Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

ajada <v>
1. aʼjjõ
♦ Näitelaused:
Ta ajab naise ära. Ta ajāb naiz jarā.
Karjane ajab lehmad koju. Kǭŗapaint ajāb nīʼemõd kuodāj.
Freiberg oli ajanud kokku palju varandust. Freiberg vȯʼļ aʼjjõn kuʼbbõ pǟgiņ viļļõ.
Kalurid hakkasid ajama paati merre. Kalāmīʼed īrgizt aʼjjõ lǭja mieʼrrõ.
Ma ajan süü sinu peale. Ma ajāb sī siʼnnõn.
Mehed ajavad sageli habet. Mīʼed saʼggõld ajābõd aʼbbiņi.
Koer ajas lehma jälgi. Piʼņ ajīz nīʼemõ tīʼedidi.
Jahil ühed ajavad, teised lasevad. Jakt pǟl īʼd ajābõd, tuoizt laskõbõd.
Härg ajab lehma taga. Ǟrga ajāb nīʼemõ tagān. ~ Ǟrga ajāb nīʼemõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
ära ajada – jarā aʼjjõ;
kokku ajada – kuʼbbõ aʼjjõ;
kallale ajada – pǟlõ aʼjjõ;
välja ajada – ulzõ aʼjjõ;
habet ajada – aʼbbiņi aʼjjõ;
hobust ajada – ibīzt aʼjjõ;
paati ajada – laijõ aʼjjõ;
loomi ajada – lūomidi aʼjjõ;
tööle ajada – tīe jūʼrõ aʼjjõ;
und silmast ära ajada – ūnda siļmšti aʼjjõ;
üles ajada – iʼlzõ aʼjjõ;
ümber ajada – gǭʼžõ, immõr gǭʼžõ
2. puʼgtõ
♦ Näitelaused:
Lõng aeti nõelale taha. Lānga puʼgtizt nõʼggõlõn tagān.
Kummaski küljes oli kaks auku, sinna aeti köis sisse. Kummiš kilgsõ vȯʼļt kakš oukõ, sīņ puʼgtiz kieud siʼzzõl.
3. trankõ
♦ Näitelaused:
Looma aetakse minema. Lūomõztõ trānkõb jeʼdspēʼḑõn.
4. trīʼetsõ
♦ Näitelaused:
Teda aetakse välja. Tǟnda trīʼetsõb ulzõ.

avaldada <v>
1. ulzõ andõ
2. väljendada ulzõ kītõ

eemaldada <v> jarā võttõ, ulzõ võttõ

esitada <v> ulzõ kītõ

hävitada <v> nītsiņtõ, ulzõ kǭʼtõ, pūoštõ
♦ Näitelaused:
See loom hävitatakse ära, kui ei ole vaja. Sīe lūomõ nītsiņtõb jarā, ku äʼb ūo vajāg.
Lutikaid ei saa nii kergesti hävitada. Plakīdi äʼb või neʼi kievāmstiz nītsiņtõ.

ju <adv> jõ, ju, jo

juba <adv> jõbā, jõ, jõvā, jo
♦ Fraasid ja väljendid:
juba ammu – jõbā amūstiz

kerkida <v> nūzõ, koʼbbõ, kopsõ
♦ Näitelaused:
Taigen kerkib pärmiga või niisama. Mīʼkõl nūzõb iʼlzõ tīemīʼekõks või neʼiīʼž.
Leib kerkib üles. Lēba kopsūb iʼlzõ.

kirja panna <v> iʼlzõ kēratõ

kuusk <s> kūzõ, kūzõ|pū

lahutada <v>
1. üksteisest eraldada jaʼggõ, laʼgtõ
♦ Näitelaused:
Võisime lambad kergesti ära lahutada. Võižmõ lambõd kievāmstiz jarā laʼgtõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
neid üksteisest lahutada – jaʼggõ nēḑi īʼdtuoižist
2. abielu lõpetada laʼggõ
♦ Näitelaused:
Ma lahutasin oma naisest. Ma lagīz eņtš naistõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
mehest lahutada – mīʼestõ laʼggõ
3. ühte arvu teise arvu võrra väiksemaks teha mǭʼzõ arrõ

