[KOMI] Eesti-komi sõnaraamat

abitu <abitu abitu abitu[t -, abitu[te abitu[id 01 adj> jõuetu эбӧстӧм, вермытӧм; vilets омӧль, шогмытӧм
♦
abitu loomake эбӧстӧм пемӧс;
abitud riimid омӧль рифма;
vanake oli abitu nagu laps пӧльӧыс вӧлі кага кодь вермытӧм

aga <aga konj, adv; aga aga aga -, aga[de aga[sid 17 s>
1. konj vastandav а, но
♦
eile oli külm, aga täna on soe тӧрыт вӧлі кӧдзыд, а талун шоныд;
ta ütles seda tasa, aga kindlalt сійӧ шуис тайӧс лӧня, но зумыда
2. konj küsiv а
♦
aga millal teised tulevad? а кор мукӧдыс локтасны?
3. adv rõhutav sõna но и
♦
on aga inimesed! но и йӧз!;
oled sina aga optimist! но тэ и оптимист!
4. s но
♦
on siiski üks väike aga векжӧ эм ӧти неыджыд „но“

aim <'aim aimu 'aimu 'aimu, 'aimu[de 'aimu[sid & 'aim/e 22 s>
1. {водзвыв} сьӧлӧмӧн кылӧм
♦
õnnetuse aim шогсӧ [водзвыв] сьӧлӧмӧн кылӧм
2. сьӧдас тӧдӧм, сьӧдас гӧгӧрвоӧм
♦
veidike aimu mul sellest tööst on тайӧ уджтӧ ме сьӧдас тӧдышта;
sellest oli mul vaid tume aim та йылысь ме сӧмын сьӧдас тӧді;
pole aimugi, kus see tänav asub дзик ог тӧд, кӧні тайӧ уличыс

ajama <aja[ma aja[da aja[b 'ae[tud 27 v>
1. mingis suunas liikuma panema, midagi tegema sundima вӧтлыны, йӧткыны
♦
karja koju ajama [скӧт] стада гортӧ вӧтлыны;
poissi kooli ajama зонкаӧс школаӧ вӧтлыны;
aja lehm lauta йӧрт мӧссӧ гидӧ;
tuul ajas jää randa тӧлыс вӧтліс йисӧ берегӧ;
aja see mõte peast шыбит юрсьыд тайӧ мӧвпсӧ;
tema ka ennast kohale ajanud и сійӧ [тшӧтш] татчӧ кыссьӧма;
autot ukse ette ajama машина ӧдзӧс дорӧ матӧдны;
siia tuleb kiil vahele ajada татчӧ костас колӧ тув сюйны;
vana kaev aeti täis важ юкмӧссӧ тыртісны;
praht aeti hunnikusse ёгсӧ чукӧртісны ӧти чукӧрӧ;
laps oli endale pinnu sõrme ajanud кагалы чуняс жель пырӧма;
laps ajab kõik suhu кага ставсӧ вомас сюйӧ;
lihatükke vardasse ajama яй торъяс шоддзӧ пысавлыны;
niiti nõela taha ajama сунис емӧ пысавны
2. riietuseset selga panema пасьтавны, -ась (riietuseseme nimetus + -ась); jalanõud jalga panema кӧмавны, -ась (jalanõu nimetus + -ась); seljast v jalast võtma пӧрччыны
♦
mantlit selga ajama пальто пасьтавны, пальтоасьны;
pükse ja saapaid jalga ajama гачасьны да сапӧгасьны;
riideid seljast maha ajama пӧрччысьны;
ajas püksid ja saapad jalast пӧрччис гачсӧ да сапӧгсӧ
3. end v oma kehaosa mingisse asendisse viima
♦
jalgu laiali v harki ajama кок паськӧдны;
sõrmi harali ajama чунь чашкӧдны;
silmi pärani v punni ajama син чашкӧдны;
selga sirgu ajama мыш веськӧдны;
kaela õieli ajama сьылі нюжӧдны;
koer ajas kõrvad kikki пон чошкӧдіс пельсӧ;
ajas end põlvili пидзӧсчанясис;
ajas jalad sirgu веськӧдіс коксӧ;
hobune ajas end tagajalgadele püsti вӧлыс кыккокйыв сувтіс;
koer ajas hambad irevile пон жергӧдіс пиньсӧ
4. füsioloogilist protsessi, psüühilist seisundit, tundmust esile kutsuma петкӧдны, кыпӧдны, -ӧд (erinevad kausatiivse sufiksiga moodustatud verbid)
♦
tolm ajab köhima бусысь кызӧдӧ;
rasvane toit ajab iiveldama госа сёянысь вукӧдӧ;
aspiriin ajab higile v higistama аспиринысь пӧсьӧдӧ;
sõrm ajas umbe чуньыс ыӧдіс;
ära aja mind naerma эн петкӧд серамӧс;
vihale ajama скӧрмӧдны;
meeleheitele ajama сьӧлӧм уськӧдны
5. mingisse seisundisse viima, mingisuguseks tegema, nt keema
♦
rauda tuliseks ajama донӧдны кӧрт;
vett keema ajama ва пузьӧдны;
vahekordi teravaks ajama ӧта-мӧдкост йитӧдъяс лёкмӧдны;
vaadake, et te maja põlema ei aja видзӧдӧй, эн кӧть керкасӧ сотӧй;
tuisk on kõik teed umbe ajanud турӧбыс став туйсӧ тыртӧма;
laiskus on poisi hukka ajanud дышыс зонсӧ тшыкӧдіс
6. endast välja saatma v eraldama
♦
ahi ajab suitsu пачыс тшынӧдӧ;
õlu ajab vahtu сур быгзьӧ;
kuusk ajab okkaid коз пу чӧвтӧ емсӧ;
jänes ajab karva кӧч вежӧ гӧнсӧ;
uss ajab kesta кый вежӧ кусӧ
7. kätte saada püüdes järgnema вӧтчыны
♦
koerad ajavad põtra понъяс вӧтчӧны йӧра бӧрся
8. rääkima, kõnelema
♦
juttu ajama сёрнитны;
rumalusi ajama нинӧм абусӧ висьтавны;
lora ajama нинӧмсӧ сӧрны;
mis sa nüüd hullu ajad мый тэ сӧран
9. heli tekitama
♦
vilet ajama чипсанӧн чипсыны;
kass ajab nurru кань кургӧ
10. kiiresti sõitma v minema тӧвзьыны, лэбны
♦
tuhatnelja võidu ajama кыккокйыв пышйыны-венласьны;
ükski auto ei peatunud, kõik ajasid mööda ни ӧти машина эз сувт, ставныс тӧвзисны дорті;
kõik pistsid v panid ajama ставӧн лататы пышйисны
11. korraldama, õiendama
♦
rahumeelset välispoliitikat ajama нуӧдны зыксьытӧм ортсыса политика;
ajas selle asja joonde [сійӧ] ладмӧдіс тайӧ делатӧ
12. mingit käitumisliini järgima, midagi taotlema
♦
jonni v kiusu ajama аслань синны, ассьыд визь нуӧдны, асныравны;
uhkust ajama ышнясьны;
oma tahtmist ajama синны ас ног
13. õmmeldes kinnitama вурны < {мый бердӧкӧ}>
♦
varrukat otsa v külge ajama сос вурны;
lappi [peale] ajama дӧмасавны
14. destilleerima, utma
♦
puskarit ajama аскур вийӧдны;
tökatit ajama дьӧгӧдь вийӧдны
15. habeme v juuste kohta
♦
habet ajama тош бритны;
pead paljaks ajama юр кушӧдз шырны

