Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

lasta <v>
1. laskõ, andõ
♦ Näitelaused:
Isa ei lasknud mind kodunt välja. Izā iʼz lask mīnda kuondõst ulzõ.
Ma lasin tal magada. Ma laskīz tǟnda (~ täʼmmõn) maʼggõ.
Lase mõelda! Lask mõtlõ!
Ei või lasta teda kaugele. Äʼb või laskõ tǟnda kōgaz.
Ta lasi teha mulle kingad. Ta laskīz tīʼedõ miʼnnõn kǟngad.
Ta lasi mu lahti. Ta laskīz miʼn (~ mīnda) vāldiņ.
Ta lasi paadi põhja. Ta laskīz lǭja pūʼojõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kuivaks lasta – kūjaks laskõ;
põhja lasta – pūʼojõ laskõ;
sisse lasta – siʼzzõl laskõ;
lahti lasta – vāldiņ laskõ;
ennast ristida lasta – ēņtšta rištõm laskõ
2. tulistada laskõ
♦ Näitelaused:
Ta laseb püssiga siga. Ta laskūb flintõks siʼggõ.
Ta lasi mulle püssiga jalga. Ta laskīz miʼnnõn flintõks jalgõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
maha lasta – mǭʼzõ laskõ

midagi <adv> midāgid, midāgõst, midēgõst, midēd, ätsmidēgõst
♦ Näitelaused:
Ta ei öelnud mitte midagi. Ta iʼz kīt mittõ tilkõ.
Kui midagi on silmas, siis ta hõõrub. Ku midāgõst uʼm sīlmasõ, siʼz ta groʼužõb.

pigistada <v> pīkstõ
♦ Näitelaused:
Saabas pigistab. Sǭpkõz pīkstõb.
Ma pigistan teda käsivarrest (~ ta käsivart). Ma pīkstõb tǟnda käʼdvardstõ (~ täʼm käʼdvārta).
Ta pigistas ühe silma kinni. Ta pīkstiz īʼd sīlma viʼzzõ.
Iga sõna peab pigistama välja, et sa mingit sõna võid saada tema käest. Jegā sõnā uʼm pīkstõmõst ulzõ, ku sa mingizt sõnā võid sǭdõ täʼm käʼdst.
Krae pigistab. Kaʼggõlstēki pīkstõb.
♦ Fraasid ja väljendid:
surnuks pigistada – jarā pīkstõ;
kätt pigistada – kätā pīkstõ

pista <v>
1. pistõ
♦ Näitelaused:
Ma pistan leiva suhu. Ma pistāb lēba sūʼzõ.
Laps pistab herne ninna. Läpš pistāb jernõ naʼnnõ.
Pista nõel kera sisse! Pistā nõʼggõl kierā siʼzzõl!
♦ Fraasid ja väljendid:
läbi pista – leʼbbõ pistõ;
sisse pista – siʼzzõl pistõ;
kätt tasku pista – kätā kabātõ pistõ
2. grūʼžõ
♦ Näitelaused:
Kärbes pistab ainult ninaga. Kärmi set nanāks grūžõb.
♦ Fraasid ja väljendid:
nagu naaskliga pistab sisse – neʼi ku nǭskiļõks grūʼžõb siʼzzõl
3. puʼgtõ
♦ Näitelaused:
Lõng pisteti nõelale taha. Lānga puʼgtizt nõʼggõlõn tagān.
Kummaski küljes oli kaks auku, sinna pisteti köis sisse. Kummiš kilgsõ vȯʼļt kakš oukõ, sīņ puʼgtiz kieud siʼzzõl.
Pista sisse! Puʼgt siʼzzõl!
4. siskõ
♦ Näitelaused:
Sees pistab. sizāl siskāb.
♦ Fraasid ja väljendid:
nagu nõelaga pistab – neʼiku nõʼggõlõks siskāb
5. sproʼužõ
♦ Näitelaused:
Lüüakse midagi teise külge kinni mingi asjaga, naelaga. Sproʼužõb midāgõst tuoiz jūʼrõ viʼzzõ mingiz ažāks, naʼggõlõks.
Riie pistetakse kinni. Ǭʼrõn sproʼužõb viʼzzõ.
♦ Fraasid ja väljendid:
kinni pista, lüüa või torgata – viʼzzõ sproʼužõ
6. zīʼekslõ
♦ Näitelaused:
Valu nii pistab. Pȯʼddimi neʼi zīʼekslõb.

