Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

asi <s>
1. olukord või asjaolu ažā
♦ Näitelaused:
Asi on selline, et ma homme ei ole kodus. Ažā uʼm seļļi, ku ma mūpõ äʼb lī kuoʼnnõ.
See on minu asi, see ei ole sinu asi. Se uʼm miʼn ažā, se äʼb ūo siʼn ažā.
Mis see sinu asi on? Mingi ažā siʼnnõn sīest?
Asi on korras. Ažā uʼm tīʼedõd.
2. ese ažā
♦ Näitelaused:
Laual on palju asju. Lōda pǟl uʼm pǟgiņ aʼžḑi.
♦ Fraasid ja väljendid:
hea asi – jõvā ažā;
leitud asi – lieudtõt ažā;
pisiasi – vǟʼki ažā

ausalt <adv> oʼvlistiz
♦ Näitelaused:
Kui sa ausalt teenid oma leiba. Ku sa oʼvlistiz peļūd eņtš leibõ.

ehitada <v> bõuvõ, eitõ
♦ Näitelaused:
Nii suuri paate ei ehitatud. Neʼi sūŗi laijḑi iʼzt bõuvõtõ.
Ta tõi mehed veskit ehitama. Ta tuoi mīʼed suʼdmaļtõ bõuvõm.
Brõkšā talu olevat ehitanud üks rootslane. Brõkšā kǭrandt vȯļļi eitõn ikš rūotšli.

eksida <v>
1. äpārtõ, jeksõ
♦ Näitelaused:
See ei ole tõsi, ta eksib. Se äʼb ūo tuoʼž, ta jeksūb.
2. teed kaotada muʼļḑõ
♦ Näitelaused:
Ta eksis ära metsa. Ta muʼļḑiz jarā mõtsõ.
Inimene on tee pealt ära eksinud. Rištīng uʼm jarā muʼļḑõn riek pǟldõst.

hunt <s> suʼž
♦ Näitelaused:
Ma nägin hunti. Ma neiz sutā.
Kui oled huntide hulgas, siis ulu nendega kaasa. Aʼž ūod sudūd siegās, siʼz kouk näntõn īņõ.
Susi sind söögu! Laʼz suʼž sīnda tõmbõg!
Kui sa hundist räägid, siis ta tuleb ka. Ku sa iʼļ suʼd rõkāndõd, siʼz ta tulāb ka.

hävitada <v> nītsiņtõ, ulzõ kǭʼtõ, pūoštõ
♦ Näitelaused:
See loom hävitatakse ära, kui ei ole vaja. Sīe lūomõ nītsiņtõb jarā, ku äʼb ūo vajāg.
Lutikaid ei saa nii kergesti hävitada. Plakīdi äʼb või neʼi kievāmstiz nītsiņtõ.

hääl <s> ēļ
♦ Näitelaused:
Hääl kõlab. Ēļ kilūb.
Hääl on ära. Ēļ uʼm vizās.
Ta tõstab oma häält, kui on vihane. Ta nustāb eņtš ēļ iʼlzõ, ku uʼm kõʼzzi.
Häält ei ole, sa oled külmetanud. Īeldõ äʼb ūo, sa ūod kīlmatõn.
Nad laulsid mitmel häälel. Ne lōlizt pǟgiņ īeldkõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
jäme hääl – jaʼmdi ēļ;
hele hääl – sieldõ ēļ;
kuuleb häält – kūlõb īeldõ

kaine <adj> sieldõ, tijā
♦ Näitelaused:
Tule kaine peaga! Tuʼl sieldõ pǟkõks!
Ükski päev sa ei ole kaine. Mitikš pǟva sa äʼd ūo tijā.