algul <'algul adv, postp>
1. adv esialgu первойсӧ
♦
algul oli raske, aga pärast harjusin ära первойсӧ вӧлі сьӧкыд, но сэсся велалі;
algul ei märganud seda keegi первойсӧ тайӧс некод эз казяв
2. postp [gen] millegi alguses заводитчигӧн
♦
aasta algul во заводитчигас;
romaani algul роман заводитчигас

allpool <+p'ool adv, prep> vt ka allapoole, altpoolt
1. adv madalamal, tagapool улынджык
♦
kaks korrust allpool кык судтаӧн улынджык;
sellest tuleb veel allpool juttu та йылысь лоас на висьталӧма бӧрынджык;
meist allpool elab laulja ми улын олӧ сьылысь
2. prep [part] millestki vähem v. madalamal улынджык
♦
temperatuur on allpool nulli температураыс нульысь улынджык;
haav oli allpool abaluud дойыс вӧлі воджлысьыс улынджык

ammu <ammu adv; 'ammu adv> kaua aja eest важӧн
♦
ammu möödunud ajad зэв важся кад;
vihm on ammu üle зэрыс важӧн помасис;
see oli väga v õige ammu тайӧ вӧлі зэв важӧн;
töötan siin juba ammu ме тані важӧн нин уджала;
ammu on aeg lahkuda важӧн нин мунны кад;
kas sa elad ammu Tartus? тэ важӧн Тартуын олан?

arusaamatus <+saamatus saamatuse saamatus[t saamatus[se, saamatus[te saamatus/i 11 s> mittemõistmine гӧгӧрвотӧм; nõutus шемӧсмӧм; eksitus, sekeldus гӧгӧрвотӧмтор
♦
vastastikune arusaamatus ӧта-мӧдӧс гӧгӧрвотӧм;
arusaamatuses olema шемӧсӧ усьны;
arusaamatuse tõttu гӧгӧрвотӧмла;
ära teeskle arusaamatust! эн лэдзчысь гӧгӧрвотӧм улӧ!;
meil oli naabritega arusaamatusi суседъяскӧд вензьылім

