püstiasend сувтса поза;
seliliasend гатша поза;
keha asend туша кутанног;
asendit muutma поза вежны
2. asukoht, positsioon ин, {кӧнкӧ} сулалӧм
♦
eesasend keel водзын сулалӧм;
järelasend keel бӧрын сулалӧм;
aluse ja öeldise asend lauses подувпаслӧн да юӧрпаслӧн сёрникузяын ин;
päikese asendi järgi aega määrama шонді серти кад тӧдмавны

asendama <asenda[ma asenda[da asenda[b asenda[tud 27 v> вежны
♦
vanad seadmed asendati uutega важ уджалан кӧлуй вежисны выль вылӧ;
raadio asendati teleriga радио вежисны телевизор вылӧ;
plastmass asendab metalli пластмасса вежӧ кӧрт;
masin ei asenda inimest машина морттӧ оз веж;
isa läks pensionile, teda asendab nüüd poeg батьыс петіс пенсия вылӧ, сійӧс ӧні вежӧ писыс

asjaajamine <+ajamine ajamise ajamis[t ajamis[se, ajamis[te ajamis/i 12 s> dokumentide vormistamine ja korraldamine дела нуӧдӧм; asjaõiendus нок, тӧжд-нок
♦
ametlik asjaajamine официальнӧй делӧ нуӧдӧм;
salajane asjaajamine гусьӧн делӧ нуӧдӧм;
asjaajamist üle andma делӧ нуӧдан удж сетны;
kogu see asjaajamine oli tarbetu став тайӧ нокыс весьшӧрӧ лоис

avaldus <avaldus avalduse avaldus[t avaldus[se, avaldus[te avaldus/i 11 s>
1. avaldumine, ilming тыдовтчӧм, петкӧдчӧм, петкӧдлӧм
♦
vastuolude avaldus ӧта-мӧдкӧд лӧсявтӧмторъяслӧн петкӧдчӧм;
tundeavaldus сьӧлӧмкылӧм петкӧдчӧм;
tänuavaldus аттьӧалӧм;
usaldusavaldus эскӧм петкӧдлӧм
2. ametlik teadaanne, dokument шыӧдчӧм
♦
valitsuse avaldus веськӧдлысь котырлӧн шыӧдчӧм;
hagiavaldus jur ёрдӧ шыӧдчӧм;
pensioniavaldus пенсия вылӧ петӧм йылысь шыӧдчӧм;
avalduste läbivaatamine шыӧдчӧм видлалӧм;
avaldust esitama шыӧдчӧм сетны;
avaldust tagasi võtma шыӧдчӧм бӧр босьтны;
ta andis kõrgkooli astumise avalduse сійӧ сетіс вузӧ пырӧм йылысь шыӧдчӧм

edasi andma üle andma сетны; saatma мӧдӧдны; sõnadega висьтавны; teisendatult väljendama петкӧдлыны, висьтавны
♦
tervitusi edasi andma чолӧм мӧдӧдны;
oma kogemusi noortele edasi andma ассьыд сямтӧ томуловлы сетны;
{mida} põlvest põlve edasi andma кӧленаысь кӧленаӧ сетны;
kontsert anti raadios ja televisioonis edasi концертсӧ сетісны радио да телевидение пыр;
seda on raske sõnadega edasi anda тайӧс сьӧкыд висьтавны кывйӧн;
oma elamusi ning tundeid värsivormis edasi andma ассьыд мыйшасьӧмъястӧ да сьӧлӧмкылӧмъястӧ кывбурӧн петкӧдлыны

edastama <edasta[ma edasta[da edasta[b edasta[tud 27 v> edasi toimetama, üle kandma сетны; saatma ыстыны
♦
informatsiooni edastama информация ыстыны;
televisioonis edastatud kontsert телевидение пыр сетӧм концерт

eeskuju <+kuju kuju kuju -, kuju[de kuju[sid 17 s> пример, мыччӧд
♦
elav eeskuju ловъя пример;
parim eeskuju медбур мыччӧд;
üllameelsuse eeskuju бурлун мыччӧд;
eeskuju andma пример сетны;
eeskuju võtma {kellest} кодкӧ вылӧ видзӧдны;
{kelle} eeskujule järgnema, {kelle} eeskuju järgima кодкӧ моз вӧчны;
eeskujuks olema примерӧн лоны

