[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

rüütel <r'üütel r'üütli r'üütli[t -, r'üütli[te r'üütle[id 02 s>
1. aj ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas, vaimuliku ordu liige рыцар
♦
ordurüütel орденса рыцар;
raudrüütel, raudrüüs rüütel кӧрт дӧрӧма рыцар
2. aadlitiitel Inglismaal ja Prantsusmaal, seda kandev isik рыцар
♦
noor aadlik löödi rüütliks том дворанинӧс кыпӧдісны рыцарӧ
3. piltl daamide vastu aupaklik mees джентльмен
♦
leidub veel tõelisi rüütleid эмӧсь на збыль джентльменъясыд