puhastada <v> plutsīņțõ, pūʼdstõ, pūʼošõ, putsīņțõ, tīrõ
♦ Näitelaused:
Siga puhastatakse: keenud vett valatakse peale, karv läheb ära, peab teda pussiga kraapima. Siʼggõ plutsīņțõb pūʼdõks: kīend vietā valāb pǟlõ, kǭra lǟʼb jarā, uʼm tǟnda duņtšõks kasīņțõmõst.
Seda puhastatakse, tehakse puhtaks. Siedā pūʼošõb, tīʼeb pūʼdõks.
Puhastatakse, kui tehakse puhtaks. Putsīņțõb, ku tīʼeb pūʼdõks.
Kõiki asju puhastatakse: tube, ääri. Aʼmḑi aʼžḑi putsīņțõb: tuʼbḑi, aʼigiži.
Ta puhastab teda harjaga, teeb puhtaks. Ta tīrõb tǟnda birštõks, tīʼeb pūʼdõks.

seas <postp> siegās, vaʼil, vaʼilõ
♦ Näitelaused:
Adru hulgas võib leida merevaigutükke. Mudā siegās võib lieudõ eļmi.
Kõigi harjumuste seas on suitsetamine kõige halvem. Amād irdõkst vaʼilõ tūʼgtimi uʼm amā äbjõvīm.
♦ Fraasid ja väljendid:
meie seas – mäʼd siegās;
rahva seas – roʼv vaʼil

teha <v> tīʼedõ, jeʼllõ, pānda
♦ Näitelaused:
Ta hakkab tööd tegema. Ta īrgõb jeʼllõ tīedõ.
Ta teeb inimesega seitse imet. Ta jelāb rištīngõks seis brīnõmtõ.
Nii on tööd teinud, et nahk on seljas märg. Neʼi uʼm tīedõ jeʼllõn, ku nǭgõ uʼm sǟlgas kaʼžži.
Köiele tehti sõlm otsa, et see läbi [august] ei läheks. Kieudõn paʼņ suoļm tutkāmõ, algõ ta läkkõ leʼbbõ.
Mis ma teen selle eluga praegu? Mis ma tīʼeb sīe jeʼlkõks paldīņ?
Ta teeb minuga seitse imet. Ta tīʼeb miʼnkõks seis brīnõmtõ.
Ma ei tee kärbselegi halba. Ma äʼb tīʼe mittõ kärmizõn slikțõ.
Ära tee teisele liiga! Alā tīʼe tuoizõn pa jeʼnnõks!
Ta teeb jalad lahti. Ta tīʼeb jālgad vāldiņ.
♦ Fraasid ja väljendid:
muret teha – muʼrtõ tīʼedõ;
tööd teha – tīedõ tīʼedõ;
las jääda tegemata – laʼz īegõ tīʼemõt

toimuda <v> tuoimõ
♦ Näitelaused:
Kuidas see vilja laadimine laevades toimub? Kui se vīļa lǭțimi kuoigīs tūoimõb?

torm <s> tōvaz
♦ Näitelaused:
Tõusis suur torm. Sugīz sūr tōvaz.
Torm puhub, tuiskab lund. Tōvaz pūʼgõb, vǭʼdstõb lūnda.

tunnistada <v>
1. kaibõ, tapārtõ
♦ Fraasid ja väljendid:
tuleb tunnistada – uʼm tapārtõmõst
2. vaadata, silmitseda tuņḑšlõ
♦ Näitelaused:
Ma tunnistan teda. Ma tuņḑšlõb tǟnda.

vihastada <v> kõzātõ, tiʼgtõ
♦ Näitelaused:
See vihastas teda. Se kõzātiz tǟnda.

õpetada <v> opātõ
♦ Näitelaused:
Liivi keelt õpetatakse Liivi rannas peaaegu kümme aastat. Līvõd kēļ sǭb opātõt Līvõd rāndas pigātaga kim āigastõ.
Siis ta õpetas mulle, kuidas ma tehku. Siʼz ta miʼnnõn opātiz, kui ma laʼz tīʼegõ.
Sa õpetad mind jooma. Sa opātõd mīnda jūomõ.
Ma õpetan teda vitsaga. Ma opātõb tǟnda joutõks.