arv <'arv arvu 'arvu 'arvu, 'arvu[de 'arvu[sid & 'arv/e 22 s>
1. лыдпас, лыд
♦
positiivne arv mat нольысь ыджыд лыдпас;
ühekohaline arv ӧти паса лыд;
mitmekohaline arv уна паса лыд;
paaritu arv кык пельӧ юксьытӧм лыд;
astronoomilised arvud piltl зэв гырысь лыдпасъяс;
ümmargused arvud гӧгрӧс лыдпасъяс;
algarv mat прӧстӧй лыдпас;
irratsionaalarv mat ӧтластиттӧм лыдпас;
järgarv mat дорвыв лыдпас;
murdarv mat дрӧбъя лыдпас;
naturaalarv mat збыль лыдпас;
paarisarv тшӧта лыдпас;
põhiarv mat подув лыдпас;
täisarv дзонь лыд;
arve liitma лыдпасъяс содтыны;
arve korrutama лыдпасъяс унаавны, лыдпасъяс унапӧвставны;
arve lahutama лыдпасъяс чинтыны;
arve jagama лыдпасъяс юкны;
leidke ruutjuur antud arvust арталӧй тайӧ лыдпасыслысь квадрат вужсӧ
2. hulk, kogus лыд
♦
koguarv став лыдыс;
rahvaarv войтыр лыд;
suurel arvul уна;
kuulajate arv кывзысь лыд;
lehekülgede arv листбок лыд;
rahvast oli tohutul arvul kokku tulnud йӧзыс вӧлі локтӧма лыдтӧм-тшӧттӧм
3. keel лыд
♦
nimisõna esineb kahes arvus -- ainsuses ja mitmuses эмакыв петкӧдчӧ кык лыдын – ӧтка да уна лыдын

asjaajamine <+ajamine ajamise ajamis[t ajamis[se, ajamis[te ajamis/i 12 s> dokumentide vormistamine ja korraldamine дела нуӧдӧм; asjaõiendus нок, тӧжд-нок
♦
ametlik asjaajamine официальнӧй делӧ нуӧдӧм;
salajane asjaajamine гусьӧн делӧ нуӧдӧм;
asjaajamist üle andma делӧ нуӧдан удж сетны;
kogu see asjaajamine oli tarbetu став тайӧ нокыс весьшӧрӧ лоис

buss <b'uss bussi b'ussi b'ussi, b'ussi[de b'ussi[sid & b'uss/e 22 s> автобус
♦
hommikune buss асъя автобус;
juhubuss корӧм автобус;
linnabuss карса автобус;
linnalähibuss, lähibuss кар сайӧ ветлысь автобус;
tulen õhtuse bussiga локта рытъя автобусӧн;
bussiga sõitma автобусӧн мунны;
buss jäi hiljaks автобусыс сёрмис;
jäime bussist maha ми колим автобусысь;
buss oli täis kõnek автобусыс вӧлі тыр

detail <det'ail detaili det'aili det'aili, det'aili[de det'aili[sid & det'ail/e 22 s> üksikasi, peensus поснитор, деталь; tehn osa юкӧн, деталь
♦
arhitektuurne detail архитектура деталь;
rõivaste detailid паськӧм юкӧн;
ornamendi detail сер юкӧн, орнамент деталь;
kinnitusdetail tehn кутан юкӧн;
detailidesse laskuma v tungima сувтлыны быд поснитор вылӧ;
kõik oli detailideni läbi mõeldud ставсӧ быд посниторйӧдз думыштӧма

ebamugav <+mugav mugava mugava[t -, mugava[te mugava[id 02 adj> лӧсьыдтӧм, абу лӧсьыд; piinlik яндзимвыв воштан
♦
ebamugav korter лӧсьыдтӧм патера;
ebamugav tugitool лӧсьыдтӧм креслӧ;
ebamugav vaikus яндзимвыв воштан чӧв-лӧнь;
ebamugavas asendis lamama лӧсьыдтӧма куйлыны;
tal hakkas ebamugav сылы лоис яндзим;
tal oli sellest rääkida ebamugav сылы эз вӧв лӧсьыд та йылысь сёрнитны

edu <edu edu edu -, edu[de edu[sid 17 s> вермӧм
♦
märkimisväärne edu тӧдчана вермӧм;
hiiglaedu вывті ыджыд вермӧм;
edu pant верман подув;
edu saavutama вермӧм шедӧдны;
{milles} edu soovima вермӧм сины;
edule lootma артмӧм вылӧ надейтчыны;
edu korral артмас кӧ;
tema loengutel oli edu сылӧн лекцияясыс нималісны

ees <'ees adv, postp> vt ka ette, eest
1. adv eespool водзын, водзланьын
♦
tema sammus ees, mina järel сійӧ восьлаліс водзын, ме бӧрсяньыс;
ees paistis jõgi водзланьын тыдаліс ю;
poiss hüppas pea ees vette зон увлань юрӧн суніс ваӧ;
astub uhkelt rind ees тшапа восьлалӧ морӧссӧ водзлань чургӧдӧмӧн
2. adv esiküljele kinnitatud, esiküljel
♦
poisil on lips ees зонмыс галстука;
tal on prillid ees сійӧ ӧчкиа;
tal oli kaval nägu ees сійӧ наян чужӧма;
hobune on saani ees вӧлыс доддялӧма
3. adv takistamas, tüliks
♦
puu oli tee peal risti ees туй вомӧныс куйліс пу
4. adv ajaliselt tulemas, teoksil, arengult eespool, õigest ajast ette jõudnud водзын
♦
ees on heinaaeg водзын турун пуктан кад;
kogu elu on alles ees став олӧмыд на водзын;
selle artikliga on veel rohkesti tööd ees тайӧ статтянас уна на ковмас уджавны;
oma võimete poolest on ta minust ees аслас кужанлуннас сійӧ меысь водзын;
kell on viis minutit ees часіыс вит минут тэрмасьӧ
5. postp [gen] eespool водзын
♦
maja ees керка водзын;
peegli ees рӧмпӧштан водзын;
meie ees seisavad suured ülesanded миян водзын сулалӧны ыджыд могъяс;
ta sammus minu ees сійӧ восьлаліс ме водзын

