Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

kas <adv> agā, või, kas
♦ Näitelaused:
Kas sa võtad mind mu ilusate silmade pärast? Agā sa võtād mīnda miʼn knaššõd sīlmad pierāst?
Kas te teate? Või tēg tīedat?
Ma ei tea, kas ta tuleb. Ma äʼb tīeda, või ta tulāb.
Kas sa lähed? Kas sa lǟʼd?

mööda <prep, postp, adv>
1. vastu iʼļ
♦ Fraasid ja väljendid:
mööda pead lüüa – iʼļ pǟ raʼbbõ;
mööda näppe lüüa – iʼļ sūormõd raʼbbõ;
vastu pead (kaela) anda – andõ iʼļ pǟ (kaʼggõl)
2. adv piʼddõz
♦ Näitelaused:
Nii läheb mööda, et ei vaatagi su peale, aga läheb mööda ette. Neʼi lǟʼb piʼddõz, ku mit äʼb vaņtõl siʼn pǟlõ, agā lǟʼb piʼddõz jeʼddõ.
Ta läheb tõlke autori ja keele küsimusest mööda. Ta lǟʼb tulkõm autor ja kīel kiʼzzimizõn piʼddõz.
Ma lähen sinust mööda. Ma lǟʼb siʼnstõ piʼddõz.
♦ Fraasid ja väljendid:
mööda lasta – piʼddõz laskõ;
mööda minna – piʼddõz lǟʼdõ;
mööda saada – piʼddõz sǭdõ
3. prep, postp piʼds
♦ Näitelaused:
Lehmad jooksevad mööda tatte. Nīʼemõd aʼilõbõd piʼds päkīdi.
Ta sai oksaga mööda silmi. Ta sai oksāks piʼds siļmi.
♦ Fraasid ja väljendid:
merd mööda – piʼds mīerda;
maad mööda – piʼds mǭdõ;
metsa mööda – piʼds mõtsõ;
mööda kive ja kände – piʼds kivīdi ja kāndidi;
mööda randa – piʼds randõ;
mööda teed – piʼds riekkõ;
mööda suurt silda – piʼds sūrdõ sildõ

tuline <adj> tuʼļļi
♦ Näitelaused:
Supp on tuline nagu tuli. Zup uʼm tuʼļļi neʼiku tuʼļ.
Ma teen su tuliseks – kas armastusega või tulega. Ma tīʼeb siʼn tuļīzõks – või ārmaztimizõks agā tuʼlkõks.
Sa oled nii tuline jooksja, nagu torgiksid sind takjad. Sa ūod neʼi tuʼļļi aʼiliji, neʼiku dadžād sīnda siskāks.