Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

ei <v, interj>
1. v äʼb < (olevikus)>; iʼz < (minevikus)>; ät < (mitmuse 2. isik olevikus)>; iʼzt < (2. ja mitmuse 3. isik minevikus)>
♦ Näitelaused:
Ma ei lähe. Ma äʼb lǟʼ.
Ta ei tea. Ta äʼb tīeda.
Meie ei näe. Mēg äʼb nǟmõ.
Te ei kuula. Tēg ät kūldõt.
Sa ei kuulnud. Sa iʼzt kūl.
Nad ei hammusta. Ne äʼb jāmstat.
Ma ei tunne teid. Ma äʼb tund tēḑi.
Ma ei läinud sinna. Ma iʼz lǟʼ sīņõ.
Tal ei olnud aega. Täʼmmõn iʼz ūo aigõ.
2. interj äp
♦ Näitelaused:
Ei, ma ei tule. Äp, ma äʼb tuʼl.