eespool <+p'ool adv> vt ka eestpoolt ees водзланьын; eelnevalt, varem водзджык, водзынджык
♦
eespool vilksatas tuttav kuju водзланьын вуджӧртіс тӧдса мыгӧр;
eespool paistis mets водзланьын тыдаліс вӧр;
eespool mainitud küsimus водзджык гаравлӧм юалӧм;
sellest oli meil eespool juttu та йылысь вӧлі висьталӧма водзынджык

eest <'eest adv, postp> vt ka ees, ette
1. adv eestpoolt, esiküljelt
♦
eest tõusis suitsu водзын кыпӧдчис тшын;
eest ja tagant водзсянь и бӧрсянь;
ta on rivis eest kolmas визяс сійӧ водзсяньыс коймӧд;
mantlihõlmad on eest lahti пальто пӧлаыс водзтіыс восьса
2. adv ära, küljest ära, eemale
♦
ema võttis põlle eest мам пӧрччис водздӧрасӧ;
nööp tuli eest кизьыс орис;
jooksin venna eest ära пышйи вокысь;
mine eest! кеж!
3. postp [gen] eestpoolt, esiküljelt, möödumise kohta водзті; lähtekoha kohta водзсянь
♦
läks maja eest mööda муніс керка водзті;
hääled kostsid kaupluse eest гӧлӧсъяс кылісны лавка водзсянь;
pühkisin natuke trepi eest чышкышті кильчӧ водзті;
särk on rinna eest verine дӧрӧмыс морӧсладортіыс вирӧсь
4. postp [gen] ära, küljest ära, eemale
♦
särgi eest tuli nööp ära дӧрӧмысь орис кизь;
võtsin käe silmade eest вешті киӧс син водзысь;
võta võti ukse eest ära кыскы ключсӧ ӧдзӧс томансьыс
5. postp [gen] kelle-mille vältimist, kellest-millest varjatud, kaitstud -ысь
♦
ta püüab end minu eest kõrvale hoida сійӧ меысь сайласьӧ;
hoidu rongi eest! видзчысь поездысь!;
ta on halb inimene, hoia end tema eest сійӧ лёк морт, видзчысь сыысь;
ma ei varja sinu eest midagi ме нинӧм тэысь ог дзеб;
põlde tuli kaitsta üleujutuste eest муяс коліс видзны ойдӧмысь
6. postp [gen] kelle-mille asemel, kellega-millega võrdselt пыдди, туйӧ
♦
mine minu eest мун ме пыдди;
maksan ka sinu eest ме мынта тэысь тшӧтш;
alustass oli tuhatoosi eest пепельнича туйӧ вӧлі блюд;
töötab kahe eest уджалӧ кык пыдди
7. postp [gen] varem, teatud aeg tagasi сайын
♦
viie aasta eest вит во сайын;
see juhtus mõne minuti eest тайӧ вӧлі некымын минут сайын
8. postp [gen] mille väärtuses, mille vastu, mille tasuks, vastutasuks -ысь
♦
andis kauba poole hinna eest сетіс тӧварсӧ джын донсьыс;
aitäh eest ei saa midagi аттьӧсьыд нинӧм он босьт;
hea töö eest premeerima бур уджысь премируйтны;
aitäh abi eest аттьӧ отсӧгысь;
mille eest teda karistati? мыйысь сійӧс мыждісны?

ehitamine <ehitamine ehitamise ehitamis[t ehitamis[se, ehitamis[te ehitamis/i 12 s> стрӧитӧм, лэптӧм
♦
elamute ehitamine олан керкаяс лэптӧм;
elektrijaamade ehitamine электростанцияяс лэптӧм;
ehitamine oli täies hoos стрӧитчисны тыр ӧдӧн

ehkki <'ehkki konj> кӧть
♦
ta pani tule põlema, ehkki oli juba valge сійӧ биасис, кӧть и югыд нин вӧлі;
ta tuli, ehkki hilinemisega сійӧ локтіс, кӧть и сёрмыштіс

elamine <elamine elamise elamis[t elamis[se, elamis[te elamis/i 12 s>
1. elu, olemine олӧм
♦
see teeb elamise lausa võimatuks таысь олӧмыс [лоӧ] дзик шогмытӧм;
elamiseks sobiv paik овны шогмана ин
2. eluase оланін; majapidamine овмӧс
♦
korralik elamine прамӧй овмӧс;
tulime teie uut elamist vaatama локтім тіянсьыд выль оланінтӧ видзӧдлыны;
kohvris oli kogu ta kasin elamine чемоданас вӧлі сылӧн став неыджыд овмӧсыс