laiali <adv> laigāld, ulzõ
♦ Näitelaused:
Lambad läksid kogu niitu mööda laiali. Lambõd lekšt piʼds aʼmmõ nītõ laigāld.
Minnakse kaari laiali lööma, muidu see ei kuiva. Lǟʼb vǭlidi laigāld tīʼemõ, mõitiz ta äʼb kuij.
Rehealune oli suur, kuhu veeti vili laiali ja peksti hobustega. Bīedrõb vȯļ sūr, kus viedīz vīļa ulzõ ja pūoļțiz iʼbbiztõks.
♦ Fraasid ja väljendid:
laiali ajada – laigāld aʼjjõ;
laiali pilduda – laigāld eitõltõ;
laiali jääda – laigāld īedõ;
laiali valguda – laigāld jūokšõ;
laiali minna – laigāld läʼdõ;
laiali pilduda – laigāld pillõ

maha <adv> mǭʼ, mǭʼzõ, mǭʼzpēʼņ, mǭn|alā
♦ Näitelaused:
Müts maha! Kibār mǭʼzõ!
Kass hammustab hiireemal pea maha. Kaš jāmstab īrjemān pǟ mǭʼzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
maha suruda – mǭʼzõ pīkstõ;
maha võtta – mǭʼzõ võttõ;
maha ajada – mǭʼzõ vieʼddõ;
maha heita – mǭʼzõ eitõ;
maha panna – mǭʼzõ pānda;
maha visata – mǭʼzõ viskõ;
maha tõmmata – mǭʼzõ tõmbõ;
maha tappa – mǭʼzõ tappõ;
maha sadada – mǭʼzõ saʼddõ;
maha raputada – mǭʼzõ repțõ;
maha raiuda – mǭʼzõ raʼdļõ;
maha arvata – mǭʼzõ arrõ;
maha lüüa – mǭʼzõ raʼbbõ;
maha matta – mǭʼzõ mattõ, mǭʼzõ pānda;
laualt maha ajada – lǭda pǟld mǭʼzõ likkõ;
maha minna – mǭʼzõ lǟʼdõ;
maha lasta – mǭʼzõ laskõ;
maha langeda – mǭʼzõ langõ;
maha pillata – mǭʼzõ pillõ;
maha jätta – mǭʼzõ jettõ;
maha istuda – mǭʼzõ istõ;
maha astuda – mǭʼzõ astõ

maha lasta <v> mǭʼzõ laskõ

maha minna <v> mǭʼzõ lǟʼdõ

maha murda <v> mǭʼzõ murdõ

maha tõmmata <v> mǭʼzõ tõmbõ

mujale <adv> mujālõ, mūʼzõ, mūʼzõ|pūolõ
♦ Näitelaused:
Jääme mujale elama. Īemõ mūʼzõpūolõ jelām.

puhkeda <v> raʼbbõ ulzõ
♦ Näitelaused:
Õied puhkevad. Ēdrõmõd raʼbbõbõd ulzõ.
Lehed puhkevad. Līʼedõd raʼbbõbõd ulzõ.

põõsas <s> pȭzõ

pärineda <v> nūzõ
♦ Näitelaused:
Ei ole teada, kust ta pärineb. Äʼb ūo tieudtõb, kust ta uʼm nūzõn.

pärit olla <v> nūzõ
♦ Näitelaused:
Ei ole teada, kust ta on pärit. Äʼb ūo tieudtõb, kust ta uʼm nūzõn.

sekkuda <v> vaʼizõ aʼjjõ

tõusta <v> nūzõ, paizõ, bõmbõ
♦ Näitelaused:
Päike tõuseb, kuu ka tõuseb. Pǟva nūzõb, kū ka nūzõb.
Torm tõuseb. Tōvaz nūzõb.
Tuul tõuseb. Tūļ nūzõb.
Jeesus tõusis üles. Jēzõs nūziz iʼlzõ.
Hommikul tõustakse magamast üles. Ūondžõl nūzõb uʼnstõ iʼlzõ.
Sa tõused istuma, sa ei tõuse jalule. Sa nūzõd istām, äʼd nūzõ jālga pǟl.
Vesi tõuseb. Veʼž pāizõb.
Vesi on tõusnud. Veʼž uʼm bõmbõn.
♦ Fraasid ja väljendid:
üles tõusta – iʼlzõ nūzõ;
istuma tõusta – istām nūzõ;
jalule tõusta – jālga pǟl nūzõ

vedada <v>
1. vieʼddõ
♦ Näitelaused:
Ma vean teravilja. Ma viedāb tieʼrrõ.
Igaüks peab vedama oma koormat ja kandma oma kandamit. Jegāīʼdõn uʼm viedāmõst eņtš viedāmt ja kāndamõst eņtš kāndamt.
♦ Fraasid ja väljendid:
välja vedada – ulzõ vieʼddõ
2. aʼjjõ
♦ Näitelaused:
Laevu hakkasid vedama aurumasinad. Kuoigīd īrgizt aʼjjõ ouŗmašīnõd.

