MÄRKSÕNAD on murdes kasutatavad sõnad poolpaksus kirjas. Mitu märksõna on koos esitatud kas häälikuvariantide puhul (atr ~ atra; hani, ani) või juhul kui kujult ja sisult lähedased sõnad esinevad tähestikus kõrvuti (lappess, lappesse). Sarnase kujuga omaette märksõnad on eristatud numbritega (ehe1, ehe2). Märksõnaks olev käändsõna on harilikult ainsuse nimetavas käändes ja tegusõna ma-tegevusnime vormis. Mitmuslikule märksõnale järgneb lühend mitm (püksüd mitm). Liitsõnaliste märksõnade osiseid eraldab püstkriips (ammu|aigane).
Märksõnale järgnevad MUUTEVORMID noolsulgudes (jogi <jue, joge>) – käändsõnadel omastav ja osastav kääne, tegusõnadel võimaluse korral da-tegevusnimi ja ainsuse 1. pööre. Sama muutevormi variantide vahel on tilde, eri vormide vahel koma (aid <aia ~ aja, aida>). Muid muutevorme on esitatud vastavalt vajadusele (aetuma <aetuda, (ta) aetu>). Kui koos esitatud märksõnadel on erinevad muutevormid, on need vastavalt rühmitatud (lipligäs <liplikä, lipligäst>, liplik <lipliga, liplika>). Mõnikord on lisatud täiendavat teavet sõna kasutuse kohta (hrl sisekohakäänetes).
TÄHENDUSSELETUSED, mida üksteisest eraldab koma, väljendavad sama tähendust, täpsustades selle sisu. Semikoolon eristab sisult pisut erinevaid tähendusvarjundeid. Suuremate tähenduserinevustega plokid on tähistatud numbritega. Alltähendusi ning sõnaühendeid eristavad põhitähendusest püstkriipsud (||). Mõnikord eelneb seletusele sõnaliigi nimetus (ega 1. sides, 2. määrs; kade <kadeja, kadeja> omds, nimis). Kogu tähendust iseloomustavad stiilimärgendid (piltl, hlv, nlj) paiknevad enne seletust. Taime- ja loomanimetustele on lisatud ladinakeelsed terminid sulgudes kaldkirjas, näiteks: kammilas ’lest’ (Platichtys flesus).
Kaldkirjas NÄITED algavad suurtähega. Näitelausele järgnev kohalühend märgib küla või piirkonda, kust lause pärineb. Vajaduse korral on näitele lisatud kirjakeelne tõlge suure algustähega või kommentaar (väikese algustähega sulgudes). Ümarsulud eraldavad näitelauses kirjakeelseid täpsustusi ja selgitusi. Näite stiili (hlv, nlj) või liiki (kõnekäänd, mõistatus) iseloomustav märgend on pärast kohalühendit. Mõistatuse lahendus on märgendi järel sulgudes.
VIITED juhatavad teise märksõna juurde. Vrd (võrdle) osutab sarnase tähendusega märksõnale (püksüd Vrd housud), vt (vaata) näitab märksõna, kus vastavat sõna käsitletakse (abe vt habe).
| ` | Sõna järgsilbi pearõhku tähistab rõhumärk (ai`teh, ma`ilmadu). |
| ˛ | Silbivahemärk näitab vajaduse korral täishäälikute kuulumist eri silpidesse (ka˛asse 'kahasse', lage˛ik 'lagendik'). |
| ~ | Tilde eraldab märksõnavariantide või muutevormide rööpkujusid (ilgesti ~ ilgest). |
| < > | Noolsulgudes on märksõna muutevormid (<avi, abi>). |
| | | Püstkriips eraldab liitsõna osiseid märksõnas ja muutevormides (edel|tuul <edel|tuule, edel|tuuld>). |
| || | Paralleeljoonte taga on sõnaühend või põhitähendusest erinev alltähendus. |
| ( ) | Ümarsulgudes on täpsustused, lisamärkused ja kommentaarid. |
| ▪ | Musta ruudukese järel algavad näitelaused. |
| ; | Semikoolon eraldab näitelauseid või tähendusrühmi. |
| ‿ | Ühenduskaar näitab lühenenud sõna kokkuhääldust naabersõnaga (s‿kelgaga vedi ’siis kelguga vedas’). |
| = | Võrdusmärgile järgneb mõistatuse lahendus (= pastel). |
| ŋŋ | Kirjakeelse nõrgaastmelise ng-ühendi asemel hääldatakse murdes ŋŋ (kaŋŋas). |
Veebiversioonis on kohanimed välja kirjutatud. Raamatus kasutatud lühendid on
| Ju | Juminda |
| Ka | Kaberneeme |
| Ki-A | Kiiu-Aabla |
| Ko-A | Kolga-Aabla |
| Kol | Kolga rand |
| Kõn | Kõnnu rand |
| Le | Leesi |
| Pä | Pärispea |
| Sa | Salmistu |
| Su | Suurpea |
| Tam | Tammistu |
| Tap | Tapurla |
| Tu | Turbuneeme |
| Vi | Viinistu |
| Vir | Virve |
| ains | ainsus |
| ases | asesõna |
| eess | eessõna |
| hlv | halvustav |
| hrl | harilikult |
| hüüds | hüüdsõna |
| iroon | irooniline |
| lihtm | lihtminevik |
| mitm | mitmuses, mitmuslik |
| määrs | määrsõna |
| nimis | nimisõna |
| nlj | naljatlev |
| om | omastav kääne |
| omds | omadussõna |
| os | osastav kääne |
| piltl | piltlik |
| sides | sidesõna |
| sõimus | sõimusõna |
| tagas | tagasõna |
| tud-kesks | tud-kesksõna |