emakeel <+k'eel keele k'eel[t k'eel[de, keel[te k'eel[i 13 s> чужан кыв, мам кыв, ас кыв
♦
emakeelt kõnelema мам кывйӧн варовитны;
emakeelt oskama ас кыв тӧдны;
Emakeele Selts Чужан кыв котыр

eraldama <eralda[ma eralda[da eralda[b eralda[tud 27 v>
1. osa tervikust торйӧдны; mingiks otstarbeks сетны, вичмӧдны, торйӧдны
♦
munavalget kollasest eraldama кольклысь еджыдсӧ вижсьыс торйӧдны;
{kellele} maad eraldama му сетны;
talle eraldati korterist üks tuba сылы торйӧдісны патерасьыс ӧти жыр
2. lahutama, isoleerima торйӧдны; tõkkega торйӧдны; vaheseinaga вежӧсавны
♦
haiged eraldati tervetest висьысьясӧс торйӧдісны дзоньвидзаясысь;
väin eraldab saart mandrist дісӧ мусьыс торйӧдӧ виям;
meid eraldavad kaugused миянӧс торйӧдӧ ыджыд кост
3. eristama, vahet tegema торйӧдны
♦
eraldasin nende jutust ainult üksikuid sõnu налӧн сёрниысь торйӧді сӧмын торъя кывъяс;
mis eraldab inimest loomast? мый торйӧдӧ мортӧс пемӧсысь?

eriala <+ala ala ala -, ala[de ala[sid & al/u 17 s> специальносьт, уджсикас
♦
oma erialal töötama бура тӧдны ассьыд уджсикастӧ;
tema erialaks on klassikalised keeled сылӧн специальносьтыс – классика кывъяс

esialgu <+'algu adv> algul первойсӧ; esmalt veel ӧні … на
♦
sellest ei tohi esialgu keegi teada ӧні та йылысь некодлы оз на позь тӧдны;
esialgu oli raske, hiljem harjusin первойсӧ сьӧкыд вӧлі, сэсся велалі

esitama <esita[ma esita[da esita[b esita[tud 27 v>
1. väljendama висьтавны; avaldama висьтавны; esile v ette tooma сетны
♦
oma mõtteid esitama ассьыд мӧвпъяс висьтавны;
küsimust esitama юавны;
esitasin oma seisukoha висьталі ассьым видзӧдласӧс;
väljaandes on esitatud populaarsemad muinasjutud йӧзӧдӧмторъяс сетӧма медся паськыда бергалан мойдъяссӧ;
esita oma argumendid висьтав ассьыд аргументъястӧ;
esitatud andmetest nähtub, et ... сетӧм мыччӧдъяссьыс тӧдчӧ, мый...
2. otsustamiseks v kontrollimiseks ette näitama петкӧдлыны; midagi kirjalikku üle v sisse andma сетны
♦
nimekirja esitama лыддьӧг сетны;
aruannet esitama отчёт сетны;
arvet esitama тшӧт сетны;
pretensioone esitama претензияӧн шыӧдчыны;
kaebust esitama норасьӧм сетны;
avaldust esitama шыӧдчӧм сетны
3. edutamiseks vms ette panema вöзйыны
♦
oma kandidatuuri esitama ассьыд кандидатура вӧзйыны
4. kuulajas-, vaatajaskonnale esinema
♦
tantsu esitama йӧктыны;
klaveril esitama пианиноӧн ворсны;
luuletust esitama кывбур лыддьыны

esmaabi <+abi abi abi -, abi[de abi[sid 17 s> первой отсӧг сетӧм
♦
esmaabi andma первой отсӧг сетны;
esmaabi põletuse korral первой отсӧг сотчигӧн

etendus <etendus etenduse etendus[t etendus[se, etendus[te etendus/i 11 s> петкӧдлантор, ворсантор, спектакль; vaatemäng видзӧдантор
♦
õhtune etendus рытъя ворсантор;
lasteetendus челядьлы спектакль;
teatrietendus театрса спектакль;
võõrusetendus гастрольса ворсантор;
etendust andma спектакль сетны;
etendus jäeti ära näitleja haigestumise tõttu спектакльсӧ эз петкӧдлыны актёрлӧн висьӧм вӧсна

