Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

alles jääda <v> pǟlõ īedõ

hiljaks jääda <v> obāztõ

hämar <adj, s> ämār
♦ Näitelaused:
Veel on hämar. Veʼl uʼm ämār.
Hommikul hämaras minnakse merele. Ūoņdžõl ämārs lǟʼbõd mieʼrrõ.

ilma jääda <v> ilmõ īedõ

järele jääda <v>
1. alles jääda tagān īedõ
2. lõppeda mittõ

järsk <adj> järsk, pistlimi
♦ Fraasid ja väljendid:
järsk kallas – järsk kūolta;
järsk seljandik – pistlimi kāngaŗ

jääda <v>
1. püsida līdõ, īedõ
♦ Näitelaused:
Pirkel lastakse maha, siis jääb pool purje. Sprīt laskūb mǭʼzõ, siʼz līb pūol pūraztõ.
Haav paraneb, arm jääb. Šǭʼv kuostūb, ärb īeb
2. muutuda īedõ
♦ Fraasid ja väljendid:
haigeks jääda – rujāks īedõ;
magama jääda – maʼggõm īedõ;
pimedaks jääda – soʼugdõks īedõ

jäär <s> jǭsõ

määrata <v> andõ, lõʼvvõ
♦ Fraasid ja väljendid:
kadumisele määrata – kaʼddimiz alā andõ;
elu jaoks määratud jalg – jeʼl pierāst lõʼvdõt jālga

rahule jääda <v> armõ īedõ

üle jääda <v> iʼļļõ īedõ