kasvada <v> kaʼzzõ
♦ Näitelaused:
Nüüd on Tsälmõti jõgi kinni kasvanud. Paldīņ Tsäʼlmõt joʼug uʼm viʼzzõ kaʼzzõn.
See kasvab kui seen: täna ei ole, homme on poolkuivanud. Se kazāb ku sēņ: tämpõ äʼb ūo, mūpõ līb pūolkuijõn.
Liigliha kasvab sisse. Vȭrõzlejā kazāb siʼzzõl.
♦ Fraasid ja väljendid:
sisse kasvada – siʼzzõl kaʼzzõ;
suureks kasvada – sūrõks kaʼzzõ;
kinni kasvada – viʼzzõ kaʼzzõ

kui <konj, adv>
1. võrdlustes äbku, kui
♦ Näitelaused:
Kalurid püüdsid rohkem kilusid kui silke. Kalāmīʼed vejīzt jemīņ brēțliži äbku sīļkidi
♦ Fraasid ja väljendid:
laulab kui lind – lōlab kui lind
2. tingimust väljendava kõrvallause alguses aʼž, ku
♦ Näitelaused:
Kui ma saan, siis ma toon. Aʼž ma sǭb, siʼz ma tūob.
Ma tulen siis, kui sa oled kodus. Ma tulāb siz, ku sa līd kuoʼnnõ.
3. adv ku
♦ Fraasid ja väljendid:
kui palju – ku pǟgiņ;
kui kaua – ku kōgiņ

kõhn <adj> vǭʼjli, grabā
♦ Näitelaused:
Nii kõhn, muud ei ole kui luu ja nahk. Neʼi vǭjli, mūd äʼb ūo, ku lū ja nǭʼgõ.
Ta jääb kõhnaks. Ta īeb vǭʼjlizõks.
See naine on kõhn nagu va soolalest. Se nai uʼm vǭʼjli nemē va pīkliestā.

käsi <s>
1. keʼž
♦ Näitelaused:
Teine on tema käe all, ta võttis oma käe alla. Tuoi uʼm täʼm käʼd allõ, ta võtīz eņtš käʼd alā.
Ta on käte-jalgadega selle vastu. Ta uʼm kädūd-jālgadõks sīen vastõ.
Ta hoiab seda enese käes oma viimase otsani. Ta pidāb sīe eņtš käʼdsõ eņtš perīz tutkām sǭņõ.
Ma sain selle neiu enese kätte. Ma sai sīe neitst eņtš käʼddõ.
Ma sain raamatu kätte. Ma sai rǭntõ käʼddõ.
Ta murrab oma käsi, ta on vihane. Ta mūrdab eņtš keʼžži, ta uʼm kõʼzzi.
See on tema kätetöö. Se uʼm täʼm käʼd tīe.
Ma palun ta kätt – kui ma tahan teda naiseks. Ma pǭlab täʼm kätā – ku ma tǭʼb tǟnda nāizõks.
Ära tõsta oma kätt tema vastu, siis ei lähe hästi! Alā nustā eņtš kätā täʼm vastõ, siʼz äʼb lī jõvīst!
Ära tõsta tema pärast kätt! Alā nustā eņtš kätā täʼm pierāst!
Ta kannab mind kätel heast meelest. Ta kāndab mīnda kädūd pǟl jõvāst mīelstõ.
Ta elab oma käe peal, enese jaoks. Ta jelāb eņtš käʼd pǟl, eņtš pierāstõ.
See on mulle käe järgi, selline töö, mis edeneb. Se uʼm miʼn käʼd pieʼrrõ, seļļi tīe, mis lǟʼb.
Kõikidele ei olnud hobune käepärast. Amādõn iʼz ūo iʼbbi käʼd pierāst.
Käsi on tal küll kõva – kui paneb, siis on silmad väljas. Keʼž täʼmmõn uʼm kil vizā – ku panāb, siʼz attõ sīlmad ullõ.
Ta on mu käe all siis, kui mina olen see teadja – kuidas ma käsin, nii ta teeb. Ta uʼm miʼn käʼd allõ siʼz, ku minā uʼm se tīedaji – kui ma panāb, neʼi ta tīʼeb.
Ära pane oma kätt teise tasku! – kui tahad salaja võtta. Alā paʼn eņtš käʼd tuoiz kabātõ! – ku tǭʼd saʼlliz võttõ.
Pane käed kokku, peab jumalat paluma! Paʼn kädūd kuʼbbõ, uʼm jumālt pǭlamõst!
Ta pani käed tema külge – siis ta peab teda heaks. Ta paʼņ kädūd täʼm kilgõ – siʼz ta jõvāks tǟnda pidāb.
Pane käed kõrvale! Paʼn kädūd kilgõ!
Käed sügelevad – siis tahan teisele lüüa. Kädūd sõʼvlõbõd – siʼz ma tǭʼb tuoizõn raʼbbõ.
Mu kaed on nagu kinni seotud. Miʼn kädūd at neʼi ku viʼzzõ siʼdtõd.
Ma hoian sind käest kinni. Ma pidāb sīnda käʼdstõ vizās.
Nad tulid käsikäes. Ne tuʼļtõ, kädūd īʼdskuʼbsõ.
Ta on mu parem käsi. Ta uʼm miʼn jõvā keʼž.
Käsi ei kuula sõna. Keʼž äʼb kūl.
Käsi ei luba töötada. Keʼž äʼb vēļ jeʼllõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
parem käsi – jõvā keʼž;
vasak käsi – kurā keʼž;
õnnelik käsi – vȯndzi keʼž;
käeulatuses – käʼd tutkāmõs;
käed külge panna – kädūd jūʼrõ pānda;
käed kokku või risti panna – kädūd kuʼbbõ pānda;
kätt tõsta – kätā nustõ;
kindaid kätte panna – kīndidi käʼddõ pānda;
käega lüüa – käʼdkõks eitõ;
käsi külge panna – keʼžži jūʼrõ pānda;
käsi laotada – keʼžži laʼgtõ;
käsi puhtaks pesta – keʼžži pūʼdõks pieʼzzõ;
käsi rüpes hoida – keʼžži piʼddõ ripsõ;
enese käes pidada ~ enese valduses pidada – eņtš käʼds piʼddõ;
tagantkätt – iʼļ käʼd
2. pūol
♦ Fraasid ja väljendid:
parem pool – jõvā pūol;
vasem pool – kurā pūol