ette <'ette adv, postp> vt ka ees, eest
1. postp ettepoole водзлань
♦
sirutasin käe ette нюжӧді киӧс водзлань
2. adv esiküljele, külge, kasutusvalmis, tarvituseks
♦
sidus põlle ette водздӧраасис;
pane lips ette галстукась;
rong sõitis ette поезд матыстчис;
tõstis endale suure portsjoni ette пуктіс аслыс ыджыд порция
3. adv takistuseks
♦
astusin talle teele risti ette вомӧналі сылы туйсӧ;
poiss pani talle jala ette зон сійӧс конйыштіс
4. adv eelnevalt, enne водзвыв
♦
teata oma tulekust aegsasti ette локтӧм йывсьыд водзвыв юӧрт;
kõike ei osanud ta ette näha сійӧ эз вермы ставсӧ водзвыв тӧдны;
tunde ette valmistama урок водзвыв дасьтыны;
raha ette maksma водзвыв мынтысьны;
kell käib ööpäevas 5 minutit ette луна-воя чӧжыс часіыс 5 минут водзлань мунӧ
5. adv kuulajale v vaatajale suunatud
♦
kandis asja sisu ette висьталіс делӧыслысь сюрӧссӧ;
näitasin oma dokumendid ette петкӧдлі документӧс
6. postp [gen] ettepoole водзӧ
♦
auto sõitis maja ette машина локтіс керка водзӧ;
silme ette kerkima син водзӧ воны;
pomises enese ette намӧдіс ныр улас
7. postp [gen] külge, esiküljele
♦
õmblesin nööbi kitli ette калатӧ вури кизь;
hobust vankri ette panema вӧлӧс доддявны;
võti jäi ukse ette ключыс колис ӧдзӧсас
8. postp [gen] kelle näha, tutvuda, hinnata
♦
komisjoni ette ilmuma комиссия водзӧ петны;
ta kutsuti kohtu ette сійӧс корисны ёрдӧ;
asi jõudis avalikkuse ette делӧыс йӧзӧ петіс, делӧыс явитчис

ette nägema
1. ettepoole nägema водзысь аддзыны
♦
udu tõttu ei näe kaugele ette ру вӧснаыс ёна водзысь он аддзы
2. [ette] aimama, oletama, arvama водзвыв тӧдны
♦
ilmatark nägi ette varast kevadet туналысь кайтіс водз тулыс
3. [õigusakti kohta:] sätestama, ette kirjutama, kindlaks määrama тшӧктыны
♦
seda pole eeskirjades ette nähtud тайӧс индӧдас абу шуӧма

ettepanek <+panek paneku paneku[t -, paneku[te paneku[id 02 s> вӧзйӧм
♦
asjalik ettepanek тӧлка вӧзйӧм;
ahvatlev ettepanek ыштӧдана вӧзйӧм;
ettepanekut tegema вӧзйыны;
ettepanekut toetama вӧзйӧм дорйыны;
ettepanekuga nõus v päri olema вӧзйӧм вылӧ сӧглас сетны;
ettepanekust loobuma вӧзйӧмысь ӧтдортчыны

fakt <f'akt fakti f'akti f'akti, f'akti[de f'akti[sid & f'akt/e 22 s> tõsiasi, tõik факт, збыльтор
♦
usaldusväärne fakt эскана факт, стӧч факт;
veenvad faktid мӧрччана факт, эскӧдана факт;
vaieldamatu fakt венны позьтӧмтор;
fakte moonutama фактъяс гугӧдны, фактъяс вежыньтны;
on selgunud uusi fakte югдісны выль фактъяс;
see on fakt, et oleme kaotanud факт, мый ми ворссим

finantseerima <finants'eeri[ma finants'eeri[da finantseeri[b finantseeri[tud 28 v> rahaga varustama сьӧмӧдны, сьӧм сетны, финансируйтны

garanteerima <garant'eeri[ma garant'eeri[da garanteeri[b garanteeri[tud 28 v> tagama, kindlustama гарантируйтны, могмӧдны; garantiid andma гарантируйтны, кыв сетны, кӧсйысьны
♦
õigusi garanteerima инӧдъяс гарантируйтны;
garanteerin, et töö valmib tähtajaks кыв сета, мый уджыс лоас дась колана кадӧдз

garantii <garant'ii garant'ii garant'ii[d -, garant'ii[de garant'ii[sid 26 s> гарантия
♦
täielik garantii тыр гарантия;
garantiiga kell гарантияа часі;
garantiita гарантиятӧг;
garantiid andma гарантия сетны;
garantiid nõudma гарантия корны