enese sg gen <- enese ennas[t -, enes[te 'end[id 00 pron>; enda sg gen <- 'enda 'end -, 'end/i 'end[id 00 pron> vt ka ise2
1.
♦
pani mu enese kõrvale istuma пуксьӧдіс менӧ аскӧдыс орччӧн;
mida see raamat endast kujutab? кутшӧмджык тайӧ небӧгыс?;
tundke ennast nagu kodus! кутӧй асьнытӧ гортаныд моз;
ta hindab end üle асьсӧ вывті вылӧ донъялӧ;
pomises midagi enda ette ныр улас мыйкӧ намӧдіс;
ta oli enda hästi ära peitnud сійӧ вӧлі бура дзебсьӧма;
ära sega end teiste asjadesse! мукӧдлӧн делӧясӧ эн сюйсьы!;
tõmbas enese küüru сійӧ мышкыртчис;
poiss ajas enda sirgu зон веськӧдчис
2. rõhutab kuuluvust
♦
enda muredest ta ei räägi аслас тӧждъяс йывсьыс сійӧ оз висьтась;
ta on enese meelest kangesti tark ас думсьыс сійӧ зэв вежӧра

eriti <eriti adv> торъя [нин], торйӧн [нин]
♦
eriti tähtis asi торъя нин тӧдчанатор;
eriti palju торъя уна;
eriti viimasel ajal торйӧн нин бӧръя каднас;
mitte eriti tark абу торъя сюсь;
marju, eriti mustikaid, oli palju вотӧсыс, торйӧн нин чӧдйыс, вӧлі уна

esialgu <+'algu adv> algul первойсӧ; esmalt veel ӧні … на
♦
sellest ei tohi esialgu keegi teada ӧні та йылысь некодлы оз на позь тӧдны;
esialgu oli raske, hiljem harjusin первойсӧ сьӧкыд вӧлі, сэсся велалі

et <'et konj>
1. üldistab, väljendab viisi ja tagajärge мый
♦
on hea, et sa tulid бур, мый тэ локтін;
mõtlesin, et sa ei tulegi чайті, мый тэ он и лок нин;
tõmbas nii, et nöör katkes кыскыштіс сідз, мый гезйыс орис;
juhtus nõnda, et pidin ära sõitma артмис сідз, мый меным ковмис мунны;
lahkus, ilma et oleks sõnagi lausunud муніс кыв шутӧг
2. väljendab otstarvet мед, медым
♦
võttis raamatu, et natuke aega lugeda босьтіс небӧг, мед лыддьысьыштны;
tulime siia, et teid aidata локтім татчӧ тіянлы отсавны;
tõusin kikivarbaile, et paremini näha сувті кок чунь йылӧ, медым бурджыка аддзыны
3. väljendab põhjust сы вӧсна мый, сы вӧсна, мый, да
♦
et midagi teha ei olnud läksin kinno нинӧм вӧлі вӧчнысӧ да, муні киноӧ;
ütlesin seda sellepärast, et mul oli õigus шуи тайӧс сы вӧсна, мый вӧлі прав;
kõik läksid tuppa, sellepärast et väljas oli tuuline ставӧн пырисны, сы вӧсна мый ывлаас вӧлі тӧла
4. väljendab soovi мед
♦
tahan, et kõik hästi läheks кӧсъя, мед ставыс артмас

ette kujutama думыштны, син водзӧ вайӧдны
♦
ta oli oma tulevikku teistsugusena ette kujutanud ассьыс водзӧ олӧмсӧ сійӧ мӧд ногаӧн думайтіс;
püüan ette kujutada, kuidas kõik oli видла син водзӧ вайӧдны, кыдзи ставыс вӧлі;
kujuta ette, ta jättis tulemata! думышт, сійӧ эз лок!

ette teatama eelnevalt teatama водзвыв юӧртны
♦
remonditöödest oli aegsasti ette teatatud дзоньтасян удж йылысь вӧлі водзвыв юӧртӧма

habras <habras h'apra habras[t -, habras[te h'apra[id 07 adj>
1. чийӧб, жеб; murduv жугласян, чегъясьысь; ebakindel жеб, омӧль
♦
habras jää жугласян йи;
haprad oksad чегъясьысь увъяс;
habras neiu чийӧб ныв;
habras kehaehitus жеб туша;
nende side oli liiga habras на костын йитӧдыс вӧлі вывті жеб
2. halb, täbar омӧль
♦
asi läheb hapraks делӧыс омӧль

haud <h'aud haua h'auda h'auda, h'auda[de h'auda[sid & h'aud/u 22 s> гу
♦
sügav haud джуджыд гу;
mahajäetud haud эновтӧм гу;
tundmatu sõduri haud тӧдтӧм салдатлӧн гу;
hauda kaevama гу кодйыны;
kirstu hauda laskma горт гуӧ сюйны;
hauda lahti kaevama гу восьтны;
hauda panema {keda} гуӧ сюйны {кодӧскӧ};
ümberringi oli vaikne nagu hauas гӧгӧр вӧлі гуын кодь чӧв

