Eesti-liivi sõnaraamat/ Ēstikīel-līvõkīel sõnārōntõz

alles jääda <v> pǟlõ īedõ

edasi jõuda <v> jeʼddõ|pēʼḑõn päʼzzõ

hiljaks jääda <v> obāztõ

ilma jääda <v> ilmõ īedõ

jooga <s> jōga

juba <adv> jõbā, jõ, jõvā, jo
♦ Fraasid ja väljendid:
juba ammu – jõbā amūstiz

juua <v> jūodõ
♦ Näitelaused:
Hobusele antakse pangest juua. Ibīzõn āndab paņštõ jūodõ.
Ta joob vett. Ta jūob vietā.
Ta joob kruusist. Ta jūob krūzõst.
Ta joob kogu ämbrist. Ta jūob amāst paņstõ.
Ta jõi oma raha maha. Ta juoi eņtš rǭʼ jarā.
Kas need seal läksid jooma? Või ne sǟʼl lekštõ jūomõ?
Mis sa enesele sisse oled joonud, et sa selline oled? Mis sa eņtšõn ūod siʼzzõl jūond, ku sa seļļi ūod?
Ma võin juua terve pudeli, miks mitte pisikest klaasi? Ma võib jūodõ tīera potīļ, mikš mittõ piškīzt glǭzõ?
♦ Fraasid ja väljendid:
maha juua – jarā jūodõ;
oma aru ära juua – eņtš mīel jarā jūodõ;
ennast täis juua – ēņtšta tǟdõks jūodõ;
joob veini nagu vett – jūob vīnõ neʼi ku vietā

jõuda <v>
1. joudõ
♦ Näitelaused:
Ma ei jõua nii palju tööd teha, kui palju ta tahab. Ma äʼb jōda neʼi jeʼnnõ tīedõ tīʼedõ, kuʼi jeʼnnõ ta tǭʼb.
Ma ei jõudnud. Ma iʼz jōda.
Küll ma jõuan kõike teha. Kil ma jōdab tikkiž tīʼedõ.
2. saabuda joudõ
♦ Näitelaused:
Ta jõudis Ventspilsi. Ta jōdiz Väntõ.
Ma ei jõua aegsasti kooli. Ma äʼb jōda aigstiz skūolõ.
3. saavutada tīekõ

järele jõuda <v> tagān joudõ

järele jääda <v>
1. alles jääda tagān īedõ
2. lõppeda mittõ

jääda <v>
1. püsida līdõ, īedõ
♦ Näitelaused:
Pirkel lastakse maha, siis jääb pool purje. Sprīt laskūb mǭʼzõ, siʼz līb pūol pūraztõ.
Haav paraneb, arm jääb. Šǭʼv kuostūb, ärb īeb
2. muutuda īedõ
♦ Fraasid ja väljendid:
haigeks jääda – rujāks īedõ;
magama jääda – maʼggõm īedõ;
pimedaks jääda – soʼugdõks īedõ

kaasa tunda <v> īņõ tundõ

maha murda <v> mǭʼzõ murdõ

murda <v> murdõ
♦ Näitelaused:
Torm murrab puid. Tōvaz mūrdab pūḑi.
Ta murdis käe katki. Ta mūrdiz käʼd kațki.
Hunt murdis lamba maha. Suʼž mūrdiz lambõ mǭʼzõ.
Ta murrab oma keelt, kui ebaõigesti räägib. Ta mūrdab eņtš kīeldõ, ku äʼbriktig rõkāndõb.
♦ Fraasid ja väljendid:
kaela murda – kaʼggõlt murdõ;
katki murda – kațki murdõ;
läbi murda – leʼbbõ murdõ;
maha murda – mǭʼzõ murdõ;
endale teed murda – eņtšõn riekkõ murdõ;
sisse murda – siʼzzõl murdõ;
keelt murda – kīeldõ murdõ;
pead murda – pǟdõ murdõ

rahule jääda <v> armõ īedõ

sisse murda <v> siʼzzõl murdõ

tunda <v>
1. jūʼtõ, maʼņņõ, mȯʼjjõ
♦ Näitelaused:
Nagu inimene tunneb. Neʼi ku rištīng jūʼtõb.
Sa tunned, kuidas ta on sinu juures. Sa maņūd, kui ta uʼm siʼn jūsõ.
Kǭrli tunneb, et nüüd on sõudmine palju kergem. Kǭrli mȯjūb, ku ni uʼm sȭidami pǟgiņ kievāmim.
2. tundõ
♦ Näitelaused:
Ma tunnen teda. Ma tūndõb tǟnda.
Ta tunneb nagu oma kätt (~ oma sõrmi). Ta tūndõb neʼiku eņtš kätā (~ eņtš suoŗmi).
Tunne end nagu oma kodus! Tund neʼiku eņtš kuoʼnnõ!
♦ Fraasid ja väljendid:
külma tunda – kilmõ tundõ;
sooja tunda – lemḑi tundõ

ujuda <v> vȯigõ
♦ Näitelaused:
Mis on kerge, see ujub, mis on raske, see läheb põhja. Mis uʼm kievām, se vȱigõb, mis uʼm lǟlam, se lǟʼb pūʼojõ.

ära tunda <v> jarā|tundõ

üle jääda <v> iʼļļõ īedõ