hagi <hagi hagi hagi -, hagi[de hagi[sid 17 s> jur tsiviilnõue ёрдӧ шыӧдчӧм
♦
vastuhagi ёрдӧ воча шыӧдчӧм;
hagi esitama ёрдӧ шыӧдчӧм сетны

heitma <h'eit[ma h'eit[a heida[b heide[tud, h'eit[is h'eit[ke 34 v>
1. viskama, paiskama шыбитны, чӧвтны
♦
granaati heitma граната шыбитны;
ankrut heitma якӧр чӧвтны;
ta heitis rätiku õlgadele сійӧ плавгис пельпомас чышъян;
heitsin portfelli lauale шыбиті портфельӧс пызан вылӧ;
heida see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
heitis pea kuklasse v selga чатӧртіс юрсӧ;
puud heitsid endalt lehed пуяс чӧвтісны коръяссӧ
2. mingisse asendisse laskuma
♦
pikali heitma водны;
magama heitma узьны водны;
koer heitis põrandale siruli понйыс нюжӧдчис джоджӧ;
heida pikali ja puhka вод да шойччы

hindama <h'inda[ma hinna[ta h'inda[b hinna[tud 29 v> hinda v väärtust määrama донъявны, дон сетны, дон индыны, дон урчитны; väärtust mõistma, tunnustama донъявны, вылӧ пуктыны
♦
varandust hindama эмбур донъявны;
õpilaste teadmisi õiglaselt hindama веськыда донъявны велӧдчысьяслысь тӧдӧмлунъяссӧ;
hindan vabadust üle kõige медся вылӧ донъяла вӧля;
ta on hinnatud arst сійӧ вылӧ донъялана врач

hinnang <hinnang hinnangu hinnangu[t -, hinnangu[te hinnangu[id 02 s> донъялӧм, дон сетӧм
♦
kiitev hinnang ошкана донъялӧм;
õiget hinnangut andma веськыд дон сетны

huvitama <huvita[ma huvita[da huvita[b huvita[tud 27 v> интересуйтны, кыскыны, ышӧдны
♦
teda huvitab ajalugu сійӧс кыскӧ история;
teiste arvamus mind ei huvita мукӧдлӧн видзӧдласыс меным веськодь;
oleme huvitatud uutest töömeetoditest кӧсъям тӧдны выль уджалан методъяс йылысь

häbenema <häbene[ma häbene[da häbene[b häbene[tud 27 v> häbelik olema яндысьны, родны; häbi tundma яндысьны
♦
laps häbeneb võõraid кага яндысьӧ ӧтдор йӧзысь, кага яндысьӧ ӧтдоръясысь;
söö, ära häbene сёй, эн яндысь;
mul ei ole midagi häbeneda меным яндысьны нинӧмысь

idee <id'ee id'ee id'ee[d -, id'ee[de id'ee[sid & id'e[id 26 s> mõte, plaan, kavatsus идея, мӧвп
♦
geniaalne idee гениальнӧй мӧвп;
valitsevad ideed верктуялан идеяяс;
algidee подув мӧвп;
romaani idee романлӧн шӧр мӧвпыс;
uute ideede sünd выль мӧвпъяслӧн чужӧм;
{kellele} ideed andma мӧвп сетны;
see idee on ta täielikult haaranud тайӧ мӧвпыс сійӧс ставнас шымыртӧма;
ta pea kubises uutest ideedest сылӧн юрас жуисны выль идеяяс

info <info info info[t -, info[de info[sid 16 s>, ka informatsioon teave информация, юӧр
♦
täpne info стӧч информация;
mitteusaldusväärne info абу эскана информация;
sisendinfo info воан информация;
infot andma юӧр сетны

intervjuu <intervj'uu intervj'uu intervj'uu[d -, intervj'uu[de intervj'uu[sid 26 s> интервъю
♦
intervjuud andma интервъю сетны;
{kellelt} intervjuud võtma интервъю босьтны

jagamine <jagamine jagamise jagamis[t jagamis[se, jagamis[te jagamis/i 12 s> юкӧм, юклӧм
♦
jagamine ja korrutamine юклӧм да унаалӧм;
jäägiga jagamine mat колясӧн юклӧм;
vara jagamine эмбур юкӧм;
saagi jagamine шедас юкӧм; jahi- või püügisaagi kohta кыйдӧс юкӧм