liha <s>
1. vȯzā
♦ Fraasid ja väljendid:
rasvane liha – līʼebi vȯzā;
loomaliha, lehmaliha – nīʼemõ vȯzā;
tailiha – puʼnni vȯzā;
soolaliha – sūoli vȯzā;
värske liha – priš vȯzā;
sealiha – sigā vȯzā;
lihaviilud – vȯzā škēʼlõd
2. ihu lejā
♦ Näitelaused:
Vaim on küll valmis, aga liha on nõder. Vaim kil uʼm vaļmõz, bet lejā uʼm nõʼddõr.
Peab ootama, kui ta kasvatab liha oma luudele, siis on inimese nägu. Uʼm vȯʼdlõmõst, ku ta kazātõb lejā eņtš lūd pǟlõ, siʼz uʼm rištīng nägū.

mingi <pron> mingi, äts|mingi
♦ Näitelaused:
Mingi uks ei ole korralikult kinni. Mingi ukš äʼb ūo riktig vizās.
♦ Fraasid ja väljendid:
ei mingi hinna eest – äʼb mingiz īnda jeʼdst

murda <v> murdõ
♦ Näitelaused:
Torm murrab puid. Tōvaz mūrdab pūḑi.
Ta murdis käe katki. Ta mūrdiz käʼd kațki.
Hunt murdis lamba maha. Suʼž mūrdiz lambõ mǭʼzõ.
Ta murrab oma keelt, kui ebaõigesti räägib. Ta mūrdab eņtš kīeldõ, ku äʼbriktig rõkāndõb.
♦ Fraasid ja väljendid:
kaela murda – kaʼggõlt murdõ;
katki murda – kațki murdõ;
läbi murda – leʼbbõ murdõ;
maha murda – mǭʼzõ murdõ;
endale teed murda – eņtšõn riekkõ murdõ;
sisse murda – siʼzzõl murdõ;
keelt murda – kīeldõ murdõ;
pead murda – pǟdõ murdõ

napilt <adv> knapīstiz, kitsāstiz, knappõ
♦ Näitelaused:
Kui nii napilt oli leiba, kus siis võis olla mingit rikkust. Aʼž neʼi kitsāstiz vȯʼļ lēbaks, kus siʼz võiž vȱlda mingizt rikūzt.
Ma sain napilt kingad jalga, kui ma pidin jooksma. Ma knappõ set sai kǟngad jalgõ, ku miʼnnõn vȯʼļ aʼilõmõst.