hoidma <h'oid[ma h'oid[a hoia[b h'oi[tud, h'oid[is h'oid[ke 34 v>
1. millest-kellest kinni pidama, haardes pidama кутны
♦
raamatut käes hoidma небӧг киын кутны;
mappi kaenlas hoidma папка киняулын кутны;
last süles hoidma кагаӧс моздорын кутны
2. mingis kohas v seisundis v asendis olla laskma видзны, кутны
♦
ahelais hoidma чеп йылын видзны;
külmas hoidma кӧдзыдын видзны;
sõrmi harali hoidma чунь паськӧдӧмӧн кутны;
hoian raha lauasahtlis сьӧмӧс видза пызан жырйын;
hoidis käed taskus кисӧ зептас кутіс;
lapsed hoidsid toa puhta челыдь видзисны жырнысӧ сӧстӧма;
hoidke käed ja jalad soojas китӧ-коктӧ шоныдын видзӧй;
suutsin end vaevu püsti hoida муртса верми кок йылын ӧшйыны
3. säilitama, alal hoidma, säästlikult kasutama видзны
♦
raha hoidma сьӧм видзны;
saladust hoidma гусятор видзны;
hoidke puhtust! сӧстӧма олӧй!;
oma asju hoidma ассьыд кӧлуй видзны;
toas oli pime, sest hoiti küünlaid жырйын вӧлі пемыд, сы вӧсна мый видзисны сись
4. hoolitsema, järele valvama видзны
♦
last hoidma кага видзны;
karja hoidma пода видзны;
taat jäeti kodu hoidma пӧльӧс колисны горт овны

hääl <h'ääl hääle h'ääl[t h'ääl[de, hääl[te h'ääl[i 13 s>
1. гӧлӧс, гор, вом шы
♦
hele hääl гора гӧлӧс;
kile hääl чилзан гӧлӧс;
kõrge hääl вӧсни гӧлӧс;
madal hääl кыз гӧлӧс;
mahe hääl небыд гӧлӧс;
nõrk hääl лӧнь гӧлӧс;
lapsehääl челядь гӧлӧс;
lauluhääl сьылан гӧлӧс;
ninahääl назган гӧлӧс;
sisehääl пытшкӧсса гӧлӧс;
häälte lugemine кипас арталӧм;
suure häälega, täie häälega тыр горӧн;
valju häälega, valjul häälel гора гӧлӧсӧн;
poole häälega, poolel häälel джын гӧлӧсӧн;
häält kaotama гӧлӧстӧммыны;
häält kõrgendama гӧлӧс лэптыны;
tundsin ta hääle järgi v häälest ära ме сійӧс гӧлӧс сертиыс тӧді
2. heli шы, гор
♦
öise metsa hääled войся вӧрса шыяс;
flöödi hääled флейта шыяс
3. hääletamise teel avaldatud otsus гӧлӧс, кипас
♦
kolm häält oli poolt ja kuus vastu куим гӧлӧс вӧлі дорыс да квайт паныд

igav <igav igava igava[t -, igava[te igava[id 02 adj> гажтӧм
♦
igav töö гажтӧм удж;
igav elu гажтӧм олӧм;
igav raamat гажтӧм небӧг;
meil oli seal igav сэні миян вӧлі гажтӧм

ikka <'ikka adv>
1. alati век
♦
ikka ja alati помся;
ikka ja jälle выльысь и выльысь, бара на;
tal oli õigus nagu ikka сійӧ прав, кыдз и век;
ikka ja jälle meelde tuletama бара на казьтывны
2. veelgi век на, пыр на
♦
ikka veel valas vihma век на зэрис;
ta on ikka veel siin сійӧ пыр на тані
3. siiski век жӧ
♦
tulid ikka век жӧ локтін;
no küll ikka sajab но и кисьтӧ;
vaadata võime ikka видзӧдлыны век жӧ вермам

ingel <'ingel 'ingli 'ingli[t -, 'ingli[te 'ingle[id 02 s> идӧг, андел, ангел
♦
kaitseingel мортӧс видзысь идӧг;
surmaingel сурым идӧг;
laps oli tõeline väike ingel кагаыс вӧлі ичӧт андел кодь дзик

jagu <jagu j'ao jagu j'akku, jagu[de jagu[sid 18 s>
1. osa, jaotamise v jagunemise tulemus юкӧн; osasaam пай
♦
suurem v enam jagu rukist oli lõigatud унджык рудзӧгыс вӧлі вундӧма;
igaüks sai saagist oma jao кыйдӧссьыс быдӧнлы вичмис аслас пай
2. kõnek kuuluvuse puhul, kelle-mille oma -лӧн
♦
minu jagu менам;
isa jagu батьлӧн;
jalgratas on isa jagu велосипедыс батьлӧн;
kelle jagu see on? кодлӧн тайӧ?
3. mõõdu, määra v aja puhul
♦
ta on minust pea jagu pikem сійӧ меысь юр вылӧ кымын кузьджык;
lõhkusin nädala jao puid valmis поткӧдлі вежон кежлӧ кымын пес;
panges on liitri jagu vett ведраас литра кымын ва;
ostsin meetri jagu riiet ньӧби метра кымын дӧра;
lund on juba paras jagu maas лымйыс муас унакодь нин;
selleks kulub üks jagu aega та вылӧ ковмас унакодь кад;
hommikust jagu ööd hakkas sadama асъядорыс зэрмис;
see juhtus sügisest jagu talve тайӧ вӧлі тӧвладорыс

jahe <jahe jaheda jaheda[t -, jaheda[te jaheda[id 02 adj> õhk, tuul jms ыркыд; vesi jms кӧдзыд; ülekantud tähenduses кӧдзыд
♦
jahe õhk ыркыд сынӧд;
jahe ilm ыркыд поводдя;
jahe vesi кӧдзыд ва;
jahe ruum ыркыд жыр;
jahe vastuvõtt кӧдзыда примитӧм;
jahe vastus кӧдзыд вочакыв;
suvi oli üsna jahe гожӧмыс вӧлі ыркыдкодь;
ega sul jahe ei ole? тэныд абу кӧдзыд?