jagu saama вермыны, венны
♦
raskustest jagu saama сьӧкыдлунъяс венны

kasvama <k'asva[ma k'asva[da kasva[b kasva[tud 28 v>
1. mõõtmetelt suurenema быдмыны
♦
laps kasvab кага быдмӧ;
habe kasvab kiiresti тошкыс ӧдйӧ быдмӧ
2. esinema, leiduma: taimede kohta быдмыны
♦
mäekülgedel kasvab mets гӧра бӧкъясын быдмӧ вӧр
3. suurenema, rohkenema содны ► sama päritoluga sama päritoluga sündima; ыдждыны
♦
linn kasvab карыс ыдждаммӧ;
kiirus kasvab ӧдыс содӧ;
süües kasvab isu piltl вытьыд воссьӧ сёйигӧн

keerama <k'eera[ma keera[ta k'eera[b keera[tud 29 v>
1. ümber telje, keskpunkti бергӧдны
♦
võtit lukus keerama томанын ключ бергӧдны;
ust lukku keerama ӧдзӧс томнавны;
keerasin ämbri kummuli кымыньті ведрасӧ;
keera nägu akna poole бергӧд юртӧ ӧшиньлань
2. kokku rullima, rõngasse painutama гартны; millegi sisse mähkima v pakkima тӧбны, гаровтны
♦
paberit rulli keerama кабала гаровтны трубкаӧ;
salli ümber kaela keerama шарпасьны, сьыліӧ шарп гаровтны
3. oma suunda muutma кежны
♦
minge otse, ärge teelt kuhugi kõrvale keerake! мунӧй веськыда, туйсьыс некытчӧ эн кежӧй!

kiirabi <+abi abi abi -, abi[de abi[sid 17 s> тэрыб отсӧг, регыдъя отсӧг, скорӧй
♦
kiirabi andma тэрыб отсӧг сетны;
ta viidi kiirabiga haiglasse сійӧс скорӧйӧн нуисны больничаӧ

kiruma <kiru[ma kiru[da kiru[b kiru[tud 27 v>
1. siunama, põhjama видны
♦
ülemusi kiruma начальство видны
2. vanduma ёрччыны

kohus2 <kohus k'ohtu kohu[t -, k'ohtu[te k'ohtu[id 05 s> riigiorgan, vastav asutus, kohtuprotsess, kohtupidamine, kohtunikud ёрд
♦
avalik kohus восьса ёрд;
esimese astme kohus первой тшупӧда ёрд;
{keda} kohtu alla andma ёрдӧ сетны;
esines kohtus tunnistajana висьтасис ёрдын аддзылысь туйын;
püsti tõusta, kohus tuleb! сувталӧй, ёрдысьяс локтӧны!

kursis olema millestki teadlik, informeeritud olema тӧдны < {мый йылыськӧ}>
♦
välispoliitikaga kursis olema суйӧрсайса политика йылысь тӧдны

laenama <l'aena[ma laena[ta l'aena[b laena[tud 29 v>
1. laenuks võtma v saama удждыны
♦
laenasin sõbralt raha уджді ёртлысь сьӧм
2. laenuks andma, laenutama удждыны, водзӧсӧн сетны
♦
{kellele} suurt summat laenama уна сьӧм водзӧсӧн сетны

laskma <l'ask[ma l'as[ta lase[b l'as[tud, l'ask[is & las[i l'as[ke 34 v>
1. lubama лэдзны, сетны
♦
lase mind v mul tõusta сет меным сувтны
2. langetama лэдзны
♦
kirst lasti hauda горт лэдзисны гуӧ
3. midagi teha paluma v käskima
♦
laskis endale uue ülikonna õmmelda вурӧдіс аслыс выль костюм;
las ta võtab mulle ka pileti мед сійӧ меным тшӧтш билет босьтас
4. tulistama лыйны
♦
püssi laskma пищальысь лыйны;
laskis endale kuuli pähe аслыс юрас лыйис

lisanduma <lisandu[ma lisandu[da lisandu[b lisandu[tud 27 v> lisanema содны ► sama päritoluga sama päritoluga sündima
♦
lisandus uusi muresid содісны выль тӧждъяс

loogika <loogika loogika loogika[t -, loogika[te loogika[id 01 s> mõtlemisteadus, sisemine seaduspära, loogiline mõtlemine логика
♦
formaalne loogika формальнӧй логика;
raudne loogika piltl венны позьтӧм логика