olend <s> lejā, lūodõg
♦ Näitelaused:
Ja kui Issand ei kahandaks neid päevi, ei saaks ükski olend päästetud. Ja aʼž Izānd äʼb lītõltõks nēḑi päuvḑi, äʼb sǭks mitikš lejā pästõd.
♦ Fraasid ja väljendid:
elusolend – jeʼlsõ lūodõg

probleem <s>
1. ažā
♦ Näitelaused:
Asi on selline, et ma homme ei ole kodus. Ažā uʼm seļļi, ku ma mūpõ äʼb lī kuoʼnnõ.
See on minu asi, see ei ole sinu asi. Se uʼm miʼn ažā, se äʼb ūo siʼn ažā.
Mis see sinu asi on? Mingi ažā siʼnnõn sīest?
Asi on korras. Ažā uʼm tīʼedõd.
Ma olin asja pärast Dundagas. Ma vȯʼļ ažā pierāst Dūoņigs.
2. problēm

proovida <v> koʼgtõ, aigõ, kǭʼļõ, prōvõ
♦ Näitelaused:
Ta proovis, kuidas auto tagasi sõidab ja kuidas keerab. Ta koʼgtiz, kui mašīn tāʼgiž broʼutšiji ja kui kīeriji.
Kass proovib oma küüsi, kas on kõvad. Kaš kǭʼļõb eņtš kīņtšidi, või at vizād.
♦ Fraasid ja väljendid:
jõudu proovida – joudõ kǭʼļõ;
ülikonda proovida – ǭʼriņi aigõ

siin <adv> sīʼḑ, sīʼḑš, sīʼḑšõ, täs, täsā
♦ Näitelaused:
Kui pole siin, siis seal. Ku äʼb ūo sīʼḑš, siʼz sǟʼl.
Nii väga hästi ei olevat, kui siin räägitakse. Neʼi väʼggi jõvīst äʼb vȯļļi, kui sīḑšõ rõkāndõbõd.
♦ Fraasid ja väljendid:
siin ja seal – sīʼḑš ja sǟʼl

süüa <v> sīedõ
♦ Näitelaused:
Ta sööb kõhu täis. Ta sīeb maʼg tǟʼdõks.
Ta sõi ära selle söögi. Ta sei ulzõ sīe sīemnāiga.
Ta sööb enesele kõike sisse. Ta sīeb eņtšõn aʼmmõ siʼzzõl.
Sööb nagu näljane, kui poleks süüa näinud. Sīeb neʼiku nǟlgali, ku äʼb vȯlks sīedõ nǟʼnd.
Ta sööb pika hambaga – ta sööb, kui ei ole tahtmist, kui ei maitse. Ta sīeb pitkād ambõdõks – ta sīeb, ku äʼb ūo tǭʼmõst, ku äʼb smek.
Ta sööb kogu suuga (~ suure suuga; ~ suu täis). Ta sīeb amā sūkõks (~ sūr sūkõks; ~ sū täuž).
Ise ei söö ja teisele ka ei anna. Īʼž äʼb sīe ja tuoizõn ka äʼb ānda.
Mees rikkus selle naise elu ära [~ pani selle naise perse]. Mīez sei sīe naiz pierzgõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
viletsalt süüa – švakkõ sīedõ

tiib <s> tībõz
♦ Näitelaused:
Lind võtab [~ paneb] oma pojad tiibade alla. Lind eņtš pūogad panāb tībõd alā.
Me oleme su tiibade all – kui on vaesed inimesed ja on selline hea inimene, kes annab koha, varju. Mēg ūomõ siʼn tībõd allõ – ku attõ joutõmd roʼvd ja uʼm seļļi jõvā rištīng, kis āndab kūož, vǭŗ.
♦ Fraasid ja väljendid:
majatiib – kuodā tībõz;
noodatiib – vadā tībõz;
nagu tiivul olla – nemē tībis vȱlda