jaotama <j'aota[ma j'aota[da j'aota[b j'aota[tud 27 v> юкны ► sama päritoluga sama päritoluga jagama
♦
raha jaotama сьӧм юкны;
saaki jaotama кыйдӧс юкны;
tuba oli vaheseinaga kaheks jaotatud жырсӧ вӧлі вежӧсалӧма кык пельӧ;
klass jaotati kolme rühma классӧ юкисны куим группа вылӧ;
häälikud jaotatakse helilisteks ja helituteks шыяс юксьӧны гораяс да гортӧмъяс вылӧ

jook <j'ook joogi j'ooki j'ooki, j'ooki[de j'ooki[sid & j'ook/e 22 s> юан, юантор
♦
kange jook крепыд юантор;
kuumad joogid пӧсь юанъяс;
alkohoolsed joogid вина-сур, кода юанторъяс;
meejook маа юан;
tervisejook бурдӧдан юантор;
vägijook коддзӧдан юан;
joogiks oli ainult paljas vesi юны вӧлі куш ва;
laual oli rikkalikult sööke ja jooke пызан вылын вӧлі уна сёян да юан

just <j'ust adv, interj>
1. nüüdsama, äsja тшук, буретш, сӧмын
♦
jõudsin just koju тшук вои гортӧ;
päike oli just tõusnud шондіыс вӧлі сӧмын петӧма;
olin just magama jäämas буретш унмовся вӧлі
2. nimelt буретш, тшук; täpselt дзик, стӧч
♦
just praegu буретш ӧні;
just niisugune тшук татшӧм;
just nii стӧч сідз;
käed on külmad just nagu jäätükid киыс дзик йи тор кодь кӧдзыд

jutt <j'utt jutu j'uttu j'uttu, j'uttu[de j'uttu[sid & j'utt/e 22 s>
1. jutuajamine, kõnelus сёрни; kuuldus сёрни-басни
♦
vali jutt гора сёрни;
kuulujutt сёрни-басни;
laimujutt суклясьӧм;
vigurijutt сӧрӧм;
kellest on jutt? код йылысь сёрниыс?;
vähese jutuga этша кывъя;
suure jutuga сёрниа, варов;
mul on sulle üks jutt меным колӧ тэкӧд сёрнитны;
ära aja hullu juttu эн сӧр;
ta jutt läks mul kõrvust mööda ме пель пыр лэдзи сылысь сёрнисӧ;
tal jutt jookseb kõnek сійӧ мастер сёрнитны;
mis jutt see olgu! мыйсяма тайӧ сёрни!;
tühi jutt! сӧрӧм!;
jutusse sekkuma сёрниӧ сюйсьыны, сёрниӧ пырӧдчыны;
jääb nii, nagu jutt oli коляс сідз, кыдзи сёрниыс вӧлі;
käivad kõvad jutud ёна ветлӧны сёрнияс;
tema kohta käivad igasugused jutud сы йылысь быдсяма сёрниыс ветлӧ
2. kirj lugu висьт
♦
põnev jutt интереснӧй висьт;
loomajutt пемӧсъяс йылысь висьт;
naljajutt серамбана висьт;
ulmejutt фантастическӧй висьт

jutustus <jutustus jutustuse jutustus[t jutustus[se, jutustus[te jutustus/i 11 s>
1. jutustamine, jutt висьтасьӧм, висьт
♦
õpetaja jutustus oli sisukas ja elav велӧдысьлӧн висьтыс вӧлі тӧлка да кыпыд;
lapsed kuulasid vanaema jutustust челядь кывзісны пӧчлысь висьтасьӧмсӧ
2. kirj proosateos висьт
♦
ajalooline jutustus историческӧй висьт;
värssjutustus кывбура висьт

jõudma <j'õud[ma j'õud[a jõua[b j'õu[tud, j'õud[is j'õud[ke 34 v>
1. jaksama, suutma, võimeline olema вермыны; ajaliselt suutma удитны
♦
ei jõua enam jalul seista ог вермы сэсся кок йылын сулавны;
tõmba nii kõvasti kui jõuad мый вынсьыд кыскы;
ma ei jõudnud end tagasi hoida ме эг вермы кутчысьны;
kas jõuate veel edasi minna? верманныд на водзӧ мунны?;
koduhaned ei jõua lennata гортса дзодзӧгъяс оз вермыны лэбавны;
jõudsime rongile удитім поезд вылӧ;
jõudsin lõunavaheajal poes ära käia ӧбед дырйи удиті ветлыны лавкаӧ;
ma ei jõua sinuga sammu pidada ме тэ бӧрся ог удит
2. tulema, saabuma воны
♦
koju jõudma гортӧ воны;
finišisse jõudma финишӧ воны;
mäetippu jõudma гӧра йылӧдз воны;
rong jõuab jaama kolme minuti pärast поездыс воас вокзалӧ куим минут мысти;
ööseks jõuame linna вой кежлас воам карӧдз;
tagaajajad jõudsid meile kannule вӧтчысьяс вӧтӧдісны миянӧс;
hüüe ei jõudnud minu kõrvu горӧдӧмыс эз во менам пельӧдз;
päikesevalgus ei jõua ookeani põhja шонді югыдыс океан пыдӧсӧдз оз во
3. seisundisse, olekusse, olukorda jõudma воны
♦
eesmärgile jõudma мог олӧмӧ пӧртны;
järeldusele jõudma кывкӧртӧдӧ воны;
keskikka jõudma шӧр арлыдӧдз овны;
kokkuleppele jõudma сёрнитчыны;
veendumusele jõudma гӧгӧрвоны;
võidule jõudma вермыны;
semester jõuab lõpule семестр помасьӧ;
aeg oli jõudnud üle kesköö кадыс вӧлі вой шӧр бӧр