välistada <v> ulzõ klõkšõ

välja <adv> ulzõ
♦ Näitelaused:
Ta tuli välja. Ta tuʼļ ulzõ.
Ta peksab teise hambad välja. Ta pieksāb tuoiz ambõd ulzõ.
Ma vaatan, mis sellest tööst välja tuleb. Ma vaņțlõb, mis sīest tīestõ ulzõ tulāb.
♦ Fraasid ja väljendid:
välja ajada – ulzõ aʼjjõ;
välja anda – ulzõ andõ;
välja arvata – ulzõ arrõ;
välja astuda – ulzõ astõ;
välja heita, välja visata – ulzõ eitõ;
välja kasvada – ulzõ kaʼzzõ;
välja kirjutada – ulzõ kēratõ;
välja öelda – ulzõ kītõ;
välistada – ulzõ klõkšõ;
valida – ulzõ kuoŗŗõ;
välja lasta – ulzõ laskõ;
välja minna – ulzõ lǟʼdõ;
välja näha – ulzõ nǟʼdõ;
välja näidata – ulzõ näʼgțõ;
välja õpetada – ulzõ opātõ;
välja lüüa (haigus, lööve kohta) – ulzõ raʼbbõ;
välja süüa – ulzõ sīedõ;
välja tulla – ulzõ tūlda;
välja tuua ~ esile tuua – ulzõ tūodõ;
välja vaadata – ulzõ vaņțlõ;
välja viia – ulzõ vīdõ;
välja valida – ulzõ vȯtšõ;
välja võtta – ulzõ võttõ

välja anda <v> ulz|andõ, ulzõ andõ

välja astuda <v> ulzõ astõ

välja jätta <v> ulzõ jettõ

välja kutsuda <v> ulzõ kutsõ

välja kuulutada <v> ulzõ tieutõ

välja langeda <v> ulzõ saʼddõ

välja lülitada <v> ulzõ klõkšõ

välja müüa <v> ulzõ mīdõ

välja otsida <v> ulzõ vȯtšõ

välja surra <v> ulzõ kūolõ

välja uurida <v> iʼlzõ pēțõ

välja visata <v> ulzõ eitõ

väljendada <v> ulzõ kītõ

väljuda <v> ulzõ lǟʼdõ

öösel <adv> īezõ
♦ Näitelaused:
Noodale mindi juba öösel. Vaʼddõl lekštõ īezõ jõvā.

üles <adv> iʼlzõ
♦ Näitelaused:
Tüdrukud ei läinud nii kaugele üles, et võis ujuda. Skuțkīd iʼzt lǟʼtõ neʼi kōgaz iʼlzõ, ku võiž vȯigõ.
Kass jooksis üles puusse. Kaš aʼiliz iʼlzõ pūʼzõ.
Nendest, kel oli kõva uni, ei või üles saada, öeldi: magab nagu kott. Näntõn, kīen vȯʼļ vizā uʼņ, äʼb või iʼlzõ sǭdõ, kītiz: magūb neʼi ku kuoț.
Kuu (~ pilv; ~ äike; ~ päike) tuleb üles. Kū (~ pīla; ~ pițki; ~ pǟva) tulāb iʼlzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
üles ajada (magamast) – iʼlzõ aʼjjõ;
üles hüpata – iʼlzõ īekõ;
üles tõusta – iʼlzõ nūzõ;
üles saada (magamast) – iʼlzõ sǭdõ

üles ehitada <v> iʼlzõ nustõ

üles kasvada <v> iʼlzõ kaʼzzõ

üles kasvatada <v> ilzõ kazātõ

üles laadida <v> ilzõ pānda

üles panna <v> iʼlzõ pānda

ülespoole <adv> iʼlz|pēʼḑõn, iʼlzõ|pēʼḑõn, iʼlzõ
♦ Näitelaused:
Ma vaatan ülespoole. Ma vaņtlõb iʼlzpēʼḑõn.