täpselt <adv> akurāt, akurātõn, pīenõst, pīenõstiz, pīenistiz
♦ Näitelaused:
Ta on täpselt niisugune kui ema. Ta uʼm akurāt seļļi ku jemā.
Saabas on täpselt selline kui vaja, selline kui mõõdetud. Sǭpkõz uʼm akurātõn seļļi ku vajāg, seļļi neʼiku aigdõd.
Peab teda täpselt sihtima. uʼm tǟnda pīenõstiz ziktõmõst.
♦ Fraasid ja väljendid:
täpsemini – jõ pīenõst

töötada <v> strǭdõ, jeʼllõ
♦ Näitelaused:
Sa oled ära väsinud, kui sa oled kaua töötanud. Sa ūod jarā väʼzzõn, aʼž sa ūod kōgiņ strǭdõn.
Ta ei või üldse töötada. Ta sugīd äʼb või jeʼllõ.
On töötanud nii, et nahk suitseb. Uʼm jeʼllõn neʼi, ku nǭʼgõ tūʼgõb.
On töötanud nii, et silmad punased. Uʼm jeʼllõn neʼi, ku sīlmad puʼnnizt.
♦ Fraasid ja väljendid:
töötab nagu karu – strǭdõb neʼiku okš;
töötada kõigest jõust – jeʼllõ amā joudkõks (~ amāl joudõl)

vaba <adj>
1. vāldiņ, vāldiž
♦ Fraasid ja väljendid:
vaba kui lind – lind ju kinni ei ole – vāldiņ neʼiku lind – lind ju vizās äʼb ūo
2. vabā, brī
♦ Näitelaused:
Kes teab, kuidas see töökohalt vabaks saamine on! Kis tīedab, kui tīekūožõst se vabāks päʼzzimi uʼm!
♦ Fraasid ja väljendid:
vabaõhumuuseum – vabāilā muzēj

valetada <v> piettõ
♦ Näitelaused:
Ta valetab seda minule. Ta pietāb siedā miʼnnõn.
Ta nii palju valetab, et hirm on kuulata. Ta neʼi jeʼnnõ pietāb ku irm uʼm kūldõ.
Valetab nii, et silmgi ei liigu. Pietāb neʼi, ku mittõ sīlmad äʼb likkõt.
Ta valetas tema peale. Ta pietīz täʼm pǟl.
Kui ma pean ütlema, siis ma pean valetama. Ku miʼnnõn uʼm kītõmõst, miʼnnõn uʼm pietāmõst.
Kes valetab, võib valge mustaks teha. Kis pietāb, võib vālda mustāks tīʼedõ.
Ta valetab nii, et suu suitseb. Ta pietāb neʼi, ku sū vǟndab.
Valetab nagu koer. Pietāb neʼiku piʼņ.

viimane <adj> peʼrri
♦ Näitelaused:
Sa jäid viimaseks. Sa eid perīzõks.
Kui töö lõpetatakse, siis öeldakse: „Ma viimase päeva töötan”. Ku tīe loptāb, siʼz kītõb: „Ma perīz pǟva jelāb”.
Viimne tee on, kui viimast korda minnakse, kõige viimsem tee läheb surnuaeda. Peʼrri riek um, ku perīzt kõrdõ lǟʼb, amā peʼrri riek lǟʼb kālmataʼrrõ.
Kui viimne tund on käes, siis peab surema, viimne päev on enne seda. Ku peʼrri stuņd uʼm jūsõ, siʼz uʼm kūolõmõst, peʼrri pǟva uʼm jeʼdmõl siedā.
Ta jõi maha oma viimase kopika. Ta eņtš perīz kopīk juoi jarā.
Mõni annab söögi eest viimase särgi ära. Mūnda sīemiz pierāst perīz serk āndab jarā.
Sinust võetakse viimast välja: siis sa oled tühi kui põis. Perīzt siʼnnõn võtāb ulzõ: siʼz sa ūod tijā neʼiku pūšõl.
♦ Fraasid ja väljendid:
viimane päev – peʼrri pǟva;
viimane tund – peʼrri stuņd