kaua <kaua adv> дыр
♦
päris kaua дыркодь;
ta oli kaua ilma tööta сійӧ дыр уджтӧмаліс

keerutama <keeruta[ma keeruta[da keeruta[b keeruta[tud 27 v>
1. keerlema panema, korduvalt keerama бергӧдлыны; ennast бергавны; keerdu ajama гартны
♦
ratast keerutama кӧлеса бергӧдлыны;
nööri keerutama гез гартны;
tüdruk keerutas end kaua peegli ees ныв дыр бергаліс рӧмпӧштан водзын
2. ringe v keerde tegema бергавны
♦
pea kohal keerutas kull юр весьтын бергаліс кутш
3. rulli v rõngasse keerama гаровтны
♦
eit keerutas pähe juuksekrunni пӧч гаровтіс юрсисӧ балябӧжас [тутурӧ]
4. piltl jutuga laveerima мудеравны; juttu heietama кузя висьтавны
♦
räägi, kuidas asi oli, ära keeruta! висьтав, кыдзи вӧлі, эн мудерав!;
kõneleja keerutas pikalt-laialt, aga asja tuumani ei jõudnudki сёрнитысьыс кузя висьтасис, а сюрӧсӧдзыс эз и во

kestma <k'est[ma k'est[a kesta[b keste[tud, k'est[is k'est[ke 34 v> vältama, jätkuma кыссьыны; püsima лоны
♦
pidu kestis hommikuni гажӧдчисны асылӧдзыс;
vihmasadu kestis terve öö зэрис войбыд;
sõda oli kestnud juba aastaid войнаыс кыссис уна во нин

kindlustama <kindlusta[ma kindlusta[da kindlusta[b kindlusta[tud 27 v>
1. kindla[ma]ks, tugeva[ma]ks muutma зумыдмӧдны, ёнмӧдны
♦
jõekallas oli kindlustatud plaatidega ю дорсӧ вӧлі ёнмӧдӧма плитаясӧн
2. kindlustuslepingut sõlmima страхуйтны
♦
elu kindlustama олӧм страхуйтны

kitsas <kitsas k'itsa kitsas[t -, kitsas[te k'itsa[id 07 adj>
1. väikese laiusega векни, векньыд
♦
kitsas koridor векни коридор;
kitsad huuled вӧсни пар;
kitsad õlad векни пельпом;
kitsa ninaga kingad векньыд ныра тупли
2. pigistav дзескыд, тшыгӧм
♦
liiga kitsad kingad вывті тшыгӧм тупли
3. ruumilt ebapiisav дзескыд
♦
bussis oli kitsas автобусын вӧлі дзескыд

klaar <kl'aar klaari kl'aari kl'aari, kl'aari[de kl'aari[sid & kl'aar/e 22 adj, s> adj kõnek selge югыд, ясыд
♦
klaar taevas югыд енэж;
klaar vesi сӧдз ва;
klaar mõistus ясыд мывкыд;
öö oli klaar войыс вӧлі сэзь

koguni <koguni adv>, ka kogunisti
1. isegi весиг
♦
oli väga soe, koguni palav вӧлі зэв шоныд, весиг жар
2. sootuks, täiesti дзик
♦
seal on koguni teine kliima сэні дзик мӧд климат

kohati <kohati adv>
1. paiguti, siin-seal кӧнсюрӧ, кытъяскӧ
♦
tee oli kohati porine кытъяскӧ туйыс вӧлі няйт;
kohati sajab кӧнсюрӧ зэрӧ
2. aeg-ajalt, ajuti корсюрӧ, кытъяскӧ
♦
kohati ta hääl katkes корсюрӧ сылӧн гӧлӧсыс торксьыліс

kole <kole koleda koleda[t -, koleda[te koleda[id 02 adj>
1. hirmus, kohutav лёк, повзьӧдлана; suur зэв, вывті
♦
nägin koledat und лёк вӧт вӧталі;
poisil oli kole tahtmine kinno minna зонка зэв ёна кӧсйис ветлыны киноӧ;
kardan koledal kombel зэв ёна пола
2. ebameeldiv, vastumeelsust äratav лёк; inetu мисьтӧм
♦
kole ilm лёк поводдя;
kole käekiri мисьтӧм гижанног